3-1-1-73-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-73-10

Otsuse kuupäev

5. oktoober 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Sergei Vitrjanoi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsus kriminaalasjas

nr 1-09-2771

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Vitrjanoi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Helen

Tomberg

Asja läbivaatamise kuupäev

8. september 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsus osaliselt, s.o Sergei Vitrjanoilt

KarS § 831 lg 1 alusel 73 000 krooni konfiskeerimises.

2. Konfiskeerida Sergei Vitrjanoilt KarS § 831 lg 1 alusel 50 000 krooni kuriteo toimepanemise

tulemusel saadud raha.

3. Tagastada Sergei Vitrjanoile 23 000 krooni temalt äravõetud raha.

4. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Sergei Vitrjanoi kasuks välja 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Vitrjanoi tunnistati Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p

2 järgi ja karistati vangistusega kolmeks aastaks. KarS § 65 lg 2 sätteid kohaldades mõisteti talle

liitkaristusena vangistus kaheksaks aastaks. Kohus konfiskeeris KarS § 831 lg 1 alusel S. Vitrjanoilt

äravõetud sularaha 73 000 krooni.

2. Sama otsusega tunnistati KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ka Arnold Praust ja KarS § 184 lg 1 järgi

Denis Naumov.

3. S. Vitrjanoi tunnistati süüdi selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal tuvastamata kohas ja

isikult suures koguses narkootilist ainet, mida valdas ja vedas enda kasutuses olevas sõiduautos,

andes seejärel narkootilise aine ebaseaduslikult edasi A. Praustile.

3.1 Lisaks süüdistati S. Vitrjanoid selles, et ta omandas ebaseaduslikult alates 28. maist kuni

5. septembrini 2008 tuvastamata kohas ja isikult korduvalt suures koguses narkootilist ainet, mida

valdas ning andis nimetatud ajavahemikus korduvalt täpselt tuvastamata kohas A. Praustile

ebaseaduslikult edasi. Samuti süüdistati S. Vitrjanoid selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal

tuvastamata kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet, mida valdas ja vedas enda kasutuses

olevas sõiduautos ning andis 29. oktoobril 2008 edasi D. Naumovile. Nendes süütegudes mõistis aga

maakohus S. Vitrjanoi tõendamatuse tõttu õigeks.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsiooni prokurör, S. Vitrjanoi kaitsja ning

süüdistatav S. Vitrjanoi.

4.1 Prokuröri apellatsioonis vaidlustati maakohtu otsust kohtuotsuse resolutiiv- ja põhiosa

omavahelise vastuolu tõttu. Apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohus otsuse põhiosas jõudnud

järeldusele, et S. Vitrjanoile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 28. maist kuni 5. septembrini

2008 toime pandud kuritegudes ega süüdistus 29. oktoobri 2008. a episoodis ei ole tõendatud ja need

tuleb süüdistusest välja jätta. Samas on kohus jätnud otsuse resolutiivosas süüdistuse mahu

vähendamise kajastamata ja süüdistatavad eelnimetatud kuriteoepisoodides õigeks mõistmata.

Prokuröri hinnangul oli süüdistuse mahu vähendamine põhjendamatu ja ta taotles S. Vitrjanoi

süüdimõistmist kogu talle esitatud süüdistuses.

4.2 S. Vitrjanoi kaitsja apellatsiooni kohaselt ei ole tõendatud S. Vitrjanoi poolt 18. septembril 2008

A. Praustile suures koguses narkootilise aine üleandmine. Puutuvalt S. Vitrjanoilt äravõetud sularaha

konfiskeerimisse märkis kaitsja, et maakohus kohaldas materiaalõigust ebaõigesti.

4.3 Süüdistatava S. Vitrjanoi apellatsiooni motiivide kohaselt on maakohtu otsus ühekülgne ja

puudulik. Apellant leidis, et maakohus arvestas ainult süüstavate tõenditega, eelistades

põhjendamatult O. B. ütlustele A. Prausti ütlusi, milles A. Praust rõõnas S. Vitrjanoid. Samuti märkis

apellant, et konfiskeeritud raha ei ole saadud kuritegelikul teel.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2010. a otsusega jäeti maakohtu otsus sisuliselt muutmata,

kuid ringkonnakohus tegi tulenevalt KrMS § 337 lg 2 p-st 2 sellesse täpsustusi, täiendades otsuse

resolutiivosa ja mõistes S. Vitrjanoi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks 28. mai kuni

5. septembri 2008 kuriteoepisoodides ning 29. oktoobri 2008 kuriteoepisoodis.

5.1 Ringkonnakohus nõustus prokuröri väitega, et vaidlustatud otsuse resolutiivosas ei kajastu

maakohtu seisukoht S. Vitrjanoile esitatud süüdistuse mahu vähendamise kohta ja kohus on jätnud

süüdistatava 28. mai kuni 5. septembri 2008. a kuriteoepisoodides ning 29. oktoobri 2008. a episoodis

õigeks mõistmata. Kohtukolleegium asus aga seisukohale, et aset leidnud kriminaalmenetlusõiguse

rikkumine ei muutnud maakohtu otsust ebaseaduslikuks ja see ei too kaasa otsuse tühistamist ning

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Maakohtu otsuse põhiosast nähtub üheselt, et

kohus on vähendanud S. Vitrjanoile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse mahtu.

5.2 S. Vitrjanoi süü A. Praustile suures koguses narkootilise aine üleandmises 18. septembril 2008 on

tõendatud ja S. Vitrjanoi ning tema kaitsja apellatsioonide vastupidised seisukohad paljasõnalised.

Kaitsja apellatsioonis esitatud väited A. Prausti S. Vitrjanoid rõõnavatest ütlustest on oletuslikku

laadi ega põhine asjas kogutud ja hinnatud tõenditele. Maakohus on põhjendatult jätnud tunnistaja O.

B. ütlused ebausaldusväärsetena tähelepanuta.

5.3 Ringkonnakohus nõustus maakohtu hinnanguga, mille kohaselt ei ole S. Vitrjanoi süü suures

koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises ning selle aine 29. oktoobril 2008. a

D. Naumovile üleandmises tõendatud.

5.4 Puutuvalt S. Vitrjanoilt kuriteoga saadud vara konfiskeerimisse, märkis ringkonnakohus, et

S. Vitrjanoi kui ametliku sissetulekuta, kuid suures koguses narkootikume käitleva isiku puhul on

suurte sularahasummade süütegelik päritolu KarS §-s 831 nõutaval määral tuvastatud. Ka ei ole

S. Vitrjanoi ise suutnud usutavalt selgitada äravõetud raha legaalset päritolu. Konfiskeerimist ei

muutnud ringkonnakohtu arvates ebaseaduslikuks seegi asjaolu, et maakohus ei ole analüüsinud

konfiskeerimise vajadust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. Vitrjanoi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Helen Tomberg, taotledes süüdistatava õigeksmõistmist ja tema kasuks kaitsjatasu väljamõistmist.

Alternatiivselt taotleb kaitsja maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist S. Vitrjanoilt 73 000 krooni

konfiskeerimise osas ja süüdistatavale raha tagastamist.

6.1 Kaitsja leiab vastupidiselt ringkonnakohtule, et tunnistaja O. B. ütlused on märksa

informatiivsemad kui jälitusprotokollis kajastatu. Seejuures on kaitsja hinnangul süüdistatav

arusaadavalt põhjendanud, miks ta varem ei ole avaldanud, et O. B. oli temaga kaasas (süüdistatava ja

O. B. vahel olid abieluvälised suhted, mida süüdistatav ei soovinud avalikustada).

6.2 Konfiskeerimise osas märgib kaitsja, et ei ole tuvastatud, nagu saanuks süüdistatav temalt

eeluurimisel äravõetud raha kuriteo toimepanemise tulemusel. A. Praust on 18. septembri 2008. a

episoodi kohta kinnitanud, et tal ei olnud kohe raha maksta ja maksmine pidi toimuma hiljem.

7. Prokuröri kassatsioonivastuses leitakse, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

S. Vitrjanoi süü on tõendatud ja kaitsja taotlus tõendite veelkordseks hindamiseks on alusetu.

Tunnistaja O. B. ütlused ei ole usaldusväärsed, sest tegemist on süüdistatavale lähedase isikuga, keda

nimetati tunnistajana alles kohtuistungil. O. B. ütlused on vastuolus teiste tõenditega. Prokuröri

arvates konfiskeeriti süüdistatavalt äravõetud rahasumma õigesti. S. Vitrjanoil puudus legaalne

sissetulek ja ta tegeles narkootiliste ainete suures koguses käitlemisega. Seega on tõendatud

äravõetud rahasumma kuritegelik päritolu. Ühtlasi märgib prokurör, et olemas on ka alus äravõetud

rahasumma konfiskeerimiseks KarS § 832 järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. S. Vitrjanoi kaitsja vaidlustab ringkonnakohtu seisukohta, millega eelistati tõendeid hinnates

tunnistaja O. B. ütlustele jälitusprotokollis kajastatut. Kaitsja leiab, et süüdistatav on ka arusaadavalt

põhjendanud, miks ta avaldas alles maakohtu istungil, et O. B. oli temaga 18. septembril 2008, s.o

talle ette heidetava kuriteo toimepanemise ajal kohtumisel A. Praustiga kaasas. Kolleegium ei nõustu

kassaatoriga. Taotledes kohtute poolt tõenditele antud hinnangu muutmist, soovib kassaator

Riigikohtult sisuliselt faktiliste asjaolude tuvastamist ja kohtute kindlakstehtud asjaolude

ümberlükkamist. KrMS § 363 lg 5 kohaselt ei või aga Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

Tulenevalt KrMS § 362 p-st 2 saab Riigikohus vaid kontrollida, kas kohtud on faktiliste asjaolude

tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme, sh seda, kas kohtuotsuse põhjendustest

tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 22. mai 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-19-09, p-d 15-16; 6. juuni 2010. a otsus

asjas nr 3-1-1-59-10, p 5). Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus kriminaalasja lahendamisel

järginud kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud tõendite hindamise üldpõhimõtteid ja kohtuotsuse

põhistamise nõuet. Ringkonnakohtu otsuses põhistatakse S. Vitrjanoi süüd talle inkrimineeritud

kuriteos veenvalt, mistõttu puudub alus S. Vitrjanoi õigeksmõistmiseks.

9. Kassaator vaidlustab ringkonnakohtu otsust ka S. Vitrjanoilt KarS § 831 alusel 73 000 krooni

konfiskeerimises, sest tema hinnangul ei ole tõendatud, et konfiskeeritud raha saadi S. Vitrjanoile

süüksarvatud kuriteo toimepanemise tulemusel.

9.1 Karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise

tulemusena saadud vara. KarS § 831 lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga

saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt KarS

§ 832 lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel üle kolmeaastase

või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see

kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on

saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik

tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib KarS § 832 sätete

alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid KarS §

831 kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost.

Sellise konkreetse kuriteona saab kolleegiumi hinnangul kõne alla tulla üksnes arutatava asja

esemeks olev, st süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu. Arutatavas asjas ei tule aga KarS § 832

lg 1 kohaldamine kõne alla juba üksnes seetõttu, et S. Vitrjanoile mõisteti karistusena vangistus

kolmeks aastaks, mitte aga üle selle.

9.2 Arutatavas asjas on kohtud lugenud tuvastatuks, et S. Vitrjanoi müüs 18. septembril 2008

A. Praustile ligi pool kilo narkootilist ainet ja et A. Praust tasus narkootikumi eest S. Vitrjanoile

50 000 kr. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et S. Vitrjanoilt äravõetud raha on 50 000

kr ulatuses saadud tahtliku kuriteo toimepanemise tulemusena. Kuna S. Vitrjanoid karistati

narkootilise aine müümise ühe episoodi eest, siis saab temalt konfiskeerida üksnes selle kuriteoga

saadud tulu. Seevastu ülejäänud raha osas ei ole kolleegiumi hinnangul kohtud selle kuritegelikku

päritolu KarS § 831 nõuetele vastavalt tõendatuks lugenud. Erinevalt KarS §-s 832 sätestatust, kus

tõendamiskoormis on pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu,

peab KarS § 831 rakendamisel konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga tõendama süüdistaja.

Sellist seotust ei ole võimalik tõendada üksnes üldiste kriteeriumidega nagu isikul legaalse

sissetuleku puudumine. Eelnevale tuginedes tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada S. Vitrjanoilt KarS

§ 831 lg 1 alusel 73 000 krooni konfiskeerimises ja konfiskeerida temalt sama sätte alusel 50 000

krooni. Ülejäänud osas tuleb S. Vitrjanoilt äravõetud raha süüdistatavale tagastada.

10. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 350 lg 2 p-st 2, § 361 p-st 7 ning § 362 p-st 1 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse süüdistatavalt KarS § 831 lg 1 alusel 73 000

krooni konfiskeerimises. Raskendamata süüdimõistetu olukorda konfiskeerib kriminaalkolleegium

uue otsusega S. Vitrjanoilt KarS § 831 lg 1 alusel 50 000 krooni kuriteo tulemusel saadud raha.

Ülejäänud osas tagastab kolleegium S. Vitrjanoilt äravõetud raha süüdistatavale. Muus osas jätab

kriminaalkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.

11. Kassaator on koos kassatsiooniga esitanud taotluse hüvitada süüdistatavale kriminaalmenetluses

kantud õigusabikulud summas 71 400 krooni, sh käibemaks 20%. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on

menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud

kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas

leidnud, et süüdistataval on õigus eeldada, et tema kriminaalasi lahendatakse kõigis küsimustes

lõplikult õigesti esimese astme kohtus. Seega, kui Riigikohus tühistab esitatud kassatsiooni alusel

kriminaalasja menetledes osaliselt ringkonnakohtu otsuse, tuleb süüdistatavale mõistlikus suuruses

hüvitada see osa menetluskuludest, mida ta on kandnud enda õigustatud seisukohtade esitamisel ja

süüdistatava kanda jäävad üksnes põhjendamatust kaebusest tingitud menetluskulud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 12. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-94-06, p 10.2; 22. mai

2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-26-08, p 14; 24. aprilli 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-10-

09, p 61 ja 24. septembri 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-72-09, p 22). Võttes arvesse

kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu, samuti õigusabikulude suurust, mis on seotud maa- ja

ringkonnakohtu otsuste vaidlustamise ning kassatsioonimenetlusega, tuleb ringkonnakohtu otsuse

osalise tühistamise tõttu KrMS § 186 lg 1 alusel S. Vitrjanoile kriminaalmenetluses kantud

õigusabikulud hüvitada 7 500 krooni suuruses summas.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi