3-2-1-72-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-72-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 30. september 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Wismari 32a hagi LasComp Eesti Aktsiaseltsi

vastu kohustuse täitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas

nr 2-07-24835

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LasComp Eesti Aktsiaseltsi kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

15 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Wismari 32a (registrikood 10889322), esindaja

vandeadvokaat Rando Maisvee

Kostja LasComp Eesti Aktsiaselts (registrikood 10681751),

esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-07-24835 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 19. veebruari 2010. a

otsus ja Harju Maakohtu 10. märtsi 2008. a otsus. Saata asi uueks läbivaatamiseks Harju

Maakohtule.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Raivo Reigamile LasComp Eesti Aktsiaseltsi kassatsioonkaebuselt 6. aprillil 2010

tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Wismari 32a (hageja) esitas 4. juulil 2007 Harju Maakohtule hagi LasComp Eesti

Aktsiaseltsi (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat kõrvaldama poolte sõlmitud töövõtulepingu

nr 04/10-1L rikkumisest tulenevad puudused, s.o kõrvaldama Wismari 32a asuvates korterites nr 10

ja 11 sademevee läbijooksu probleem ning viima töövõtulepinguga vastavusse korteriomandite nr 10

ja 11 heliisolatsiooni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. aprillil 2003 töövõtulepingu Wismari 32a elamu

ehitamiseks. Töövõtulepingu p 2.1 alusel kohustus kostja ehitama 16 korteriga elamu, millel on muu

hulgas toimivad vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja küttesüsteemid. Töövõtulepingu lisa 1 p 5 kohaselt

kohustus kostja tagama hoone korrustevahelise helikindluse 53 dB. Hageja ja Swedbank Liising

Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) müüsid kostja ehitatavas hoones asuvad

korterid nr 10 ja nr 11 T. Tsopile. T. Tsopp esitas hageja vastu müügilepingu rikkumisest tuleneva

nõude, mille Tallinna Ringkonnakohus 24. novembri 2006. a otsusega tsiviilasjas nr 2-05-129

rahuldas ning kohustas hagejat ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi tasuma 12 787 krooni, kõrvaldama

sademevee läbijooksu probleem ja viima müügilepinguga vastavusse korteriomandite nr 10 ja nr 11

heliisolatsiooni. Nimetatud kohtuvaidlusse oli kostja kaasatud kolmanda isikuna põhjendusel, et

T. Tsopi hagi rahuldava otsuse jõustumisel tekib hagejal kostja vastu töövõtulepingust tulenev

nõudeõigus vaegtööde kõrvaldamiseks.

Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu täitmist, sest kostja rikkus lepingu p-s 2.1 ja lisa 1 p-s 5

sätestatud kohustust ning peab parandama tööd omal kulul.

3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

Kostja arvates finantseeris hageja lepingut ebapiisavalt ja muutis korduvalt projekti. Seetõttu tekkisid

lepingu täitmisel segadused. 2004. a alguses peatas kostja lepingu p 4.6 alusel tööde tegemise. Hageja

tellis ise töid kolmandatelt isikutelt ja on siiani kostjale võlgu. Korteris tehtud ümberehituste tõttu

vähenes ka heliisolatsioon. Hageja pole ka näidanud, kus konkreetsed puudused asuvad. Kostja

puuduste eest ei vastuta.

4. Harju Maakohus rahuldas 10. märtsi 2008. a otsusega hagi ja kohustas kostjat kõrvaldama Wismari

32a elamus asuvates korterites nr 10 ja nr 11 sademevee läbijooksu probleem ning viima 10. aprilli

2003. a töövõtulepinguga nr 04/10-1L vastavusse korteriomandite nr 10 ja nr 11 heliisolatsiooni.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Maakohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 10. aprillil 2003 töövõtulepingu

nr 04/10-1L Wismari 32a asuva elamu ehitamiseks ja et korteriomandid nr 10 ja nr 11 kuuluvad

praegu E. Tsopile.

Tsiviilasjas nr 2-05-129 (T. Tsopi hagi Swedbank Liising Aktsiaseltsi ja OÜ Wismari 32a vastu),

kaasati kolmanda isikuna kostjate poolel LasComp Eesti Aktsiaselts. Nimetatud asjas on Tallinna

Ringkonnakohus 24. novembri 2006. a otsuses tuvastanud, et sademevee läbijooks T. Tsopi korterites

on olnud pidev ja seda ei ole likvideeritud, samuti on ringkonnakohus lugenud tõendatuks

Tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori heliisolatsiooni mõõtmisprotokolli järgi seda, et

korterites oli löögimüra suurem kui lepingus ette nähtud 53 dB.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 214 lg 3 kohaselt ei või iseseisva nõudeta kolmas isik

hageja või kostja suhtes, kelle poole ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda

sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.

Praeguses vaidluses ei saa kostja enam vaielda nende asjaolude ebaõige tuvastamise vastu, mis on

tuvastatud tsiviilasjas nr 2-05-129, milles kostja osales iseseisva nõudeta kolmanda isikuna.

Maakohus luges tuvastatuks, et korterites nr 10 ja nr 11 esines sadevete läbijooks, mis on siiani

kõrvaldamata, ning helikindlus ei vasta lepingule. Ekslik on kostja väide, et hageja ei ole näidanud

konkreetset kahjustatud kohta - heliisolatsioon peab vastama nõuetele kogu eluruumis.

Ringkonnakohtu lahendis on selgelt märgitud, kus sademevee läbijooks esines.

Kostja väidab, et tema ei vastuta heliisolatsiooni eest, kuna hageja tellis töid kolmandatelt isikutelt

ning korteris on tehtud ümberehitusi. Hageja leiab, et heliisolatsioon pidi valmis olema. Pooled ei

vaidle selle üle, et lepingujärgne heliisolatsioon pidi olema 53 dB. Lepingus on märgitud, et heli- ja

tulekindluseklassi vahesein paigaldatakse valmiselemendina või pannakse kokku kohapeal, see

koosneb kipsplaadist, spetsiaalterasprofiilist, heli- ja tulekindlast villast. Kostja kinnitas

kohtuistungil, et kipsplaadi, spetsiaalterasprofiili ja heli- ja tulekindla villa on kostja paigaldanud.

Seetõttu ei ole kolmandate isikute tegevusel heliisolatsiooni aspektist tähendust. Ringkonnakohus on

tuvastanud, et AS Siim Ehitus tegi siseviimistlustöid ning see ei saa heliisolatsiooni vähendada.

Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 järgi kohustub

töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega

muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Maakohus leidis, et

ehitustööd on tehtud puudustega - esineb sademevee läbijooks ning helikindlus ei vasta lepingus

kokku lepitule.

VÕS § 108 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kuivõrd ringkonnakohtu

24. novembri 2006. a otsuse resolutsioonis on nõue märgitud samas sõnastuses, pidas maakohus

nõuet selgeks.

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivse taotlusena palus kostja kohtuotsuse

tühistamisel saata tsiviilasi esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

Hageja palus jätta kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. veebruari 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega põhjendanud otsust

TsMS § 654 lg 6 alusel.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja on kaebuses korranud põhilises osas maakohtus esitatud

vastuväiteid ja neile on otsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Maakohus ei ole asja lahendamisel

kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi, mis tooksid kaasa

kohtuotsuse tühistamise.

Maakohus tuvastas õigesti, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 10. aprillil 2003 sõlmitud

töövõtulepingu p 2.1 ja lisa 1 p 5 täitmist. Kostjal on lepingust tulenev kohustus ehitada toimiva

veesüsteemi ja korrustevahelise 53 dB helikindlusega elamu. Praeguses vaidluses esitatud nõudega ei

vaidlustata jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsust ja ringkonnakohtu eelnimetatud lahend ei

takista hagi menetlemist kostja vastu. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu

24. novembri 2006. a otsuses tuvastatu ümberhindamiseks, sest tulenevalt TsMS § 214 lg-st 3 ei või

iseseisva nõudeta kolmas isik hageja või kostja suhtes, kelle poolel ta menetlusse astus või kaasati,

järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või et

asjaolud on ebaõigesti tuvastatud. Kostja oli kaasatud kolmanda isikuna tsiviilasja nr 2-05-129, milles

tuvastati, et Tallinnas Wismari 32a asuvas elamus on korterites nr 10 ja nr 11 sademevee läbijooks

olnud pidev ja et see on kõrvaldamata ning heliisolatsioon ei vasta lepingus kokku lepitule. Samuti

tuvastas ringkonnakohus selles otsuses, et võimalikud hilisemad T. Tsopi tellitud ja OÜ Siim Ehitus

tehtud ümberehitustööd ei mõjutanud heliisolatsiooni. Praeguses vaidluses ei saa kostja enam vastu

vaielda nende asjaolude tuvastatuks lugemisele. Maakohus on Tallinna Ringkonnakohtu 24. novembri

2006. a otsuses asjas nr 2-05-129 tuvastatud asjaolude alusel asunud õigesti seisukohale, et kostja on

teadlik, kus täpsemalt veesüsteemi ja helikindluse puudused avalduvad, mistõttu viited VÕS § 644

nõuetele mittevastava hagi esitamise kohta on ekslikud. Kostja rikkus lepingut ja hagejal on õigus

nõuda kohustuste täitmist VÕS § 635 lg 1 ja § 108 alusel.

Ringkonnakohus jättis esitatud uued tõendid TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta ja tagastas need

kostjale, kuivõrd nende esitamise lubatavust ei ole piisavalt põhjendatud ega põhistatud. Hageja ei ole

nõustunud tõendi vastuvõtmisega ja on vastuses märkinud, et uus tõend oli kostjal juba varem

olemas. Riigilõivu tasumise osas nõustus ringkonnakohus hagejaga ja leidis, et riigilõivu on pooled

hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasunud õigesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on TsMS § 214 lg 3 põhiseadusega (§ 15) vastuolus, kuna 2006-2009 ei

olnud iseseisva nõudeta kolmandal isikul kaebeõigust. Kostja ei saanud kaebeõiguse puudumise tõttu

edasi kaevata tsiviilasjas nr 2-05-129 tehtud lahendi peale, kuigi see oli talle ebasoodne. Kostjalt on

võetud võimalus end kohtulikult kaitsta.

Töövõtulepingu järgi ei pidanud heliisolatsioon olema 53 dB, selline klausel oli korterite müüja ja

ostja vahelises müügilepingus.

Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kostja väite kohta, et hageja finantseeris töövõtulepingut

ebapiisavalt ning muutis korduvalt projekti, mistõttu keeldus kostja VÕS § 111 järgi lepingu

täitmisest. Elamut ehitas edasi teine töövõtja, mistõttu kostja ei vastuta sademevee väidetava

läbijooksu eest.

Otsuse resolutsioon on ebaselge. Otsusest ei tulene, millises mahus on kostja kohustatud ehitustöid

tegema, ning sellisel kujul ei ole otsus täidetav. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta kostja

väidete kohta, mille kohaselt on täitmisnõue võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav ja

kulukas. Samuti ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta selle kohta, kas hageja on esitanud

täitmisnõude tähtaegselt või on selle VÕS § 108 lg 5 alusel kaotanud.

Ringkonnakohtus toimunud kirjalikus menetluses ei olnud kostjal sisuliselt võimalust täiendavaid

seisukohti esitada. Apellatsioonkaebus esitati 16. aprillil 2008. Ringkonnakohus määras alles

9. veebruari 2010. a määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses, milles seisukohtade

esitamise tähtpäevaks oli 17. veebruar 2010. Kostja sai selle määruse oma varasema esindaja käest

17. veebruaril 2010.

8. Hageja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

9. Hageja esitas koos vastusega kassatsioonkaebusele ka taotluse kohtuotsuse täitmise viisi

kindlaksmääramiseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu otsusele tuleb TsMS § 691 p 4

ja § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule.

11. Kolleegium võtab esmalt seisukoha taotluse kohta tunnistada TsMS § 214 lg 3 (1. jaanuarist 2006

kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduse vastaseks ja jätta nimetatud säte

kohaldamata.

Kostja kassatsioonkaebuse kohaselt ei olnud tal iseseisva nõudeta kolmanda isikuna võimalik edasi

kaevata otsuse peale tsiviilasjas nr 2-05-129. Kolleegium märgib, et TsMS § 214 lg 3 ei reguleeri

iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaebeõigust. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku iseseisva

kaebeõiguse puudumine tulenes 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2008 TsMS § 206 lg-st 1

ja § 630 lg-st 1. TsMS § 214 lg 3 reguleerib iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusõiguse

piirangut nn järelprotsessis, kui tema vastu esitatakse eelneva protsessi tulemuste põhjal hagi.

12. TsMS § 214 lg 3 kohaselt ei või iseseisva nõudeta kolmas isik hageja või kostja suhtes, kelle

poolel ta menetlusse astus või kaasati, järgnevas menetluses tugineda sellele, et menetluses tehtud

lahendi resolutsioon on ebaõige või et asjaolud on ebaõigesti tuvastatud.

Nimetatud keeld ei ole aga absoluutne. Nimelt võimaldas ja võimaldab TsMS § 214 lg 4 iseseisva

nõudeta kolmandal isikul ka nn järelprotsessis esitada teatud tingimustel vastuväiteid, mis

puudutavad eelnenud menetlust. Nt võib iseseisva nõudeta kolmas isik TsMS § 214 lg 4 esimese

lause kohaselt esitada järelprotsessis vastuväite, mille ta on esitanud menetluses kolmanda isikuna ja

mis on vastuolus poole avaldustega. TsMS § 214 lg 4 teine ja kolmas lause võimaldavad esitada

täiendavaid vastuväiteid.

Kostja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et ta oleks kasutanud eelnenud menetluses (tsiviilasjas

nr 2-05-129) TsMS § 214 lg 4 esimeses lauses ettenähtud võimalust vastuväite esitamiseks või et

eelnevas menetluses esinesid lg 4 teises ja kolmandas lauses sätestatud asjaolud. Tsiviilasjas nr 2-05-

129 tehtud otsusega ei ole kostjale kohustusi pandud. Seda otsust ei tehtud kostja kohta

põhiseaduse § 24 lg 5 mõttes. Varasemas menetluses tehtud otsus on TsMS § 214 lg-s 3 ettenähtud

ulatuses siduv vaid siis, kui varasemas menetluses on jäetud kasutamata lg-s 4 sätestatud võimalused.

Selline piirang on menetlusökonoomiliselt põhjendatud. Kostja ei ole kassatsioonkaebuses väitnud, et

ta varasemas menetluses TsMS § 214 lg-s 4 ettenähtud võimalusi kasutas.

13. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et töövõtulepingus ei olnudki kokkulepet heliisolatsiooni

kohta, märgib kolleegium järgmist. Riigikohus ei saa TsMS § 688 lg-te 3-5 alusel tuvastada

vaidlusaluseid asjaolusid. Ringkonnakohus on otsuses tuvastanud: "Kostjal on hageja ees lepingust

tulenev kohustus ehitada toimiva veesüsteemi ja korrustevahelise 53 dB helikindlusega elamu".

Kolleegiumi hinnangul ei ole ringkonnakohus selle asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse

norme. Lisaks märgib kolleegium, et 10. aprilli 2003. a töövõtulepingu (I kd, tl 11-21) art 16.2.1

kohaselt on lepingu lisa mh ka "Ehitustööde kirjeldus ja Lepingu sisu" (I kd, tl 22-32). Viimati

nimetatud dokumendi p 5 kohaselt pidi korrustevahelise aluselemendi helikindlus olema

53 dB. Samuti ei ole kostja sellist väidet varasemas menetluses esitanud.

14. Erinevalt kassatsioonkaebuses väidetust on ringkonnakohus otsuses võtnud seisukoha kostja väite

kohta, et elamut ehitas edasi teine töövõtja, mistõttu kostja ei vastuta sademevee väidetava läbijooksu

eest. Ringkonnakohus on viidanud selles küsimuses varasema ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas

nr 2-05-129 tuvastatule.

Väidetavale ebapiisavale finantseerimisele ja VÕS §-le 111 ei ole kostja apellatsioonkaebuses

tuginenud. Ringkonnakohus ei ole maakohtu otsust tühistanud, mis oleks tinginud vajaduse vastata

kõikidele poolte maakohtus esitatud väidetele.

15. Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et kostjal ei olnud ringkonnakohtus toimunud

kirjalikus menetluses võimalik täiendavaid seisukohti esitada. Iseenesest on taunitav ringkonnakohtu

tegevus, kes pea kahe aasta vältel toimikust mittenähtuvatel põhjustel kostja apellatsioonkaebust ei

menetlenud ja seejärel täiendavate seisukohtade esitamiseks 8 päeva pikkuse tähtaja määras.

Siiski ei ole kostja kassatsioonkaebuses seletanud, mis asjaolud takistasid tal kahe aasta jooksul omal

algatusel ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti esitada. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu võimalik

rikkumine menetluse juhtimisel ringkonnakohtu otsuse tühistamise alus.

16. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse seisukohaga, et asjas tehtud kohtuotsuse resolutsioon ei

ole piisavalt selge.

Maakohtu otsuse resolutsioon on vaieldavas osas järgmine: "Kohustada LasComp Eesti AS-i

kõrvaldama Tallinnas, Wismari 32a asuvates korterites 10 ja 11 sadevete läbijooksu probleem ning

viima 10. 04. 2003 töövõtulepinguga nr 04/10-1L vastavusse korteriomandite nr 10 ja 11

heliisolatsioon."

Riigikohus on 28. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuse p-s 26 jõudnud pea sarnases

sõnastuses otsuse resolutsiooni korral (tsiviilasjas nr 2-05-129) järgmisele seisukohale: "Kolleegiumi

arvates ei vasta 24. novembri 2006. a kohtuotsuse resolutsioon osas, milles kohustati hagejaid viima

lepinguga vastavusse korterite lagede heliisolatsioon, TsMS § 442 lg 5 teise lause nõuetele. Selline

resolutsioon ei ole arusaadav ega täidetav otsuse muu tekstita, samuti on ka eraldi võttes ebamäärane,

mida peetakse silmas "lepingule vastavuse" all. Selle vältimiseks pidanuks kohus lahti kirjutama,

mida ta "lepinguga vastavusse viimisena" mõistab."

Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ka praeguses asjas. Ringkonnakohus oleks pidanud pöörama

maakohtu otsuse resolutsiooni ebaselgusele tähelepanu. Otsuse resolutsiooni ebaselgus võib mh

tekitada olulisi probleeme täitemenetluse toimingute tegemisel (vt Riigikohtu otsust viidatud

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kuna kohtuotsuse

resolutsiooni selgus sõltub ka esitatud haginõude selgusest ja Riigikohus on sarnases situatsioonis

tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 andnud hagejale võimaluse haginõuet täpsustada, siis tuleb haginõude

täpsustamise võimaldamiseks tühistada ka maakohtu otsus ja saata asi uueks lahendamiseks

maakohtule. Haginõude ebatäpsusele on tähelepanu juhitud ka apellatsioonkaebuses.

Mis puudutab kassatsioonkaebuse väiteid, et ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta otsuse täitmise

ebamõistlikkuse ja VÕS § 108 lg 5 kohta, siis selliseid väiteid ei ole esitatud apellatsioonkaebuses

ning seega puudus ringkonnakohtul võimalus nende kohta seisukohta võtta.

17. Järgmisena võtab kolleegium seisukoha hageja esitatud taotluse kohta määrata praeguses

tsiviilasjas kindlaks otsuse täitmise viis. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta

rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel mh kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Nimetatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse

tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi, näiteks ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude korral näidata täpselt koht ja viis, kuidas andmed tuleb ümber lükata. See säte

ei ole kohaldatav hilisemal vaidluse tekkimisel otsuse sisu üle. Praeguses asjas on hagejal võimalik

haginõuet täpsustada asja uuel läbivaatamisel, vt otsuse p 16.

18. Kolleegium leiab, et tsiviilasja hind ei ole määratud õigesti. Hagis on hageja nimetanud hagi

hinnaks 15 000 krooni, lähtudes TsMS §-st 125 ja § 132 lg-st 1 nende koostoimes. Maakohus on

sellega ilmselt nõustunud, kuigi hagi hinda otsusest ei nähtu. Ringkonnakohtu otsuse järgi on asja

hind 25 000 krooni. Seega on ka ringkonnakohus lugenud hageja nõude mittevaraliseks. Seejuures on

ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et mittevaralise hagi esitamisel oli eeldatavaks hagihinnaks hagi

esitamise ajal 15 000 krooni, mitte 25 000 krooni. Apellatsioon- või kassatsioonkaebuse esitamisel on

TsMS § 137 lg 1 järgi aga asja hind sama kui esimeses kohtuastmes (vt nt Riigikohtu 31. märtsi

2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 46). Asja hind määratakse TsMS § 123 järgi hagi esitamise

aja seisuga. See ei välista alama astme kohtus valesti määratud hinna korrigeerimist (TsMS § 137

lg 11). Seetõttu määrab kolleegium asja hinnaks 15 000 krooni.

19. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel kindlaks asja uuel

läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

20. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel kostjale tagastada. Kostja eest on kautsjoni tasunud R. Reigam. Kostja on

TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse

rahuldamise korral tagastada R. Reigamile.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik