3-2-1-78-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-78-10

Määruse kuupäev

Tartu, 29. september 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

AS-i BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) hagi Aktsiaseltsi

BASIC Ehitus (pankrotis) ja OÜ MODULVEST ELAMU

vastu õiguse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-10-8862

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS BIODIESEL PALDISKI (pankrotis; registrikood

11064316), esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava

Kostja Aktsiaselts BASIC Ehitus (pankrotis; registrikood

10876979), esindaja pankrotihaldur Toomas Saarma

Kostja OÜ MODULVEST ELAMU (registrikood 10633812)

Asja läbivaatamise kuupäev

6. september 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-8862 muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

2. Arvata AS BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) määruskaebuselt 6. aprillil 2010 tasutud

kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud AS BIODIESEL PALDISKI (pankrotis) kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS BIODIESEL PALDISKI (hageja) esitas 22. veebruaril 2010 Aktsiaseltsi BASIC Ehitus

(pankrotis; kostja I) ja OÜ MODULVEST ELAMU (kostja II) vastu hagi, milles palus keelata

kostjatel panna maksma hageja saneerimiskavast (kinnitatud Tallinna Ringkonnakohtu 4. septembri

2009. a määrusega) tulenev võlg ja tuvastada, et hagejal on õigus tasuda saneerimiskava

maksegraafiku alusel võlga alates kolme kuu ja 18 päeva möödumisest päevast, mil kostja I ise on

hageja vastu kõik oma lepingust tulenevad kohustused täitnud.

2. Harju Maakohus jättis 23. veebruari 2010. a määrusega hagi käiguta ja andis hagejale hagi eseme

täpsustamiseks aega 4. märtsini 2010.

3. Hageja esitas 23. veebruaril hagiavalduse täpsustuse, milles loetles kostjate kohustused ja palus

tuvastada, et tal on õigus alustada saneerimiskavas ettenähtud maksegraafiku alusel kostjatele

maksete tegemist kolm kuud ja 18 päeva pärast kostjate kohustuste täitmist.

4. Harju Maakohus jättis 25. veebruari 2010. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja tagastas selle.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hageja

saneerimiskava on kohtu määrusega kinnitatud ja saneerimisseaduse (SanS) § 45 lg 5 järgi on see

kavas kinnitatud nõuete osas täitedokumendiks. Hageja soovib saneerimiskava muuta, kuid sellise

hagiga seda teha ei saa. Saneerimiskava kinnitamise määruse peale ei ole hageja määruskaebust

esitanud.

5. Hageja esitas 12. märtsil 2010 maakohtu määruse peale määruskaebuse.

6. Maakohus võttis 15. märtsi 2010. a määrusega määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata

ja edastas ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2010. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu määruse põhjendusi.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et täitedokumendi täidetavust ei saa

kõrvaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendit kasutades.

Saneerimiskavast ei tulene poolte vastastikuseid kohustusi. Hageja viited TsMS § 368 lg-le 2 ja

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 ei ole asjakohased, sest hageja ei ole nõudnud ei

sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ega täitedokumendi selgitamist.

8. Hageja esitas 8. aprillil 2010 määruskaebuse Riigikohtule, milles palus alama astme kohtute

määrused tühistada.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt saab saneerimiskava kui täitedokumendi vastu kasutada

õiguskaitsevahendeid, sh sundtäitmise lubamatuks tunnistada, olenemata sellest, kas saneerimiskavas

on sätestatud vastastikused kohustused või mitte, mh ei saa saneerimiskavas ette näha kohustusi

võlausaldajatele. Hageja soovib kasutada VÕS § 101 lg 1 p-s 2 nimetatud õiguskaitsevahendit,

s.o keelduda oma kohustuse täitmisest kuni kostja I ei täida oma kohustusi, mitte ei soovi muuta

saneerimiskava. Oluline ei ole, kas rikkumine toimus enne või pärast saneerimiskava kinnitamist,

saneerimiskavasse võeti kostja I nõue täies ulatuses seetõttu, et eeldati, et kostja I täidab ka oma

kohustused.

9. Hageja esitas 17. mail 2010 maakohtule avalduse, milles palus kuulutada välja enda pankroti.

10. Pärnu Maakohus lõpetas 20. mai 2010. a määrusega SanS § 40 lg 2 alusel hageja

saneerimismenetluse ennetähtaegselt, sest hageja on püsivalt maksejõuetu.

11. Harju Maakohus kuulutas 2. juuli 2010. a määrusega välja hageja pankroti ning kinnitas

18. augusti 2010. a määrusega võlausaldajate üldkoosoleku otsuse hageja lõpetamise kohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse muutmiseks ning see

tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.

Kolleegium järgib TsMS § 695 ja § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

13. Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium, et maa- ja ringkonnakohus leidsid õigesti, et hagi

tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole võimalik hageja

soovitud eesmärki saavutada.

Hageja saneerimiskava oli kohtu määrusega kinnitatud ja SanS § 45 lg 5 järgi on kinnitatud

saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõuete suhtes, mille täidetavust ei

saa VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades kõrvaldada.

Kolleegium möönab, et hageja saanuks hagiavalduses kirjeldatud olukorras esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 järgi. Riigikohtu 28. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-

31-10 tehtud otsuse p 19 järgi ei ole TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine välistatud ka enne

täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt on võimalik täitemenetluse

alustamist takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses. Kuna

hageja ei esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, leidis ringkonnakohus õigesti, et

hageja viited TMS § 221 lg-le 1 ei ole asjakohased.

14. Lisaks eeltoodule juhib kolleegium tähelepanu, et hagi tuleks praegu jätta TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada, kuna hageja saneerimismenetlus on ennetähtaegselt lõpetatud.

Pärast Riigikohtule määruskaebuse esitamist esitas hageja maakohtule avalduse, milles palus

kuulutada välja enda pankroti. Maakohus lõpetas 20. mai 2010. a määrusega ennetähtaegselt hageja

saneerimismenetluse, sest hageja on püsivalt maksejõuetu.

Kui kohus lõpetab saneerimismenetluse ennetähtaegselt, langevad SanS § 44 lg 1 järgi tagasiulatuvalt

ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed, sh saneerimiskava ja kohustus seda täita. Kuna

saneerimiskava enam ei kehti, ei ole hagejal hagis taotletud eesmärki võimalik saavutada.

15. Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel

arvata hageja tasutud kautsjon riigituludesse.

Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmisel TsMS § 171 lg 1 järgi

jätta määruskaebuse esitaja, s.o hageja kanda.

Jaak Luik, Villu Kõve, Lea Laarmaa