3-4-1-21-09 · Riigikohus

R I I G I K O H U S ÜLDKOGU

MÄÄRUS Kohtuasja number 3-4-1-21-09 Määruse kuupäev 28. september 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja Tambet Tampuu Kohtuasi Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määruse nr 144 "Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika" § 4 lg 6 p 4, § 5 lg-te 1?4, 6 ja 10 ning § 7 lg 4 põhiseadusele vastavuse kontroll RESOLUTSIOON Peatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus kuni haldusasjas nr 3-05-384 esitatud kaebusest loobumise avalduse ja menetluse lõpetamise taotluse lahendamiseni Tallinna Halduskohtus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Raudteeinspektsiooni (RI) peadirektor määras 25. aprilli 2005. a käskkirjaga nr 51ü AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri prognoositava kasutustasu põhiteenuse ja lisateenuse eest 29. mail 2005 algavaks liiklusgraafikuperioodiks. RI peadirektor määras 25. juuli 2005. a käskkirjaga nr 81ü, 30. augusti 2005. a käskkirjaga nr 93ü, 21. septembri 2005. a käskkirjaga nr 104ü, 25. oktoobri 2005. a käskkirjaga nr 118ü, 24. novembri 2005. a käskkirjaga nr 131ü, 27. detsembri 2005. a käskkirjaga nr 152ü, 23. jaanuari 2006. a käskkirjaga nr 15ü, 21. veebruari 2006. a käskkirjaga nr 32ü, 21. märtsi 2006. a käskkirjaga nr 43ü, 24. aprilli 2006. a käskkirjaga nr 61ü, 24. mai 2006. a käskkirjaga nr 75ü ja 26. juuni 2006. a käskkirja nr 88ü p-ga 1 AS-i Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuuri täpsustatud kasutustasud 29. mail 2005 alanud liiklusgraafikuperioodil. 2. AS Eesti Raudtee palus 25. mail 2005 halduskohtusse esitatud kaebuses tunnistada käskkirjad nr 51ü, 81ü, 93ü, 104ü, 118ü, 131ü, 152ü, 15ü, 32ü, 43ü, 61ü, 75ü ning käskkirja nr 88ü p 1 õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huviks oli kahju hüvitamise kaebuse esitamine. 3. Tallinna Halduskohus tunnistas 11. septembri 2009. a otsusega asjas nr 3-05-384 RI peadirektori käskkirjad nr 51ü, 81ü, 93ü, 104ü, 118ü, 131ü, 152ü, 15ü, 32ü, 43ü, 61ü, 75ü ja käskkirja nr 88ü p 1 õigusvastaseks ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 1. juuni 2004. a määrusega nr 144 kehtestatud "Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvestamise metoodika" (kehtis 15. juuni 2004 kuni 25. mai 2008) § 4 lg 6 p 4, § 5 lg-d, 1, 2, 3, 4, 6 ja 10 ning § 7 lg 4 vastuolus olevaks PS §-ga 3, § 94

lg-ga 2, §-ga 31 ja §-ga 32 ning jättis need sätted kohaldamata. Sellega algatas ta põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. 4. Riigikohus palus 20. jaanuari 2010. a kirjas menetlusosalistel vastata lisaküsimustele, mis puudutasid AS-i Eesti Raudtee põhiõigusvõimelisust ja Riigikohtu pädevust kontrollida metoodika materiaalset põhiseaduspärasust. Kuna asja arutaval koosseisul tekkisid kahtlused ka metoodika aluseks oleva volitusnormi põhiseadusele vastavuse kohta, siis palus Riigikohus 1. aprilli 2010. a kirjas menetlusosalistel avaldada oma arvamus ka selles küsimuses. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium andis asja 25. mai 2010. a määrusega lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. 5. AS Eesti Raudtee esitas 6. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumise kohta ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Samal kuupäeval esitas AS Eesti Raudtee Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse lõpetamiseks. ÜLDKOGU SEISUKOHT 6. AS Eesti Raudtee esindaja esitas 6. septembril 2010 Tallinna Halduskohtule avalduse kaebusest loobumise kohta haldusasjas nr 3-05-384. 7. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 56 lg 1 kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalve "menetlus lõpetatakse, kui enne asja läbivaatamise lõppemist langeb ära taotluse, kaebuse või protesti alus, samuti taotlusest, kaebusest või protestist loobumise korral". 8. Osundatud sätte kohaselt peaks üldkogu menetluse praeguses asjas lõpetama, kui Tallinna Halduskohus otsustab kaebusest loobumise vastu võtta ja tühistada oma 11. septembri 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-05-384. Oma otsuse tühistamisega tühistaks halduskohus ka selle otsuse resolutsioonis PSJKS § 9 kohaselt sisalduva punkti, millega ta tunnistas eespool punktis 3 nimetatud sätted põhiseadusega vastuolus olevaks. Sellises olukorras ei oleks Riigikohtu ees enam põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatavat kohtu taotlust, mille alusel nende sätete põhiseadusele vastavust kontrollida. Üldkogu lisab, et PSJKS § 56 lg 2, mille kohaselt kohtu algatatud menetlust asja aluse äralangemisel ei lõpetata, ei takista praeguses asjas menetluse lõpetamist. PSJKS § 56 lg 2 on mõeldud olukordade jaoks, kus pärast järelevalvemenetluse algatamist on kehtetuks tunnistatud või muudetud see säte, mille põhiseadusele vastavust järelevalvemenetluses hinnatakse. 9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Üldkogu hinnangul ei ole võimalik HKMS § 21 lg 1 kohaselt kaebusest loobuda pärast asjas otsuse tegemist halduskohtus. Kaebusest oleks võimalik loobuda alles ringkonnakohtus apellatsioonimenetluses. Kui ringkonnakohus võtab apellatsioonimenetluses kaebusest loobumise vastu, siis tühistab ta ka halduskohtu otsuse (HKMS § 46 lg 1 p 5 ja § 24 lg 1 p 2), misjärel langeks ära järelevalve menetluse algatanud halduskohtu taotlus. Kuna halduskohus ei saa HKMS § 21 lg 1 alusel kaebusest loobumise taotlust lahendada, peaks menetlusosaline kaebusest loobumiseks esitama

halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Selleks aga ei saa menetlusosalist kohustada. 10. Niisuguses erandlikus olukorras, kus pärast põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatava halduskohtu otsuse tegemist on kaebaja enne Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas lahendi tegemist esitanud halduskohtule kaebusest loobumise avalduse ja kaebaja ei soovi ei haldus- ega põhiseaduslikkuse järelevalve asja edasist menetlemist, võib siiski olla võimalik, et halduskohus juhindub eelmainitud erandlikke olusid arvestades HKMS §-st 5 koostoimes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4511 lg-ga 1, mitte HKMS § 21 lg-st 1. Sellisel juhul on halduskohtul võimalik võtta kaebusest loobumine vastu, tühistada oma varasem otsus ja lõpetada asjas menetlus. 11. Kuni ei ole selge, kuidas halduskohus lahendab talle esitatud kaebusest loobumise avalduse, ei ole selge ka see, kas halduskohtu esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus jääb püsima. Sellises olukorras ei saa üldkogu põhiseaduslikkuse järelevalve asja edasi menetleda ja seda sisuliselt läbi vaadata. Menetlus praeguses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas tuleb seetõttu peatada kuni kaebusest loobumise avalduse ja menetluse lõpetamise taotluse lahendamiseni Tallinna Halduskohtus. Märt Rask, Tõnu Anton, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu