3-3-1-41-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM MÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-41-10 Määruse kuupäev 23. september 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Marko Lillemetsa (Lillemets) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju 30 000 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3- 09-1354 Menetluse alus Riigikohtus Marko Lillemetsa taotlus riigilõivu tagastamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tagastada 23. novembril 2009 Marko Lillemetsa apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 750 (seitsmesaja viiekümne) krooni ulatuses Marko Lillemetsale Rahandusministeeriumi kontole xxxxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxxxxx. Määrus saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Marko Lillemets esitas 7. aprillil 2009 Viru Vanglale taotluse, milles palus hüvitada talle katkise aknaga kartserikambrisse paigutamise tõttu väärikuse alandamisega tekitatud mittevaraline kahju. Viru Vangla jättis M. Lillemetsa kahjunõude rahuldamata. 2. Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses taotles M. Lillemets talle Viru Vangla õigusvastaste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju (30 000 krooni) hüvitamist. Kaebuse kohaselt põhjustas nõuetele mittevastavas kambris hoidmine kaebaja haigestumise ja sellega alandati ka kinnipeetava väärikust ning tekitati seeläbi mittevaralist kahju. Tartu Halduskohus jättis 27. oktoobri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1354 kaebuse rahuldamata. 3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 4. märtsi 2010. a otsusega M. Lillemetsa apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas M. Lillemetsa kaebuse osaliselt ning mõistis Viru Vanglalt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3500 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli tõendatud nii kinnipeetava väärikuse alandamine kui ka tervise kahjustamine vangla õigusvastaste toimingutega. 4. Riigikohus tühistas 17. juuni 2010. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-41-10 Tartu Ringkonnakohtu 4. märtsi 2010. a otsuse haldusasjas nr 3-09-1354 täies ulatuses ning Tartu Halduskohtu 27. oktoobri 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-09-1354 tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas. Väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas tegi Riigikohus uue otsuse, millega jättis M. Lillemetsa kaebuse rahuldamata. Tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise taotluse osas leidis Riigikohus, et läbimata oli vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtuväline menetlus ning M. Lillemetsa kaebus tuleb selles osas jätta halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Kolleegium märkis, et juhul kui kaebus jäetakse eelnimetatud alusel läbi vaatamata, on kaebajal õigus taotleda kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 5. M. Lillemets esitas 14. juulil 2010 Tartu Halduskohtule taotluse tagastada talle Tartu Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni ja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1500 krooni. Tartu Halduskohus edastas 15. juuli 2010. a kirjaga koopia nimetatud taotlusest Tartu Ringkonnakohtule. Tartu Ringkonnakohus edastas selle koopia 28. juulil 2010 omakorda Riigikohtule, märkides kaaskirjas, et HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel riigilõivu tagastamine on selle kohtu pädevuses, kes jätab kaebuse läbi vaatamata. Tartu Halduskohus lahendas 20. juuli 2010. a määrusega M. Lillemetsa 14. juuli 2010. a taotluse halduskohtusse kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu puudutavas ulatuses ja otsustas HKMS § 84 lg 4 p 2 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 alusel tagastada riigilõivu pooles ulatuses, s.o 750 krooni M. Lillemetsale tema taotluses märgitud kontole. Halduskohus lähtus asjaolust, et Riigikohus tagastas kaebuse osaliselt kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Tartu Halduskohtu 20. juuli 2010. a määruse resolutsiooni p-ga 2 saadeti määrus Kohtute Raamatupidamiskeskusele täitmiseks. Kohtute Raamatupidamiskeskus teatas 6. augusti 2010. a kirjaga Tartu Halduskohtule, et seadusliku aluse puudumise tõttu ei ole võimalik väljamakset teostada. Osundades RLS § 12 lg-le 1, märkis Kohtute Raamatupidamiskeskus, et riigilõivu tagastamine M. Lillmetsale pole võimalik, kuna tema polnud riigilõivu maksja. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. HKMS § 84 lg 4 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitaja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile, kaebuse esitaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja, või seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. HKMS § 84 lg 7 esimese lause kohaselt tagastatakse riigilõiv määruse alusel. 7. Riigikohus leidis 17. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-10, et tervise kahjustamisega põhjustatud kahju hüvitamise taotluse osas on läbimata vangistusseaduse § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslik kohtuväline menetlus ning M. Lillemetsa kaebus tuleb selles osas jätta HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Seega esineb HKMS § 84 lg 4 p-s 3 sätestatud alus riigilõivu tagastamiseks. 8. Kuna Tartu Halduskohus on halduskohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu osas asunud taotlust menetlema (tl 173?176), lahendab Riigikohus vaid ringkonnakohtu poolt edastatud taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamise osas. Vaidlust pole selles, et 1500 krooni suurune riigilõiv on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud. 9. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et HKMS § 84 lg 4 p 3 alusel riigilõivu tagastamiseks tuleks alati esitada eraldi taotlus. Praegusel juhul on M. Lillemets esitanud taotluse,

milles palub riigilõiv tagastada temale. HKMS § 15 lg 1 kohaselt on õigus halduskohtumenetluses taotlusi esitada menetlusosalisel. Sellist õigust pole menetlusseadustikuga antud menetlusvälisele isikule. M. Lillemets on asjas kaebaja ja apellant, st menetlusosaline. Riigilõiv on üks menetluskulu liik (HKMS § 83 lg-d 1 ja 2). Menetluskulude, sh riigilõivu tasumise kohustus on menetlusosalisel, mitte menetlusvälisel isikul. Menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel (HKMS §-d 92 ja 93) on isikute ring samuti piiratud menetlusosalistega. Ka riigilõivu tasunud isikuna RLS § 12 lg 1 tähenduses tuleb mõista menetlusosalist halduskohtumenetluse seadustiku mõttes, kellel oli kohustus riigilõivu tasuda. Seega on põhjendatud rahuldada M. Lillemetsa taotlus ning tagastada talle riigilõiv taotluses märgitud kontole. 10. M. Lillemetsa kaebus jäeti läbi vaatamata tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise osas ja jäeti rahuldamata väärikuse alandamisega tekitatud kahju osas. Menetlus asjas on praeguseks lõppenud ja puudub võimalus välja selgitada, milline osakaal kaebusest oli tervise kahjustamisega tekkinud kahjul ja milline väärikuse alandamisega tekitatud kahjul. Seetõttu tuleb M. Lillemetsa apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastada pooles ulatuses, s.o 750 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada M. Lillemetsa 14. juuli 2010. a taotluses näidatud kontole: Rahandusministeerium, xxxxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxxxxx. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann