3-3-1-46-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-46-10 Määruse kuupäev 15. september 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Andres Sarapuu kaebus kinnipeeturegistrisse tehtud kannete peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2010. a määrus haldusasjas nr 3-09-3037 Menetluse alus Riigikohtus Andres Sarapuu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Andres Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2010. a määrus asjas nr 3-09-3037 muutmata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vahistatu Andres Sarapuu esitas 21. oktoobril 2009 Tallinna Vangla direktorile kaebuse tema kohta "Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse" (kinnipeeturegister) tehtud kannete peale. 2. Tallinna Vangla vastas 5. novembri 2009. a kirjaga, et kinnipeeturegistrisse märgitakse intsidentide alla kõik kambris toimunud olulised sündmused. 3. A. Sarapuu esitas 10. novembril 2009 Tallinna Vangla direktorile vaide. 4. Tallinna Vangla tagastas haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel vaide selle esitajale, kuna isikul puudub õigus vaie esitada. 5. A. Sarapuu esitas 17. detsembril 2009 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja väidab, et ta ei ole osalenud üheski intsidendis. Kaebaja soovib välja nõuda kõik tema kohta registrisse kantud andmed, et neid vaidlustada või nõuda nende kustutamist. Kuna kinnipeeturegistrisse kantud andmeid kasutatakse isiku iseloomustamiseks, ei saa öelda, et neil andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Kaebajal on õigus teada, millised andmed on tema kohta kogutud ja tal peab olema võimalus neid vaidlustada. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 16. märtsi 2010. a määrusega asjas nr 3-09-3037 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus leidis, et Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2004. a määrusega nr 246 vastu võetud "Riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja pidamise põhimääruse" (põhimäärus) § 24 sätestab registri töötleja kohustuse kanda registrisse kinnipeetavaga toimunud intsidendid. Põhimääruse § 4 lg 2 kohaselt on registri andmed ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Mitte ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust nõuda vanglalt registri mittetäitmist. Kaebajal on õigus teada tema kohta registrisse tehtud kannete sisu ja võimalik esitada

vastavalt põhimääruse § 38 lg-le 4 vanglale teabenõue. Kaebajal ei ole õigust nõuda registrisse kantud andmete kustutamist või neid vaidlustada. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset vangla toimingut või haldusakti, kui ta näitab ära, et vangla on otsustamisel tuginenud registris märgitud intsidendile, andes sellele õigusliku tähenduse. Kaebuses selliseid asjaolusid ära toodud ei ole. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja eesmärgiks oleks Tallinna Vangla poolt vaidele vastamata jätmise või vaide tagastamise vaidlustamine, mistõttu ei käsitle kohus nende taotluste kohtule esitamise võimalikkust ja nõuetele vastavust. 7. A. Sarapuu esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määrus tühistada. 8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2010. a määrusega asjas nr 3-09-3037 A. Sarapuu määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. märtsi 2010. a määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja nõuab ka ühe alternatiivina vanglalt registriandmete väljastamist. Tulenevalt isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 20 lg-st 2 tuleb taotlus andmete saamiseks esitada Justiitsministeeriumile kui kinnipeeturegistri vastutavale töötlejale. Kuna kaebaja pole sellist taotlust esitanud, pole sellesisulist vaidlust veel tekkinud ja kaebus andmete väljastamiseks tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kaebaja väidet, et ta on andmete saamise nõude vanglale esitanud ja vaidlustas keeldumise ka vaides, esitatud dokumendid ei kinnita. Vaides on nõutud üksnes kinnipeeturegistri viivitamatut puhastamist intsidentidest. Kuna vaiet andmete väljastamata jätmise peale pole esitatud, oleks vangla tegevuse peale esitatud kaebuse tagastamine lõppjärelduses samuti õige (HKMS § 11 lg 31 p 1, VangS § 11 lg 5). Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tema kohta kinnipeeturegistrisse kogutud andmete kustutamist, sest andmete kogumine toimub seaduse alusel. Tulenevalt IKS § 14 lg 1 p-st 1, on sellisel juhul õigus töödelda andmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta. IKS § 21 lg 2 p 3 annab andmesubjektile õiguse nõuda andmete kustutamist üksnes juhul, kui isikuandmete töötlemine pole seadusega lubatud. VangS § 51 lg 1 p-d 5 ja 8 annavad aluse andmekogu loomiseks, kuhu kogutakse andmeid vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise, suhete ning kontaktide kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele. Põhimääruse § 38 näeb ette, et tegemist on piiratud juurdepääsuga andmekoguga ning põhimääruse 4. peatükk ei võimalda andmete väljastamist andmesubjektile. Kuna andmeid kogutakse vangla julgeoleku tagamiseks, oleks kogutud andmete väljastamine kinnipeetavast andmesubjektile andmete kogumise eesmärgiga vastuolus, sest võiks tekitada ohu vangla julgeolekule. Andmetega tutvumise võimaluse puudumine välistab omakorda võimaluse nõuda nende parandamist. Seega välistavad VangS § 51 lg 2 ja põhimääruse 4. peatükk kaebaja nõudeõiguse paranduste tegemiseks. Kui kaebajal puudub halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, tuleb kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. A. Sarapuu palub määruskaebuses Tallinna Ringkonnakohtu määrus tühistada. 10. Tallinna Vangla palub jätta A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas kohtud on õigesti tagastanud A. Sarapuu kaebuse HKMS § 11 lg 31 p-de 1 ja 5 alusel. 12. Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 1 ja p 5 alusel osas, milles kaebaja taotleb vanglalt kinnipeeturegistris olevate andmete väljastamist, kuna kaebaja ei ole Justiitsministeeriumile vastavasisulist taotlust ega vanglale vaiet andmete väljastamise jätmise peale esitanud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et IKS § 20 lg 2 teise lause kohaselt tuli kaebajal kinnipeeturegistris olevate andmete saamiseks pöörduda taotlusega Justiitsministeeriumi poole, mida aga kaebaja teinud ei ole. Kaebaja ei ole vanglale esitanud ka vaiet kinnipeeturegistris olevate andmete väljastamata jätmise peale, seega ei ole ta läbinud kohtuväliseks lahendamiseks vangistusseaduse § 11 lg-ga 5 sätestatud kohustuslikku korda. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kaebus tuleks selles osas HKMS § 11 lg 31 p 1 ja p 5 alusel tagastada. 13. Ringkonnakohus leidis, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel ka osas, milles kaebaja taotleb kinnipeeturegistris olevate andmete parandamist või kustutamist, sest kaebajal puudub sellesisuline subjektiivne õigus, mida saaks halduskohtus kaitsta. 14. Ringkonnakohus leidis, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kogutud andmete kustutamist, kuna andmete kogumine toimub seaduse alusel (IKS § 21 lg 2 p 3). Andmesubjekti enamik õigusi on sätestatud isikuandmete kaitse seaduse 3. ptk-s. Kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud, on andmesubjektil õigus nõuda kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist (IKS § 21 lg 2 p 3). Kolleegium on seisukohal, et IKS § 21 lg 2 p 3 välistab sõnaselgelt andmesubjekti õiguse nõuda tema kohta kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist, kui andmed on kogutud seaduse alusel. Kuna kinnipeeturegistrisse kogutud andmed on kogutud seaduse alusel (VangS § 51 koostoimes põhimäärusega), ei ole kinnipeetaval õigust nõuda tema kohta kogutud isikuandmete kustutamist või sulgemist. Seetõttu on ringkonnakohus õigesti leidnud, et IKS § 21 lg 2 p 3 kohaselt ei ole kaebajal õigust nõuda andmete kustutamist. 15. IKS § 21 lg 1 kohaselt on andmesubjektil õigus oma isikuandmete töötlejalt nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist. Ringkonnakohus asus seisukohal, et kuna põhimääruse 4. ptk ei võimalda andmete väljastamist

andmesubjektile, puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda ka andmete parandamist. 16. Kinnipeeturegistris olevad andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele (VangS § 51 lg 2). Samuti sätestab põhimääruse § 4 lg 2, et kinnipeeturegistri andmed on ette nähtud ametialaseks kasutamiseks ja neil ei ole õiguslikku tähendust. Kinnipeeturegister on piiratud juurdepääsuga ja registri andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks (põhimääruse § 38 lg 1). Justiitsministeerium ja Politseija Piirivalveamet võivad kinnipeeturegistrist teabenõude alusel väljastada andmeid isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus (põhimääruse § 42 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kinnipeetaval ei ole õigust pääseda juurde kinnipeeturegistris tema kohta olevatele andmetele, sest kinnipeeturegistrile on piiratud juurdepääs ja andmeid väljastatakse isikule, kellel on seadusest tulenevalt asutusesiseseks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus. Kuna andmete parandamise nõudmine eeldab, et kinnipeetaval oleks juurdepääs tema kohta tehtud kandele, ei saa ta nõuda nende andmete parandamist, mis pole talle saanud õiguspäraselt teatavaks. Käesoleval juhul ei ole A. Sarapuul juurdepääsu kinnipeeturegistris tehtud kandele ja talle ei ole vastavaid andmeid ka väljastatud. Seega ei ole A. Sarapuul võimalik väidetavalt ebaõigete andmete parandamist nõuda. Seetõttu on kohtud kaebuse nimetatud nõude osas HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel õigesti tagastanud. 17. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Sarapuu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu määrus muutmata. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann