3-1-1-62-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-1-1-62-10 Otsuse kuupäev 31. august 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar Kohtuasi Väärteoasi A. J. karistamises liiklusseaduse § 7415 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. märtsi 2010. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4- 09-17696 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. J. kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 18. august 2010 Istungil osalenud isikud Kohtumenetluse pooled istungile ei ilmunud RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 11. märtsi 2010. a kohtuotsus väärteoasjas A. J. karistamises liiklusseaduse § 7415 lg 1 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule. 2. Kaitsja kassatsioon rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põhja Politseiprefektuuri 13. augusti 2009. a otsusega karistati A. J. liiklusseaduse (LS) § 7415 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 1800 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt 10. märtsil 2008. a Tallinnas, X ja Y tänavate ristmikul, liikudes mootorsõiduki juhina X pst suunas, alustas A. J. valgusfooridega reguleeritud ristmiku ületamist valgusfoori kollase ehk keelava tulega. Selle tegevusega rikkus menetlusalune isik LE § 5 lisa 1 nõudeid. 2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Aleksander Vares kaebuse maakohtule, taotledes väärteomenetluse lõpetamist teos väärteotunnuste puudumise tõttu. 3. Harju Maakohtu 11. märtsi 2010. a otsusega lõpetati väärteomenetlus seoses aegumisega VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb Harju Maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks välja riigieelarve vahenditest A. J. kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 30 090 krooni või muus põhjendatud ulatuses. Kaitsja põhjendab oma taotlust järgmiselt. 4.1 Väärteoasjas peab kaitsjatasu hüvitamise taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, et kohus saaks teha menetluskulude otsustuse koos lahendiga. Käesolevas asjas tegi maakohus otsuse enne määratud kohtuistungit ja võttis sellega kaitsjalt võimaluse esitada kohtule kaitsjakulude väljamõistmise taotlust. Sellega rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

4.2 9. veebruaril 2010. a esitas Harju Maakohus kassaatorile kutse, millega kutsuti ta kaitsjana avalikule kohtuistungile, mis pidi toimuma 17. veebruaril 2010 kell 13.00. 17. veebruaril 2010 toimunud kohtuistungil määras kohus 16. märtsiks 2010 kella 10.00 sündmuskoha paikvaatluse, millel pidi osalema ka menetlusalune isik ja kaitsja. 11. märtsil 2010 edastas kohtusekretär kaitsjale kohtuotsuse lõpposa koos teatega, et "tulenevalt menetluse lõpetamisest ei toimu ka paikvaatlust". 12. märtsil 2010 koostas kaitsja kaitsjatasu väljamõistmise taotluse. 4.3. Lähtuvalt VTMS §-st 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi kuulub menetluskulude hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 otsustatakse kohtumenetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. VTMS § 111 p 8 kohaselt märgitakse kohtuotsuse lõpposas menetluskulude otsustus. Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus menetluskulude küsimust lahendanud. 4.4 KrMS § 304 järgi teatab kohus pärast süüdistatava viimast sõna kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa. KrMS § 315 lg 1 kohaselt kuulutab kohtunik kohtuotsuse teatavaks tehtud ajal. Kassaator leiab, et 11. märtsi 2010. a kohtuotsusega on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, kuna pole andnud menetlusalusele isikule viimase sõna õigust, mil oleks ühtlasi olnud võimalik esitada ka kaitsjatasu taotlus ning kohtuotsus kuulutati ajal, mida ei tehtud eelnevalt teatavaks. Kassaatori arvates on 11. märtsi 2010. a kohtuotsusega rikutud KrMS §-i 304 ja § 315 lg-t 1. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. VTMS § 29 lg 1 p 5 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg-st 3 järeldub, et väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist menetlemist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-77-08, p 9). Käesolevas väärteoasjas möödus aegumise tähtaeg 10. märtsil 2010 kaebuse kohtuliku uurimise staadiumis. Samas leiab kolleegium, et 11. märtsil 2010 VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteomenetlust lõpetava kohtuotsuse tegemisel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kolleegiumi põhjendused on järgmised. 6. Teo aegumine kui absoluutne menetlustakistus tähendab eeskätt sisulise kohtuliku arutamise võimatust. Siiski ei takista see kohtuotsuse tegemise ja kuulutamise reeglite järgimist. Kaitsja viited KrMS §-le 304 ja § 315 lg-le 1 ei ole küll asjakohased, kuna väärteomenetluse seadustikus on reguleeritud kaebuse kohtuliku arutamise ning ka kohtuotsuse teatavakstegemise kord, mistõttu kooskõlas VTMS §-ga 2 kriminaalmenetluse sätted ei kohaldu. VTMS § 130 lg 3 ja § 135 lg 1 näevad selles osas, et kohtuotsus kuulutatakse (pärast kohtuvaidlust) teatavaks tehtud ajal. Väärteomenetluse seadustik ei näe kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtulikul arutamisel ette võimalust teha kohtuotsus sellest kohtumenetluse pooli eelnevalt teavitamata. 7. Menetlusosaliste teavitamine kohtuotsuse tegemisest on oluline muu hulgas ka võimaldamaks neil esitada menetluskuludega seonduvaid taotlusi. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule väärteomenetluse lõpetamisel VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kohus saab otsustada valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise menetlusalusele isikule üksnes isiku taotluse alusel. 8. Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale, et kuna seadus ei näe valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ette eraldi menetlust, tuleb ka see küsimus lahendada põhimenetluse raames. VTMS § 38 lg 1 näeb ette, et menetluskulude arvestamisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. Kooskõlas KrMS § 306 lg 1 p-ga 14 tuleb küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud, lahendada kohtuotsuse tegemisel. Samuti nähtub VTMS § 134 lg-st 1 koostoimes § 111 p-ga 8, et väärteoasjas tehtava kohtuotsuse lõpposas märgitakse menetluskulude otsustus. Seega saab kohus lahendada VTMS §-s 23 nimetatud taotluse üksnes samas menetluses kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Eelmärgitu tähendab muu hulgas seda, et menetlusalune isik peab VTMS §-s 23 nimetatud taotluse esitama enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2006. a määrus väärteoasjas nr 3-1-

1-32-06, p 4). Seda põhimõtet ei muuda ka võimalus vormistada menetluskulude otsustus eraldi kohtumäärusega, mis tuleneb väärteomenetluses VTMS §-st 23 ja kriminaalmenetluses KrMS § 189 lg-st 2. Ka määrusena vormistatud menetluskulude hüvitamise otsustus kuulub olemuslikult kohtuotsuse juurde. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. mai 2006. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-21-06, p 5.) 9. Käesolevas väärteomenetluses esitas menetlusaluse isiku kaitsja taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks kokku summas 30 090 krooni kassatsiooni lisana, põhjendades seda sellega, et kohtuotsust kuulutati sellest eelnevalt kohtumenetluse pooli teavitamata. Selles olukorras ei olnud menetlusalusel isikul võimalust enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa esitada taotlust valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Sellega rikuti tema VTMS §-st 23 tulenevat õigust vastavat hüvitist taotleda. 10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 11. märtsi 2010. a otsuse ja saadab väärteoasja, sealhulgas kassatsioonile lisatud kaitsja taotluse A. J-le kaitsjatasu hüvitamiseks, Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Kaitsja kassatsiooni rahuldab Riigikohus osaliselt. 11. Kaitsjale makstud tasu hüvitamise otsustamisel peab maakohus juhinduma Riigikohtu praktikas kujunenud kriteeriumidest, sh arvestama tasu maksmise põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning väärteoasja keerukust. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-25-06, p 8). Arvesse võib võtta ka seda, mil määral oli kohtumenetluse kestvus ja sellest tulenevalt kulude tekkimine tingitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja käitumisest. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar