3-1-1-55-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-55-10

Otsuse kuupäev

6. august 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi A. N. karistamises maksukorralduse seaduse § 1531

lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. märtsi 2010. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-23075

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksu- ja Tolliamet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

28. juuli 2010

Istungil osalenud isikud

Maksu- ja Tolliameti esindajad Kevin Siivelt ja Anton Heifets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. märtsi 2010. a otsus ja saata väärteoasi samale kohtule

kohtulikuks eelmenetluseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti 25. septembri 2009. a otsusega karistati A. N. maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 6000 krooni.

A. N. karistati selle eest, et tema H OÜ juhatuse liikmena esitas maksustamisperioodidel juuni kuni

detsember 2007 osaühingu tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmeid, jättes osa osaühingu

töötajatele makstud töötasust ja nendelt tasumisele kuuluvatest maksudest deklareerimata. Seetõttu jäi riigile

maksudena laekumata 16 356 krooni tulumaksu ja 25 868 krooni sotsiaalmaksu.

Kohtuvälise menetleja otsuses selgitati ka seda, et selle otsuse peale võib esitada kaebuse Harju Maakohtule

15 päeva jooksul arvates 25. septembrist 2009.

Maksu- ja Tolliameti otsus oli kohtuvälise menetleja juures menetlusosalistele kättesaadav alates

25. septembrist 2009.

2. 12. oktoobril 2009 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Erkki Evert kohtuvälise menetleja otsuse peale

kaebuse Tallinna Halduskohtule, taotledes Maksu- ja Tolliameti otsuse tühistamist ja väärteomenetluse

lõpetamist A. N. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Tallinna Halduskohtu 20. oktoobri 2008. a määrusega tagastati kaitsja kaebus läbivaatamatult

halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 4 alusel, sest kohtuvälise menetleja otsuste peale esitatud kaebuste

lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. 20. oktoobril 2009. a esitas kaitsja Erkki Evert oma kaebuse kohtuvälise menetleja 25. septembri 2009. a

otsuse peale Harju Maakohtule, selgitades kaaskirjas, et tingituna väga lühikesest kaebetähtajast esitas ta

kaebuse esialgu Tallinna Halduskohtule, kuna käesolevas asjas on vastustajaks Maksu- ja Tolliamet. Ühtlasi

palus kaitsja lugeda kaebus õigeaegselt esitatuks selle esitamisega Tallinna Halduskohtule.

5. Harju Maakohtu 23. oktoobri 2009. a määrusega määrati väärteoasi arutamisele.

6. 23. novembril 2009 esitas Maksu- ja Tolliamet maakohtule taotluse jätta kaitsja kaebus VTMS § 114 lg 4

ja § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, sest see esitati Harju Maakohtule 8 päeva pärast VTMS § 114 lg-s 4

sätestatud kaebetähtaja möödumist. Seejuures ei ole menetlusalune isik ega kaitsja taotlenud kaebetähtaja

ennistamist. Samasisulist taotlust kordas kohtuvälise menetleja esindaja ka 22. veebruari 2010. a

kohtuistungil (kohtutoimik, tl 53).

7. Harju Maakohtu 26. märtsi 2010. a otsusega kaitsja kaebus rahuldati ja kohtuvälise menetleja otsus

tühistati.

7.1 Maakohus leidis, et kaitsja kaebus on tähtaegne, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 65

kohaselt

loetakse

menetlusdokumendi

ebaõigesse

kohtusse

saatmisel

tähtaeg

järgituks,

kui

menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.

7.2 Samuti leidis maakohus, et ei ole tuvastatud, et A. N. pani toime väärteo. Oma sellist järeldust põhjendas

maakohus järgmiselt: "Kohtuväline menetleja on alustanud väärteomenetlust 06.01.2009 a., mille läbiviimise

aluseks olid nimetatud ülalnimetatud kontrollakt ja maksuotsus. Lähtuvalt sellest kohtule jääb arusaamatuks

ajavahemiku juuni - detsember 2007 a. revisjon, kui kontrollaktis ja maksuotsuses märgitu kohaselt

revideeriti ajavahemikku alates jaanuarist kuni juunini 2008 a. Samuti kohtule jääb arusaamatuks kohtuvälise

menetleja poolt tuvastatu, et tasumisele kuuluv tulumaksu summa on 16356 krooni ja sotsiaalmaksu summa

25868 krooni. Puuduvad tõendid tuvastamaks nende summade olemasolu kohta, sest A ja T poolt juulis 2009

a. ütlustest täpselt ei nähtu ümbrikupalkade suurus ja samas A viitab augustis 2008 a. antud ütlustele. Kuna

kohtuvälise menetleja poolt alustati väärteomenetlust 06.01.2009 a. siis ei saa arvestada T ja A poolt 2008 a.

antud ütluste sisuga. Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et ei ole tuvastatud A. N. poolt väärteo

toimepanemine, sest eelpool nimetatud kontrollakti ja maksuotsuse alusel oli vaja kontrollida väärteo fakt

ajavahemikul jaanuar - juuni 2008 a., kuid kohtuväline menetleja on mingil põhjusel kontrollinud

ajavahemikku juuni kuni detsember 2007 a."

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Maksu- ja Tolliamet, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja alternatiivselt kas kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või väärteoasja saatmist maakohtule

uueks arutamiseks. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

8.1 Kassaator on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 25. septembri 2009. a otsus on jõustunud ning Harju

Maakohtul puudus õiguslik alus asja arutada. Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on maakohtule

esitatud kaheksapäevase hilinemisega. Menetlusalune isik ega tema kaitsja pole taotlenud menetlustähtaja

ennistamist. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätab maakohtunik kaebuse läbi vaatamata, kui kaebus on esitatud

pärast VTMS § 114 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud.

Maakohus on kaitsja kaebust tähtaegseks lugedes ekslikult tuginenud TsMS §-le 65. Väärteomenetluses ei

ole menetlustähtaegade osas võimalik kohaldada tsiviilkohtumenetluse sätteid.

Ühtlasi on kassaator seisukohal, et käesolevas asjas ei oleks maakohus ka juhul, kui seda oleks taotletud,

saanud kaebetähtaega ennistada, kuna kaebajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks.

Kaebaja lasi kaebetähtaja mööda, kuna esitas kaebuse valesse kohtusse. Kohtuvälise menetleja otsuse

punktis 17 on selgitatud, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse Harju Maakohtusse. Seega

ei saanud kaitsjal tekkida kahtlust kaebuse kohtualluvuses.

Eeltoodu alusel leiab kassaator, et kaebuse kohtulik menetlemine ei olnud lubatav ning Harju Maakohus on

teinud lahendi asjas, mille menetlemiseks tal puudus pädevus.

Samas palub kassaator anda Riigikohtul kohtupraktika ühtlustamiseks hinnang TsMS § 65 kohaldamise

võimalikkusele väärteomenetluses.

8.2 Juhul kui Riigikohus leiab, et kaebuse kohtulik arutamine maakohtus oli seaduslik, tuleks maakohtu otsus

tühistada VTMS § 150 lg 1 p-des 7 ja 8 nimetatud menetlusõiguse oluliste rikkumiste tõttu.

8.2.1 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 117 lg 2 kohaselt teeb kohtunik eelmenetluses kindlaks isikud, kelle kutsumine kohtuistungile on

vajalik. Harju Maakohus on põhjendamatult jätnud istungile kutsumata V. T. ning S. A., kelle tunnistajana

antud ütlused on kohtuvälise menetleja hinnangul asjas kaalukaimateks tõenditeks.

8.2.2 Lisaks sellele, et kohtuistungil ei kuulatud üle tunnistajaid ega menetlusalust isikut, ei uurinud

maakohus ka kirjalikke tõendeid, rikkudes sellega KrMS § 15 lg 1 nõudeid.

8.2.3 Maakohtu otsuses ei ole arusaadavalt ja jälgitavalt kirjeldatud kohtu siseveendumuse kujunemist.

Otsuses esitatu kattub enamuses menetlusaluse isiku poolt kaebuses ning kohtuteesides esitatud väidetega,

millele järgnevad kohtu järeldused. Kassaatorile jääb arusaamatuks kohtuotsuses esitatud väide, et ei ole

tuvastatud A. N. poolt väärteo toimepanemine, sest kontrollakti ja maksuotsuse alusel oli vaja kontrollida

väärteo fakti ajavahemikul jaanuar - juuni 2008. a, kuid kohtuväline menetleja on mingil põhjusel

kontrollinud ajavahemikku juuni kuni detsember 2007. a. Kassaator märgib, et kohtuväline menetleja ei ole

käesolevas asjas süüdistust rajanud maksumenetluses kontrollperioodiga hõlmatud ajavahemikuga

kokkulangevale perioodile ega ole tuginenud üksnes maksumenetluses kogutud tõenditele. Maksumenetluse

kontrollperioodi ajaraamid ei olnud menetlusalusele isikule etteheidetava teo ajaliseks piiriks KrMS § 62 p 1

tähenduses.

9. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid kohtuvälise menetleja esindajad kassatsioonis esitatud

seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Tulenevalt VTMS § 114 lg-st 4 ja KrMS § 171 lg-test 1 ning 3 oli kohtuvälise menetleja 25. septembri

2009. a otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev 12. oktoober 2009. Selleks ajaks esitas

menetlusaluse isiku A. N. kaitsja E. Evert kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tulenevalt halduskohtumenetluse

seadustiku § 3 lg-st 2 ja VTMS §-st 114 ei kuulu väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud

kaebuse lahendamine mitte halduskohtu, vaid maakohtu pädevusse. Väärteoasja lahendamiseks pädevale

kohtule, s.o Harju Maakohtule esitas kaitsja oma kaebuse 20. oktoobril 2009 ehk kaheksa päeva pärast

kaebetähtaja möödumist.

11. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et A. N. kaitsja kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks

lähtudes TsMS §-st 65, mis sätestab: "Kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või

kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks

ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või

kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt." Võtmata seisukohta küsimuses, kas TsMS § 65

kohaldamisala hõlmab ka pädevuselt ebaõigesse kohtusse (nt üldkohtu asemel halduskohtusse) saadetud

dokumente, märgib kolleegium järgmist. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja

kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustikus - eeskätt selle 6. peatükis - on sätestatud

iseseisev menetlustähtaegade arvestamise kord. See kord ei näe ette, et kriminaalmenetluslike

menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Seega ei ole

TsMS § 65 väärteomenetluses kohaldatav. Järelikult ei ole ka võimalik lugeda A. N. kaitsja kaebuse

esitamise ajaks 12. oktoobrit 2009, mil kaitsja esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse esitamise

ajaks tuleb lugeda 20. oktoober 2010, mil kaebus saadeti Harju Maakohtule. Seega on väär maakohtu

seisukoht, et kaebus kohtuvälise menetleja 25. septembri 2009. a otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt.

12. Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1 ja KrMS §-st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja

otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on

taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase

otsustusega kaebetähtaja ennistanud. Seoses viimatinimetatud tingimusega tuleb silmas pidada, et lähtudes

VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 172 lg-st 1 peab kohus kaebetähtaja ennistamise vormistama määrusega.

VTMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt peab kohus kaebuse tähtaegsust kontrollima juba eelmenetluses. Juhul, kui

kaebetähtaja rikkumine avastatakse alles kohtulikul arutamisel, peab kohus kohtuliku arutamise peatama

ning tegema määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta või - juhul, kui on esitatud kaebetähtaja

ennistamise taotlus ning kohus peab seda põhjendatuks, - määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et

kohus on eelmenetluses jätnud VTMS § 117 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuse nõuetekohaselt täitmata ja

kaebuse mittetähtaegsuse ekslikult tähelepanuta, ei saa luua menetluslikku alust tähtaega rikkudes esitatud

kaebuse läbivaatamiseks.

13. Erinevalt kassaatorist on kolleegium seisukohal, et kaaskiri, mille A. N. kaitsja lisas Harju Maakohtule

esitatud kaebusele, on sisuliselt käsitatav kaebetähtaja ennistamise taotlusena. Seega ei saa väita, et kaebuse

esitaja pole kaebetähtaja ennistamist taotlenud. Samas ei ole maakohus selle taotluse lahendamiseks ja

kaebetähtaja ennistamiseks nõuetekohast määrust teinud. Kaebetähtaega ennistamata puudus aga maakohtul

pädevus kaitsja mittetähtaegselt esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Kohtuvälise menetleja otsuse peale

mittetähtaegselt esitatud kaebuse läbivaatamine ilma, et kohus oleks eelnevalt kaebetähtaja nõuetekohaselt

ennistanud, on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes ja toob kaasa

kaebuse lahendamisel tehtud kohtuotsuse tühistamise. Seetõttu tuleb Harju Maakohtu 26. märtsi 2010. a

otsus A. N. väärteoasjas tühistada ja saata väärteoasi VTMS § 174 p 7 alusel maakohtule uueks kohtulikuks

eelmenetluseks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-71-04, p 10).

14. Ühtlasi osutab kolleegium sellele, et A. N. kaitsja kaaskirjas osutatud asjaolud - VTMS § 114 lg-s 4

sätestatud kaebetähtaja lühidus ja kaevatava otsuse tegemine Maksu- ja Tolliameti poolt - ei ole käsitatavad

KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium on

varem korduvalt selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid

sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii

isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud,

milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

12. veebruari 2007. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18. jaanuari 2006. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05,

p 6.)

Käesoleval juhul tuleb kaitsja osutatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestada

sedagi, et kohtuvälise menetleja 25. septembri 2009. a otsuse vaidlustamisviites (otsuse punkt 17) on

selgitatud, et kaebuse selle otsuse peale võib esitada Harju Maakohtule.

15. Ehkki käesoleva otsuse punktides 10-13 toodud põhjustel puudus maakohtul seaduslik alus

menetlusaluse isiku kaitsja kaebust sisuliselt läbi vaadata, märgib kolleegium kassaatoriga nõustuvalt, et ka

kaebuse arutamisel rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust. Maakohtu põhjendused on ebaselged ja

pinnapealsed, mis tähendab VTMS § 150 lg 1 p-st 7 tuleneva kohtuotsuse põhistamiskohustuse rikkumist.

Samuti põhjendas maakohus väärteomenetluse lõpetamist väidetavate lünkadega tunnistajate S. A. ja V. T.

ütlustes, jättes samas need tunnistajad kohtusse kutsumata ja üle kuulamata. Kui kohtuvälise menetleja

otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS

§ 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult

uuritud ning mis on protokollitud. Arusaadavalt käib see ka tunnistaja ütluste kohta. VTMS § 99 lg 8

kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada, kuid see on lubatav vaid

juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel

põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri

2007. a otsus asjas nr 3-1-1-74-07, p 5.1; 12. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-74-08, p 8.) Kohtusse

kutsumata jäetud tunnistajate ütluste avaldamine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150

lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-84-08, p 10). Kui

kohtulikul arutamisel tõusetuvad kahtlused menetlustoimingu käigu ja tulemuste usaldusväärsuse suhtes,

tuleb need lähtuvalt uurimispõhimõttest täiendavate tõendite kogumise teel kõrvaldada (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-12-10, p 9; 2. jaanuari 2009. a otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-73-08, p 11 ja 5. oktoobri otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p-d 8 ja 9). Seega saab kohus hinnata

kohtus üle kuulamata tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste usaldusväärsust ja piisavust üksnes

juhul, kui see tunnistaja on jäänud mõjuval põhjusel kohtusse ilmumata (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-28-10, p 9).

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg