3-3-1-42-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJustiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine" (KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi
Legislator headnote
AI generated3-3-1-42-10 · Riigikohus: Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine" (KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
3-3-1-42-10
Otsuse kuupäev
21. juuni 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann
Kohtuasi
S.T. kaebus justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirja nr 318-
k tühistamiseks, ametikohale ennistamiseks ja teenistusest
sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2010. a otsus haldusasjas
nr 3-09-73
Menetluse alus Riigikohtus
S.T. kassatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
3. juuni 2010
Kohtuistungil osalenud isikud
S.T. esindaja vandeadvokaat Marje Mängel
Justiitsministeeriumi esindajad Kadi Kanarbik ja Neeme Laane
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada S.T. kassatsioonkaebus.
2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2009. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari
2010. a otsused haldusasjas nr 3-09-73.
3. Teha uus otsus, millega rahuldada S.T. kaebus. Tunnistada seadusevastaseks justiitsministri
10. detsembri 2008. a käskkiri nr 318-k.
4. Ennistada S.T. teenistusse ja mõista Justiitsministeeriumilt välja tasu teenistusest sunnitult
puudutud aja eest.
5. Mõista Justiitsministeeriumilt S.T. kasuks välja menetluskulud 23 600 krooni.
6. Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine"
vabastati viidetega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg-le 1 ja § 130 lg-le 1, kohtute seaduse
(KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi
ametikohalt alates 1. jaanuarist 2009 koondamise tõttu seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade
arvu vähenemisega.
2. S.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles justiitsministri 10. detsembri 2008. a
käskkirja nr 318-k tühistamist, Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohale ennistamist ja teenistusest
sunnitult puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmist. Kaebust põhjendati järgmiselt:
a) vastustaja, jättes kasutamata ATS § 117 lg 1 p-st 3 tulenevad võimalused kohtunikuabi teenistusest
vabastamiseks kõrgharidust tõendava dokumendi puudumise tõttu, ei teinud kõike vajalikku, et
vältida kaebaja teenistusest vabastamist. Harju Maakohtus on tänaseni kohtunikuabina teenistuses
ametnik, kelle teenistuses olemist seadus otseselt keelab: E. O.-l puudub nõutav kõrgharidus;
b) Harju Maakohtu töökorraldusest tulenevalt ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel
teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik, mistõttu tuleb kohaldada ATS § 116 lg-t 2,
mille kohaselt võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses
saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.
Kaebaja teenistus on kinnistamise alal kestnud kokku 14 aastat 3 kuud ja 23 päeva, sellest
kohtunikuabina 10 aastat 6 kuud ja 3 päeva. Kaebajale teadaolevalt on mitmel Harju Maakohtu
kohtunikuabil temast tunduvalt lühem teenistusstaaž. Kaebaja on lesk ja tema ülalpidamisel on kaks
last. Kaebaja andmetel mitmel Harju Maakohtu kohtunikuabil ülalpeetavad puuduvad;
c) kaebaja koondamiseks puudus vajadus, kuna Harju Maakohtus oli täitmata üks kohtunikuabi
ametikoht;
d) kaebaja teenistusest vabastamise põhjendusena teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles
kohtumenetluses.
3. Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2009. a otsusega jäeti S.T. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse
motiivid olid järgmised:
a) alates 1. jaanuarist 2009 vähenes Harju Maakohtus ametikohtade, sh kohtunikuabi ametikohtade
arv. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel
ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada. Kaebaja teenistusest vabastamise õigusliku
alusena on õigesti märgitud ATS § 116 lg 1;
b) ATS § 116 lg 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate
esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate
teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku,
kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on
ülalpeetavaid. Viidatud lõike kolmas lause kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui esimeses või
teises lauses sätestatud eelistatud isikud ametikohtade täitmiseks puuduvad. Antud juhul on
teenistujate esindaja puudumisel õigesti juhindutud põhikohaga ametnike teenistusalastest näitajatest.
Otsuse tegemisel on kaebaja teenistusalaseid näitajaid võrreldud teiste samal vaatlusalusel
ajaperioodil teenistuses olnud kinnistusosakonna kohtunikeabide teenistusalaste näitajatega, kes
täitsid kaebajaga ühesuguseid ülesandeid. Seega on tegemist võrreldavate ametikohtadega. Otsuse
tegemisel aluseks võetud näitajad - menetluse kiirus ja ebaõigete kannete (vigade) arv - on
põhjendatud ja objektiivselt mõõdetavad. Ka kaebaja ise on enne teenistusest vabastamist leidnud, et
tema ja teiste teenistusalaseid näitajaid on võimalik võrrelda: kaebaja on 26. novembril 2008 andnud
vastustajale nõusoleku koondamise tõttu vabastamiseks eeldusel, et teenistusse jäävate ametnike
teenistusalased näitajad on tema omadega võrreldes paremad. Esitatud andmetest nähtuvalt on
kaebaja teenistusalased näitajad teiste kinnistusosakonna kohtunikeabidena teenistuses olnud isikute
omadest selgelt halvemad. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. novembrini 2008 on kaebaja
teinud kõige rohkem vigu (25) ja keskmine menetlusaeg on olnud kõige pikem (16 päeva). Erinevuse
põhjuseks ei saa olla kaebaja poolt teostatud tööde arv (5420), kuivõrd näiteks kaebajast enam töid
teinud E.L. (5597) vastavad näitajad olid kaebaja omadest oluliselt väiksemad: 5 ja 8. Asjaolu, et
eeltoodud teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles kohtumenetluse käigus, ei oma vaidluse
lahendamisel tähtsust. Seadusest ei tulene, et nimetatud andmeid tuleks kajastada koondamisteates
või käskkirjas, millega vormistatakse teenistusest vabastamine;
c) kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ATS § 117 lg 4 (ametniku vabastamine mh ametis
töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu) käsitleb ametist
vabastamist, mitte teenistusest vabastamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-20-03
p 16). Vastustajal puudus võimalus pakkuda kaebajale teist vaba ametikohta.
4. S.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2010. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja
halduskohtu otsus muutmata. Kohtu põhjendused olid järgmised:
a) asja lahendamiseks pole vaja tuvastada, kas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 on kohaldatav
avaliku teenistuse seaduse alusel ametniku koondamise kohta antud käskkirja suhtes. HMS § 58
kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti
menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud
mõjutada asja otsustamist. Küsimus sellest, millisel ametnikul on paremad teenistusalased näitajad, ei
ole lahendatav kaalutluse teel. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille kohaldamist on
võimalik kohtumenetluses kontrollida;
b) kolleegiumi arvates tugineb halduskohtu seisukoht, et kinnistusosakonnast koondati 4
kohtunikuabi ametikohta, asjas esitatud tõenditel. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele
kinnitanud, et kinnistusosakonnast koondati 4 kohtunikuabi ametikohta, millest 1 oli täitmata.
Ametikohtade, sh täitmata ametikoha koondamine toimus 16. veebruari 2009. a käskkirjaga
tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009. Apellant leiab, et selline tema suhtes ebasoodsa mõjuga
haldusakt on antud tagasiulatuvalt, mistõttu on see haldusakt põhiseadusevastane. Ringkonnakohus
märgib esiteks, et apellant ei ole vaidlustanud käskkirja, millega selline täitmata ametikoht koondati.
Teiseks nähtub kohtunikuabi koondamiseks tehtud ettevalmistustest, et ametikoha koondamist ei
otsustatud sisuliselt tagasiulatuvalt alles 2009. a veebruaris;
c) apellandi väide, et L. A. nimetati vahetult pärast apellandi teenistusest vabastamist kohtunikuabi
ametikohale, ei põhine tõenditel. Apellandi esitatud tõenditest nähtub, et L. A. oli teenistuses
kohtunikuabikandidaadi koosseisuvälisel ametikohal. Kohtunikuabi ametikoht ja
kohtunikuabikandidaadi koosseisuväline ametikoht ei ole võrreldavad ning kohtunikuabi ei saa võtta
teenistusse kohtunikuabikandidaadi ülesannetest ja eesmärgist nähtuvalt kohtunikuabikandidaadina;
d) kolleegium nõustub vastustajaga, et E. O. ametist vabastamiseks polnud alust. E. O. nimetati
kohtunikuabi ametikohale 3. veebruaril 1997. 26. juunil 1996 vastu võetud kohtuniku staatuse
seaduse, kohtute seaduse, kinnistusraamatu seaduse, äriseadustiku ja abieluvararegistri seaduse
muutmise seadusega täiendati kohtuniku staatuse seadust §-ga 43, mille lõige 1 sätestas, et kuni
1. septembrini 1999 on justiitsministril õigus nimetada kohtunikuabiks isik, kellel puudub kohtuniku
staatuse seaduse § 3 lõikes 61 nimetatud haridus (vastavas rakenduskõrgkoolis või Tartu Ülikoolis
omandatud juriidiline haridus), kuid kes on läbinud ettevalmistusteenistuse ja sooritanud
kohtunikuabi eksami. Hilisemat hariduse omandamise nõuet juba teenistuses olevatele
kohtunikuabidele ei kehtestatud ega nende ametist vabastamist ette ei nähtud;
e) kinnistusosakonna kohtunikuabide töötulemuste võrdlemine oli võimalik ning ATS § 116 lg 2
teisest lausest tulenevalt ka vajalik. Harju Maakohtu struktuurist ja koosseisust nähtub, et
kohtunikuabide ametikohad olid erinevates kohtu struktuuriüksustes (sh kinnistusosakonnas,
registriosakonnas, õigusteenistuses ja õigusemõistmise funktsiooniga seotud osas). Koosseisu
muudatused (ametikohtade arvu vähendamine) toimusid nii kohtunikuabide ametikohtade üldarvus
kui ka erinevates struktuuriüksustes ette nähtud kohtunikuabide ametikohtade arvudes.
Kinnistusosakonnas kohtunikuabi ametikoha koondamise korral ei saa apellant nõuda, et koondamise
tõttu vabastataks ametist teises struktuuriüksuses töötav kohtuametnik, sh kohtunikuabi, kelle
ametikohta ei koondata (ATS § 116 lg 4 sellist tähendust selgitas Riigikohtu halduskolleegium
22. jaanuari 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-05). Seetõttu oli võimalik võrrelda
kohtunikuabide töötulemusi kinnistusosakonna siseselt. Teistes struktuuriüksustes vabade
ametikohtade, sh kohtunikuabide ametikohtade puudumist tõendab vastustaja poolt esitatud
maakohtu esimehe ja kohtudirektori sellekohane tõend. Apellant ei ole selle tõendi usaldusväärsust
ümber lükanud;
f) kinnistusosakonnas jäi alates 1. septembrist 2009 alles 17 kohtunikuabi ametikohta, sh
kinnistusosakonna juhataja ametikoht. Apellant märgib õigesti, et võrdlusandmed töötulemuste osas
kajastavad 15 kohtunikuabi andmeid ebaõigete kannete tegemisel (tl 45 ja 72) ja 18 kohtunikuabi
andmeid menetlusaja osas (tl 47; samad andmed 17 kohtunikuabi osas tl 71), sh apellandi andmed. Et
võrrelda apellandi teenistusalaseid näitajaid ametisse jäetud kohtunikuabide teenistusalaste
näitajatega, peaks võrdlusandmed puudutama üldjuhul kõiki ametisse jäänud kinnistusosakonna
kohtunikuabisid ja apellanti. Vastustaja esindajad selgitasid ringkonnakohtu istungil, et
võrdlusandmeid ei kogutud nende kohtunikuabide töötulemuste kohta, kes viibisid võrdluse aluseks
olnud perioodil lapsehoolduspuhkusel ning kelle teenistussuhe oli seetõttu peatunud. Ka kõigi nende
kohtunikuabide puhul, kelle osas on esitatud andmed keskmise menetlusaja kohta, ei olnud võimalik
tehtud vigade arvu arvesse võtta, sest nad olid märgitud perioodil pikema aja vältel
lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus asjakohane;
g) apellant märgib, et töötulemusi pole kinnistusosakonna kohtunikuabidel võrreldud
abieluvararegistri andmete töötlemise osas ega maksekäsu kiirmenetluse osas. Vastustaja väitel ei
olnud kumbki nimetatud ülesannetest kohtunikuabidel mahukas ning kinnistamisasjad moodustasid
umbes 92 % kinnistusosakonna kohtunikuabide töötulemustest. Vastustaja neid väiteid pole apellant
kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Kolleegiumi arvates saaks nende töö mahult vähemoluliste
ülesannete täitmise tulemuslikkuse võrdlemine olla oluline vaid juhul, kui kinnistamisasjade
lahendamisel oleks apellandi ja teiste kohtunikuabide töötulemused võrdsed või ligilähedaselt
samasugused. Kinnistamisasjades tehtud vigade arvu arvesse võttes saab aga asuda seisukohale, et
sellise olukorraga tegemist ei olnud;
h) isegi kui apellandil neist tõenditest nähtuv pikem menetlusaeg kinnistamisasjade lahendamisel
võib olla tingitud sellel ametnikul olevast varasemast suurest lahendamata asjade jäägist ning oleks
asutuse sobiva töökorraldusega olnud kõrvaldatav - lahendatud asjade arv on apellandil üks
suuremaid, mistõttu uue lahendamata asjade jäägi tekkimine ebausutav - on vigade arv apellandil
ülekaalukalt suurim. Halduskohus sedastas õigesti, et see võib kaasa tuua riigi vastutuse ning on
seega oluline näitaja;
i) ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi kahtlusi tööülesannete võrdlemise kohta esitatud
andmete usaldusväärsuse osas. Asjaolu, et kirjalikul tõendil ei ole allkirja, dokumendi õigsust pole
kinnitatud ning dokument pole nummerdatud, ei tingi selle ebausaldusväärsust. On ilmne, et tegemist
on arvutiväljatrükiga statistilisest kokkuvõttest. Apellant pole esitanud ühtegi väidet, mis annaks alust
seada neid andmeid kahtluse alla andmete võimaliku ebaõigsuse tõttu.
6. S.T. esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
9. veebruari 2010. a otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
Kassaator leiab, et teenistusest vabastamisel rikuti ATS nõudeid:
a) Harju Maakohtu kinnistusosakonnas oli koondamismenetluse ajal vakantne kohtunikuabi
ametikoht, kuhu võeti kohtunikuabina teenistusse koosseisuväline kohtunikuabi kandidaat;
b) vastustaja on omaks võtnud, et kuigi Justiitsministeerium teatas kuuest kohtunikuabi ametikoha
koondamisest, koondati tegelikkuses 8 kohtunikuabi ametikohta;
c) kohtunikuabide võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel ei ole kohtu töökorralduse ja
teenistusülesannete jaotamise tõttu võimalik. Seega pidanuks vastustaja kohaldama ATS § 116 lg-t 2
ning võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistama ametnikku, kellel on pikem teenistusstaaž või
kellel on ülalpeetavaid.
7. Justiitsministeerium esitas S.T. kassatsioonkaebusele kirjaliku vastuse, milles vaidles
kassatsioonkaebuses toodud väidetele täies ulatuses vastu.
8. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade
juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9. Asjas on vaidlus selle üle, kas S.T. teenistusest vabastamine ATS § 116 lg 1 alusel toimus
õiguspäraselt.
10. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse
koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või
ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.
11. Toimiku materjalides nähtub, et Harju Maakohus esitas 20. novembril 2008. a
Justiitsministeeriumile ettepaneku koondada seoses ametikohtade arvu vähendamisega 1. jaanuarist
2009. a kuus kohtunikuabi ametikohta. Arvestades eeltoodut, teatas justiitsminister 26. novembri
2008. a kirjas nr 3.1-19/13363 S.T.-le, et ATS § 116 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel vabastatakse ta
1. jaanuarist 2009 teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt. Koondamisteates märgiti,
et vabu ametikohti, mis vastaksid S.T. erialale ja kvalifikatsioonile, käesoleval hetkel pakkuda ei ole.
(Tl 19)
12. ATS § 116 lg 1 alusel vabastati justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirja nr 318-k p 1
kohaselt S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt alates 1. jaanuarist 2009. a
koondamise tõttu seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega. Käskkirja p 2
kohaselt loeti S.T. viimaseks tööpäevaks 31. detsember 2008. a. (Tl 17)
13. Tallinna Halduskohtule kirjalikult esitatud kohtukõnes märkis S.T., et tema koondamiseks puudus
vajadus, kuna Harju Maakohtu kinnistusosakonnas oli täitmata üks kohtunikuabi ametikoht.
Justiitsministeeriumi poolt esitatud kirjalikust dokumendist nähtub, et poolteist kuud pärast S.T.
teenistusest vabastamist on Harju Maakohtu kohtudirektor 16. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 8-3/4
vähendanud tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009 kinnistusosakonna kohtunikuabide arvu. (Tl 88-
89)
14. Kolleegium leiab, et kohtud on teinud Harju Maakohtu kohtudirektori 16. veebruari 2009. a
käskkirjast nr 8-3/4, millelt nähtub, et 1. oktoobrist 2008 kuni 16. veebruarini 2009 oli Harju
Maakohtu kinnistusosakonna üks vakantne kohtunikuabi ametikoht, vale järelduse. Riigikohtu
istungil nõustus Justiitsministeeriumi esindaja sellega, et nii S.T. teenistusest vabastamisest
teavitamise hetkel 26. novembril 2008, teenistusest vabastamise käskkirja nr 318-k andmisel
10. detsembril 2008, kui ka S.T. vabastamise päeval 31. detsembril 2008, oli vakantne kohtunikuabi
ametikoht olemas.
Kolleegium leiab, et kuigi Harju Maakohtu kohtudirektori 16. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 8-3/4
"Harju Maakohtu struktuuri ja koosseisu kinnitamine" likvideeris kohtudirektor tagasiulatuvalt alates
1. jaanuarist 2009. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna ühe kohtunikuabi ametikoha (tl 75 pöördel),
ei muuda see olematuks fakti, et S.T. koondamise ajal ja tegelikkuses kuni 16. veebruarini 2009, oli
kinnistusosakonnas üks vakantne kohtunikuabi ametikoht ning sellises olukorras
koondamissituatsioon puudus.
15. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust ka asjaolu, et teenistusalaste näitajate esitamine
toimus alles kohtumenetluse käigus. ATS § 132 lg 2 p 4 kohaselt peab teenistusest vabastamise
käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama andmeid vabastamise aluse
formuleeringule viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Kolleegium selgitab, et
õiguspäraseks ei saa pidada ATS § 116 lg 2 alusel paremate teenistusalaste näitajate põhjuste
väljatoomist alles teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli
käigus. Kuigi kolleegium on 10. juuni 2009. a kohtuasjas nr 3-3-1-37-09 p-s 15 leidnud, et ATS § 116
lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjuste väljatoomist alles
kohtuliku kontrolli käigus tuleb pidada lubatavaks, ei ole sellise erandi loomine ATS § 116 lg 2 puhul
võimalik.
ATS § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse
jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda
teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku
tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab
teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse.
16. Kolleegium peab obiter dictum korras vajalikuks märkida veel järgnevat. Kohtumenetluse käigus
on Justiitsministeerium esitanud halduskohtule statistilised andmed ebaõigete kannete kohta (tl 45,
46) ja kohtunikuabide menetlusaja ning vigade arvu kohta (tl 71, 72), mis on allkirjastamata ja
dateerimata.
Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et "asjaolu, et kirjalikul tõendil ei ole allkirja,
dokumendi õigsust pole kinnitatud ning dokument pole nummerdatud, ei tingi selle
ebausaldusväärsust. On ilmne, et tegemist on arvutiväljatrükiga statistilisest kokkuvõttest."
Kolleegium leiab, et Justiitsministeeriumi poolt halduskohtule esitatud statistikat kajastavad andmed
ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 mõttes dokumentaalseteks tõenditeks. TsMS
§ 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või
elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane
andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik
kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Käesoleval juhul puuduvad statistiliste andmete autori
identifitseerimiseks vajalikud andmed ning dokumendi koostamise kuupäev ja allkiri.
17. Eeltoodud põhjustel tuleb S.T. kassatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu ning ringkonnakohtu
otsused tühistada. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue otsuse, millega tühistatakse
Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkiri nr 318-k.
18. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda
vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kassaator
on kohtutes taotlenud enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu
väljamõistmist. Seetõttu tuleb S.T. teenistusse ennistada ja mõista Justiitsministeeriumilt tema kasuks
välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.
Kuna Riigikohtu halduskolleegiumil puuduvad üksikasjalikud andmed S.T. kasuks välja mõistetava
summa täpsustamiseks, tuleb Justiitsministeeriumil kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja
eest makstava tasu suurus.
19. S.T. on taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus
rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kolme kohtuastme peale kokku on kaebaja
menetluskulud 23 600 krooni (tl 84-86, 178, 180). Nimetatud summa mõistab kolleegium
Justiitsministeeriumilt S.T. kasuks välja.
20. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel
tagastada.
Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann