Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-42-10 AI generated

3-3-1-42-10 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-42-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine" (KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-42-10 · Riigikohus: Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine" (KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi

Keywords

AI generated
limited work availability hardship grounds rights of access financial circumstances marital hardship claim cost-effectiveness of treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-42-10

Otsuse kuupäev

21. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

S.T. kaebus justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirja nr 318-

k tühistamiseks, ametikohale ennistamiseks ja teenistusest

sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2010. a otsus haldusasjas

nr 3-09-73

Menetluse alus Riigikohtus

S.T. kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

3. juuni 2010

Kohtuistungil osalenud isikud

S.T. esindaja vandeadvokaat Marje Mängel

Justiitsministeeriumi esindajad Kadi Kanarbik ja Neeme Laane

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.T. kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2009. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari

2010. a otsused haldusasjas nr 3-09-73.

3. Teha uus otsus, millega rahuldada S.T. kaebus. Tunnistada seadusevastaseks justiitsministri

10. detsembri 2008. a käskkiri nr 318-k.

4. Ennistada S.T. teenistusse ja mõista Justiitsministeeriumilt välja tasu teenistusest sunnitult

puudutud aja eest.

5. Mõista Justiitsministeeriumilt S.T. kasuks välja menetluskulud 23 600 krooni.

6. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirjaga nr 318-k "S.T. teenistusest vabastamine"

vabastati viidetega avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg-le 1 ja § 130 lg-le 1, kohtute seaduse

(KS) §-le 123 ning puhkuseseaduse (PuhkS) §-le 25 S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi

ametikohalt alates 1. jaanuarist 2009 koondamise tõttu seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade

arvu vähenemisega.

2. S.T. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles justiitsministri 10. detsembri 2008. a

käskkirja nr 318-k tühistamist, Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohale ennistamist ja teenistusest

sunnitult puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmist. Kaebust põhjendati järgmiselt:

a) vastustaja, jättes kasutamata ATS § 117 lg 1 p-st 3 tulenevad võimalused kohtunikuabi teenistusest

vabastamiseks kõrgharidust tõendava dokumendi puudumise tõttu, ei teinud kõike vajalikku, et

vältida kaebaja teenistusest vabastamist. Harju Maakohtus on tänaseni kohtunikuabina teenistuses

ametnik, kelle teenistuses olemist seadus otseselt keelab: E. O.-l puudub nõutav kõrgharidus;

b) Harju Maakohtu töökorraldusest tulenevalt ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel

teenistusse jäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik, mistõttu tuleb kohaldada ATS § 116 lg-t 2,

mille kohaselt võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses

saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.

Kaebaja teenistus on kinnistamise alal kestnud kokku 14 aastat 3 kuud ja 23 päeva, sellest

kohtunikuabina 10 aastat 6 kuud ja 3 päeva. Kaebajale teadaolevalt on mitmel Harju Maakohtu

kohtunikuabil temast tunduvalt lühem teenistusstaaž. Kaebaja on lesk ja tema ülalpidamisel on kaks

last. Kaebaja andmetel mitmel Harju Maakohtu kohtunikuabil ülalpeetavad puuduvad;

c) kaebaja koondamiseks puudus vajadus, kuna Harju Maakohtus oli täitmata üks kohtunikuabi

ametikoht;

d) kaebaja teenistusest vabastamise põhjendusena teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles

kohtumenetluses.

3. Tallinna Halduskohtu 7. juuli 2009. a otsusega jäeti S.T. kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse

motiivid olid järgmised:

a) alates 1. jaanuarist 2009 vähenes Harju Maakohtus ametikohtade, sh kohtunikuabi ametikohtade

arv. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel

ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada. Kaebaja teenistusest vabastamise õigusliku

alusena on õigesti märgitud ATS § 116 lg 1;

b) ATS § 116 lg 2 sätestab, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate

esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate

teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku,

kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on

ülalpeetavaid. Viidatud lõike kolmas lause kuulub kohaldamisele üksnes juhul, kui esimeses või

teises lauses sätestatud eelistatud isikud ametikohtade täitmiseks puuduvad. Antud juhul on

teenistujate esindaja puudumisel õigesti juhindutud põhikohaga ametnike teenistusalastest näitajatest.

Otsuse tegemisel on kaebaja teenistusalaseid näitajaid võrreldud teiste samal vaatlusalusel

ajaperioodil teenistuses olnud kinnistusosakonna kohtunikeabide teenistusalaste näitajatega, kes

täitsid kaebajaga ühesuguseid ülesandeid. Seega on tegemist võrreldavate ametikohtadega. Otsuse

tegemisel aluseks võetud näitajad - menetluse kiirus ja ebaõigete kannete (vigade) arv - on

põhjendatud ja objektiivselt mõõdetavad. Ka kaebaja ise on enne teenistusest vabastamist leidnud, et

tema ja teiste teenistusalaseid näitajaid on võimalik võrrelda: kaebaja on 26. novembril 2008 andnud

vastustajale nõusoleku koondamise tõttu vabastamiseks eeldusel, et teenistusse jäävate ametnike

teenistusalased näitajad on tema omadega võrreldes paremad. Esitatud andmetest nähtuvalt on

kaebaja teenistusalased näitajad teiste kinnistusosakonna kohtunikeabidena teenistuses olnud isikute

omadest selgelt halvemad. Ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. novembrini 2008 on kaebaja

teinud kõige rohkem vigu (25) ja keskmine menetlusaeg on olnud kõige pikem (16 päeva). Erinevuse

põhjuseks ei saa olla kaebaja poolt teostatud tööde arv (5420), kuivõrd näiteks kaebajast enam töid

teinud E.L. (5597) vastavad näitajad olid kaebaja omadest oluliselt väiksemad: 5 ja 8. Asjaolu, et

eeltoodud teenistusalaste näitajate esitamine toimus alles kohtumenetluse käigus, ei oma vaidluse

lahendamisel tähtsust. Seadusest ei tulene, et nimetatud andmeid tuleks kajastada koondamisteates

või käskkirjas, millega vormistatakse teenistusest vabastamine;

c) kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ATS § 117 lg 4 (ametniku vabastamine mh ametis

töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu) käsitleb ametist

vabastamist, mitte teenistusest vabastamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr 3-3-1-20-03

p 16). Vastustajal puudus võimalus pakkuda kaebajale teist vaba ametikohta.

4. S.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2010. a otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Kohtu põhjendused olid järgmised:

a) asja lahendamiseks pole vaja tuvastada, kas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 on kohaldatav

avaliku teenistuse seaduse alusel ametniku koondamise kohta antud käskkirja suhtes. HMS § 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti

menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud

mõjutada asja otsustamist. Küsimus sellest, millisel ametnikul on paremad teenistusalased näitajad, ei

ole lahendatav kaalutluse teel. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille kohaldamist on

võimalik kohtumenetluses kontrollida;

b) kolleegiumi arvates tugineb halduskohtu seisukoht, et kinnistusosakonnast koondati 4

kohtunikuabi ametikohta, asjas esitatud tõenditel. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele

kinnitanud, et kinnistusosakonnast koondati 4 kohtunikuabi ametikohta, millest 1 oli täitmata.

Ametikohtade, sh täitmata ametikoha koondamine toimus 16. veebruari 2009. a käskkirjaga

tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009. Apellant leiab, et selline tema suhtes ebasoodsa mõjuga

haldusakt on antud tagasiulatuvalt, mistõttu on see haldusakt põhiseadusevastane. Ringkonnakohus

märgib esiteks, et apellant ei ole vaidlustanud käskkirja, millega selline täitmata ametikoht koondati.

Teiseks nähtub kohtunikuabi koondamiseks tehtud ettevalmistustest, et ametikoha koondamist ei

otsustatud sisuliselt tagasiulatuvalt alles 2009. a veebruaris;

c) apellandi väide, et L. A. nimetati vahetult pärast apellandi teenistusest vabastamist kohtunikuabi

ametikohale, ei põhine tõenditel. Apellandi esitatud tõenditest nähtub, et L. A. oli teenistuses

kohtunikuabikandidaadi koosseisuvälisel ametikohal. Kohtunikuabi ametikoht ja

kohtunikuabikandidaadi koosseisuväline ametikoht ei ole võrreldavad ning kohtunikuabi ei saa võtta

teenistusse kohtunikuabikandidaadi ülesannetest ja eesmärgist nähtuvalt kohtunikuabikandidaadina;

d) kolleegium nõustub vastustajaga, et E. O. ametist vabastamiseks polnud alust. E. O. nimetati

kohtunikuabi ametikohale 3. veebruaril 1997. 26. juunil 1996 vastu võetud kohtuniku staatuse

seaduse, kohtute seaduse, kinnistusraamatu seaduse, äriseadustiku ja abieluvararegistri seaduse

muutmise seadusega täiendati kohtuniku staatuse seadust §-ga 43, mille lõige 1 sätestas, et kuni

1. septembrini 1999 on justiitsministril õigus nimetada kohtunikuabiks isik, kellel puudub kohtuniku

staatuse seaduse § 3 lõikes 61 nimetatud haridus (vastavas rakenduskõrgkoolis või Tartu Ülikoolis

omandatud juriidiline haridus), kuid kes on läbinud ettevalmistusteenistuse ja sooritanud

kohtunikuabi eksami. Hilisemat hariduse omandamise nõuet juba teenistuses olevatele

kohtunikuabidele ei kehtestatud ega nende ametist vabastamist ette ei nähtud;

e) kinnistusosakonna kohtunikuabide töötulemuste võrdlemine oli võimalik ning ATS § 116 lg 2

teisest lausest tulenevalt ka vajalik. Harju Maakohtu struktuurist ja koosseisust nähtub, et

kohtunikuabide ametikohad olid erinevates kohtu struktuuriüksustes (sh kinnistusosakonnas,

registriosakonnas, õigusteenistuses ja õigusemõistmise funktsiooniga seotud osas). Koosseisu

muudatused (ametikohtade arvu vähendamine) toimusid nii kohtunikuabide ametikohtade üldarvus

kui ka erinevates struktuuriüksustes ette nähtud kohtunikuabide ametikohtade arvudes.

Kinnistusosakonnas kohtunikuabi ametikoha koondamise korral ei saa apellant nõuda, et koondamise

tõttu vabastataks ametist teises struktuuriüksuses töötav kohtuametnik, sh kohtunikuabi, kelle

ametikohta ei koondata (ATS § 116 lg 4 sellist tähendust selgitas Riigikohtu halduskolleegium

22. jaanuari 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-05). Seetõttu oli võimalik võrrelda

kohtunikuabide töötulemusi kinnistusosakonna siseselt. Teistes struktuuriüksustes vabade

ametikohtade, sh kohtunikuabide ametikohtade puudumist tõendab vastustaja poolt esitatud

maakohtu esimehe ja kohtudirektori sellekohane tõend. Apellant ei ole selle tõendi usaldusväärsust

ümber lükanud;

f) kinnistusosakonnas jäi alates 1. septembrist 2009 alles 17 kohtunikuabi ametikohta, sh

kinnistusosakonna juhataja ametikoht. Apellant märgib õigesti, et võrdlusandmed töötulemuste osas

kajastavad 15 kohtunikuabi andmeid ebaõigete kannete tegemisel (tl 45 ja 72) ja 18 kohtunikuabi

andmeid menetlusaja osas (tl 47; samad andmed 17 kohtunikuabi osas tl 71), sh apellandi andmed. Et

võrrelda apellandi teenistusalaseid näitajaid ametisse jäetud kohtunikuabide teenistusalaste

näitajatega, peaks võrdlusandmed puudutama üldjuhul kõiki ametisse jäänud kinnistusosakonna

kohtunikuabisid ja apellanti. Vastustaja esindajad selgitasid ringkonnakohtu istungil, et

võrdlusandmeid ei kogutud nende kohtunikuabide töötulemuste kohta, kes viibisid võrdluse aluseks

olnud perioodil lapsehoolduspuhkusel ning kelle teenistussuhe oli seetõttu peatunud. Ka kõigi nende

kohtunikuabide puhul, kelle osas on esitatud andmed keskmise menetlusaja kohta, ei olnud võimalik

tehtud vigade arvu arvesse võtta, sest nad olid märgitud perioodil pikema aja vältel

lapsehoolduspuhkusel. Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus asjakohane;

g) apellant märgib, et töötulemusi pole kinnistusosakonna kohtunikuabidel võrreldud

abieluvararegistri andmete töötlemise osas ega maksekäsu kiirmenetluse osas. Vastustaja väitel ei

olnud kumbki nimetatud ülesannetest kohtunikuabidel mahukas ning kinnistamisasjad moodustasid

umbes 92 % kinnistusosakonna kohtunikuabide töötulemustest. Vastustaja neid väiteid pole apellant

kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Kolleegiumi arvates saaks nende töö mahult vähemoluliste

ülesannete täitmise tulemuslikkuse võrdlemine olla oluline vaid juhul, kui kinnistamisasjade

lahendamisel oleks apellandi ja teiste kohtunikuabide töötulemused võrdsed või ligilähedaselt

samasugused. Kinnistamisasjades tehtud vigade arvu arvesse võttes saab aga asuda seisukohale, et

sellise olukorraga tegemist ei olnud;

h) isegi kui apellandil neist tõenditest nähtuv pikem menetlusaeg kinnistamisasjade lahendamisel

võib olla tingitud sellel ametnikul olevast varasemast suurest lahendamata asjade jäägist ning oleks

asutuse sobiva töökorraldusega olnud kõrvaldatav - lahendatud asjade arv on apellandil üks

suuremaid, mistõttu uue lahendamata asjade jäägi tekkimine ebausutav - on vigade arv apellandil

ülekaalukalt suurim. Halduskohus sedastas õigesti, et see võib kaasa tuua riigi vastutuse ning on

seega oluline näitaja;

i) ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi kahtlusi tööülesannete võrdlemise kohta esitatud

andmete usaldusväärsuse osas. Asjaolu, et kirjalikul tõendil ei ole allkirja, dokumendi õigsust pole

kinnitatud ning dokument pole nummerdatud, ei tingi selle ebausaldusväärsust. On ilmne, et tegemist

on arvutiväljatrükiga statistilisest kokkuvõttest. Apellant pole esitanud ühtegi väidet, mis annaks alust

seada neid andmeid kahtluse alla andmete võimaliku ebaõigsuse tõttu.

6. S.T. esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

9. veebruari 2010. a otsuse täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kassaator leiab, et teenistusest vabastamisel rikuti ATS nõudeid:

a) Harju Maakohtu kinnistusosakonnas oli koondamismenetluse ajal vakantne kohtunikuabi

ametikoht, kuhu võeti kohtunikuabina teenistusse koosseisuväline kohtunikuabi kandidaat;

b) vastustaja on omaks võtnud, et kuigi Justiitsministeerium teatas kuuest kohtunikuabi ametikoha

koondamisest, koondati tegelikkuses 8 kohtunikuabi ametikohta;

c) kohtunikuabide võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel ei ole kohtu töökorralduse ja

teenistusülesannete jaotamise tõttu võimalik. Seega pidanuks vastustaja kohaldama ATS § 116 lg-t 2

ning võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistama ametnikku, kellel on pikem teenistusstaaž või

kellel on ülalpeetavaid.

7. Justiitsministeerium esitas S.T. kassatsioonkaebusele kirjaliku vastuse, milles vaidles

kassatsioonkaebuses toodud väidetele täies ulatuses vastu.

8. Kohtuistungil jäid pooled kassatsioonkaebuses ja kirjalikus vastuses väljendatud seisukohtade

juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Asjas on vaidlus selle üle, kas S.T. teenistusest vabastamine ATS § 116 lg 1 alusel toimus

õiguspäraselt.

10. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse

koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või

ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

11. Toimiku materjalides nähtub, et Harju Maakohus esitas 20. novembril 2008. a

Justiitsministeeriumile ettepaneku koondada seoses ametikohtade arvu vähendamisega 1. jaanuarist

2009. a kuus kohtunikuabi ametikohta. Arvestades eeltoodut, teatas justiitsminister 26. novembri

2008. a kirjas nr 3.1-19/13363 S.T.-le, et ATS § 116 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel vabastatakse ta

1. jaanuarist 2009 teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt. Koondamisteates märgiti,

et vabu ametikohti, mis vastaksid S.T. erialale ja kvalifikatsioonile, käesoleval hetkel pakkuda ei ole.

(Tl 19)

12. ATS § 116 lg 1 alusel vabastati justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkirja nr 318-k p 1

kohaselt S.T. teenistusest Harju Maakohtu kohtunikuabi ametikohalt alates 1. jaanuarist 2009. a

koondamise tõttu seoses koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisega. Käskkirja p 2

kohaselt loeti S.T. viimaseks tööpäevaks 31. detsember 2008. a. (Tl 17)

13. Tallinna Halduskohtule kirjalikult esitatud kohtukõnes märkis S.T., et tema koondamiseks puudus

vajadus, kuna Harju Maakohtu kinnistusosakonnas oli täitmata üks kohtunikuabi ametikoht.

Justiitsministeeriumi poolt esitatud kirjalikust dokumendist nähtub, et poolteist kuud pärast S.T.

teenistusest vabastamist on Harju Maakohtu kohtudirektor 16. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 8-3/4

vähendanud tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009 kinnistusosakonna kohtunikuabide arvu. (Tl 88-

89)

14. Kolleegium leiab, et kohtud on teinud Harju Maakohtu kohtudirektori 16. veebruari 2009. a

käskkirjast nr 8-3/4, millelt nähtub, et 1. oktoobrist 2008 kuni 16. veebruarini 2009 oli Harju

Maakohtu kinnistusosakonna üks vakantne kohtunikuabi ametikoht, vale järelduse. Riigikohtu

istungil nõustus Justiitsministeeriumi esindaja sellega, et nii S.T. teenistusest vabastamisest

teavitamise hetkel 26. novembril 2008, teenistusest vabastamise käskkirja nr 318-k andmisel

10. detsembril 2008, kui ka S.T. vabastamise päeval 31. detsembril 2008, oli vakantne kohtunikuabi

ametikoht olemas.

Kolleegium leiab, et kuigi Harju Maakohtu kohtudirektori 16. veebruari 2009. a käskkirjaga nr 8-3/4

"Harju Maakohtu struktuuri ja koosseisu kinnitamine" likvideeris kohtudirektor tagasiulatuvalt alates

1. jaanuarist 2009. a Harju Maakohtu kinnistusosakonna ühe kohtunikuabi ametikoha (tl 75 pöördel),

ei muuda see olematuks fakti, et S.T. koondamise ajal ja tegelikkuses kuni 16. veebruarini 2009, oli

kinnistusosakonnas üks vakantne kohtunikuabi ametikoht ning sellises olukorras

koondamissituatsioon puudus.

15. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust ka asjaolu, et teenistusalaste näitajate esitamine

toimus alles kohtumenetluse käigus. ATS § 132 lg 2 p 4 kohaselt peab teenistusest vabastamise

käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama andmeid vabastamise aluse

formuleeringule viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile. Kolleegium selgitab, et

õiguspäraseks ei saa pidada ATS § 116 lg 2 alusel paremate teenistusalaste näitajate põhjuste

väljatoomist alles teenistusest vabastamise käskkirja tühistamise õiguspärasuse kohtuliku kontrolli

käigus. Kuigi kolleegium on 10. juuni 2009. a kohtuasjas nr 3-3-1-37-09 p-s 15 leidnud, et ATS § 116

lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjuste väljatoomist alles

kohtuliku kontrolli käigus tuleb pidada lubatavaks, ei ole sellise erandi loomine ATS § 116 lg 2 puhul

võimalik.

ATS § 116 lg-s 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse

jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda

teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku

tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab

teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse.

16. Kolleegium peab obiter dictum korras vajalikuks märkida veel järgnevat. Kohtumenetluse käigus

on Justiitsministeerium esitanud halduskohtule statistilised andmed ebaõigete kannete kohta (tl 45,

46) ja kohtunikuabide menetlusaja ning vigade arvu kohta (tl 71, 72), mis on allkirjastamata ja

dateerimata.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et "asjaolu, et kirjalikul tõendil ei ole allkirja,

dokumendi õigsust pole kinnitatud ning dokument pole nummerdatud, ei tingi selle

ebausaldusväärsust. On ilmne, et tegemist on arvutiväljatrükiga statistilisest kokkuvõttest."

Kolleegium leiab, et Justiitsministeeriumi poolt halduskohtule esitatud statistikat kajastavad andmed

ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 mõttes dokumentaalseteks tõenditeks. TsMS

§ 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või

elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane

andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik

kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Käesoleval juhul puuduvad statistiliste andmete autori

identifitseerimiseks vajalikud andmed ning dokumendi koostamise kuupäev ja allkiri.

17. Eeltoodud põhjustel tuleb S.T. kassatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu ning ringkonnakohtu

otsused tühistada. Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas uue otsuse, millega tühistatakse

Justiitsministri 10. detsembri 2008. a käskkiri nr 318-k.

18. Vastavalt ATS § 135 lg-le 1 on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda

vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Kassaator

on kohtutes taotlenud enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

väljamõistmist. Seetõttu tuleb S.T. teenistusse ennistada ja mõista Justiitsministeeriumilt tema kasuks

välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

Kuna Riigikohtu halduskolleegiumil puuduvad üksikasjalikud andmed S.T. kasuks välja mõistetava

summa täpsustamiseks, tuleb Justiitsministeeriumil kindlaks teha teenistusest sunnitult puudutud aja

eest makstava tasu suurus.

19. S.T. on taotlenud ka menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Riigikohus

rahuldab kaebuse, jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kolme kohtuastme peale kokku on kaebaja

menetluskulud 23 600 krooni (tl 84-86, 178, 180). Nimetatud summa mõistab kolleegium

Justiitsministeeriumilt S.T. kasuks välja.

20. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 90 lg 2 esimese lause alusel

tagastada.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann