3-3-1-15-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-15-10

Otsuse kuupäev

18. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

K. M. (M.) kaebus riigilt 79 422 kroonise kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-09-202

Menetluse alus Riigikohtus

Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne Politseiprefektuur alustas 4. oktoobril 2007 K. M. suhtes kriminaalmenetlust

karistusseadustiku (KarS) § 293 lg 2 p 2 tunnustel selles, et K. M. nõudis oma ametiseisundit ära

kasutades pistist. K. M. peeti 30. oktoobril 2007. a kinni ning kuulati kahtlustatavana üle

31. oktoobril 2007. Kriminaalmenetluse käigus kvalifitseeriti K. M.-le süüks arvatav tegu ümber

KarS § 293 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi. Pärnu Maakohtu 5. novembri 2007. a kohtumäärusega kõrvaldati

K. M. Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusel Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse

(LMTK) teabeosakonna spetsialisti ametikohalt. Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori

7. novembri 2007. a käskkirjaga nr 2419-k peatati K. M. teenistussuhe kriminaalasja eeluurimise

ajaks alates 6. novembrist 2007.

2. Lääne Ringkonnaprokuratuuri 4. novembri 2008. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise

määrusega lõpetati K. M. suhtes kriminaalasja nr 07250000201 menetlus kuriteokoosseisu

puudumise tõttu. Sama määrusega lõpetati K. M. suhtes tõkendi (ametist kõrvaldamine) kohaldamine.

MTA peadirektori 11. novembri 2008. a käskkirjaga nr 2529-k lõpetati K. M. teenistussuhte

peatamine tagasiulatuvalt alates 5. novembrist 2008. a.

3. K. M. esitas 23. jaanuaril 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse temale kriminaalmenetlusega

tekitatud kahju 79 422 krooni hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole seadusega reguleeritud olukorda,

mil isik kõrvaldatakse kooskõlas seadusega ametikohalt, kuid mõistetakse hiljem õigeks või kui

kriminaalasja menetlus tema suhtes lõpetatakse. Kaebaja leiab, et ka eelnimetatud juhtumitel peab

isikul olema õigus saada riigilt hüvitist. Kahjunõude esitamise õigusliku aluse annab riigivastutuse

seadus (RVastS). RVastS § 16 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või

vabadusi erakordselt piirava haldusakti või toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases

ulatuses. Isiku ametist kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks piirab isiku vaba eneseteostust.

Kaebaja kaotas ametist kõrvaldamisega üheks aastaks töötasu saamise võimaluse ning sellega pikaks

ajakssissetuleku Kaebajal ei õnnestunud kogu kriminaalmenetluse kestvuse ajal endale elatist teenida.

Avalikus teenistuses tööle asumise välistas avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 16 p-s 2 sätestatud

piirang, mille kohaselt teenistusse ei võeta isikuid, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna

kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse.

Avalik võim oleks kaebaja põhiõiguste riivet ja kahju suurust saanud menetluse läbiviimist

kiirendades vähendada. Kaebaja kuulati kuriteo osas üle vaid kolmel korral, viimati augustis 2008.

Menetlus lõpetati aga seetõttu, et kaebaja esitas ise prokurörile vastava taotluse. Vajalik on kaebaja

asetamine olukorda, kus kaebaja oleks olnud, kui teda ei oleks ametist kõrvaldatud ehk kaebaja oleks

jätkanud oma ametikohustuste täitmist ja saanud ametikohustuste täitmise eest temale määratud tasu.

4. Riigiprokuratuur vaidles kaebusele vastu. Kaebaja nõude aluseks ei saa olla Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. aprilli 2001. a otsuses asjas nr 3-3-1-10-01 viidatud õigus nõuda hüvitist

õiguse üldpõhimõtete alusel, sest riigivastutuse seadusega on kahju hüvitamise kord kehtestatud.

Vastustaja arvates ei ole ametikohalt kõrvaldamine kaebaja põhiõigusi ja -vabadusi erakordselt piirav.

Pärnu Maakohtu määrusega kõrvaldati kaebaja ametikohalt, kuid ei võetud temalt võimalust asuda

muule tööle. Kriminaalmenetluse lõpetamine toimus mõistliku aja jooksul. See, et kõikide

kuriteoepisoodide uurimise järel selgus, et ühes kuriteoepisoodis ei ole süüdistuse esitamiseks alust,

ei tähenda, et tõkendit (ametikohalt kõrvaldamine) oleks kohaldatud ebamõistlikult pika aja jooksul.

5. Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202 rahuldati kaebus

osaliselt ning mõisteti K. M. kasuks välja 40 000 krooni. Halduskohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) põhiseaduse (PS) § 25 näeb ette, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt

tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, kuid see norm ei sätesta, mil viisil, alustel ja

kuidas isikule kahju hüvitatakse. Kuna K. M. oli ametist kõrvaldatud Lääne Ringkonnaprokuratuuri

taotlusel Pärnu Maakohtu kohtumääruse alusel, siis tuleb võimaliku riigipoolse vastutuse küsimustes

lähtuda riigivastutuse seadusest;

2) K. M. soovib tema suhtes tõkendi kohaldamisega tekitatud kahju hüvitamist saamata jäänud

töötasu ulatuses, mistõttu saab käesolevat kaebust tõlgendada kui kahjunõuet kriminaalmenetluse

läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kaebaja õiguste piiramine toimus

kriminaalmenetluse tagamise huvides, siis annab kahjunõude õigusliku aluse RVastS § 16 lg 1, mille

kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi erakordselt piirava haldusakti või halduse

toiminguga tekitatud kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Samas arvestatakse RVastS § 16 lg 3

kohaselt hüvitise määramisel kasu, mida põhiõiguste või -vabaduste piiramine avaliku võimu

kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid

olulisi asjaolusid. Kaebaja ametist kõrvaldamine piirab tema vaba eneseteostust ja võib olla piisavaks

põhjuseks kahju hüvitamiseks;

3) ei ole alust väita, et prokuratuuril kulus ebamõistlikult kaua aega mõistmaks, et K. M. tegevuses

puudub ametialase süüteo koosseis. Samas oleks prokuratuur saanud kriminaalmenetluse läbiviimist

kiirendades siiski kaebaja põhiõiguste riivet ja kahju suurust vähendada. Mõistlik on eeldada, et

ametialase kuriteo puhul on üks esimesi tuvastatavaid asjaolusid see, kas isik saab üldse olla

kõnealuse kuriteo subjektiks või mitte;

4) kahju tekkimine pidi olema ettenähtav, sest selle tõkendi kohaldamisel seadus palga säilitamist või

muu hüvitise maksmist ette ei näinud. Kahju hüvitamise ulatust võiks vähendada see, kui kaebajal oli

võimalik töötada mõnel muul töökohal, samas ei saa jätta tähelepanuta, et avalikus teenistuses

jätkamise välistas ATS § 16 p-st 2 tulenev piirang;

5) käesoleval juhul on tegemist piisavalt tõsise PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse riivega, et lugeda

RVastS § 16 lg 1 koosseis täidetuks. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et kaebaja

eneseteostuse vabadus oli piiratud avalikes huvides, mistõttu isikul lasus teatav kohustus oma õiguste

piiramist taluda ilma selle eest täielikku hüvitist saamata. Kaebaja õiguste piiramise kestust ning

raskust tuleb hinnata keskpäraseks, kuid samas ei nähtu asja materjalidest, et mingid objektiivsed

asjaolud oleksid takistanud prokuröril püstitada küsimus kriminaalmenetluse tagamise vahendi kestva

kohaldamise põhjendatusest ja ka kriminaalmenetluse osalisest lõpetamisest varem, kui see tegelikult

toimus. Kohtueelse uurimise läbiviijal võib olla küll privileeg eksida, kuid ta peab nägema ette selle

eksimuse võimalikke tagajärgi. Kohus pidas õiglaseks hüvitiseks 50% taotletust.

6. Riigiprokuratuur palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta K. M. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

1) RVastS § 16 ei anna kaebuse rahuldamiseks õiguslikku alust ning ei ole kohaldatav. RVastS § 16

lg 1 alusel on võimalik nõuda üksnes õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi ja -vabadusi erakordselt

piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud kahju hüvitamist. Vajalik on tuvastada piirangu

erakorraline ulatus, millega käesoleval juhul tegemist ei ole. Isikult on võetud üksnes avalikus

sektoris töötamise võimalus;

2) RVastS § 16 lg 2 p 2 kohaselt ei saa hüvitist nõuda ulatuses, milles isikute eriline kohtlemine on

ette nähtud seadusega. Nimetatud hüvitisest keeldumise alus on kohaldatav ka käesoleval juhul.

K. M. kui kahtlustatava eriline kohtlemine toimus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 141

alusel, mistõttu pole RVastS § 16 kohaldatav;

3) prokuratuuri käsitlemine vastustajana pole põhjendatud. K. M. ametikohalt kõrvaldamine toimus

kohtumääruse alusel. Kuigi vastav määrus tehti prokuratuuri taotlusel, oli sisuliseks otsustajaks K. M.

põhiõigusi piirava meetme kohaldamise või mittekohaldamise osas Pärnu Maakohtu

eeluurimiskohtunik. Alates 1. juulist 2004 on süüdistatava ametikohalt kõrvaldamise õigus antud

kohtule põhjendusel, et isiku põhiõiguste piiramine saab toimuda üksnes kohtu poolt.

7. K. M. vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja suhtes oli

tegemist piisavalt tõsise PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse riivega, et lugeda RVastS § 16 lg 1 koosseis

täidetuks. K. M. ei nõustunud prokuratuuri seisukohaga, et asjas tulnuks kohaldada RVastS § 16 lg 2

p-i 2. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et avaliku teenistuse seadus ja kriminaalmenetluse

seadustik, mille alusel kaebaja teenistussuhe peatati, ei näe küll selleks perioodiks ette palga

säilitamist ega hüvitise maksmist, kuid sellest ei saa tuletada, et seadusega ongi soovitud jätta

õigeksmõistetu kanda kriminaalmenetluse läbiviimise ja palga kaotusega tekitatud kahju. Vastustaja

väite kohta, et prokuratuur ei saa selles asjas olla vastustajaks ning prokuratuur ja kohus on siin

samaväärsed menetlejad, leidis K. M., et kuigi vastustaja on viidanud kohtule, kes on samuti

oma 5. novembri 2007. a määrusega ja selle tagajärgedega seotud, ei esita prokuratuur siin õige

vastustaja osas konkreetset seisukohta.

8. Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a otsusele esitas apellatsioonkaebuse ka K. M..

Apellatsioonkaebuse kohaselt asus halduskohus kahjuhüvitise suuruse määramisel ebaõigele

õiguslikule järeldusele, mistõttu tuleb kohtuotsus tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata

kaebaja nõude 39 422 krooni ulatuses. K. M. taotles uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse

täies ulatuses. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:

1) võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et põhiõiguste piiramise põhjustas

kaebaja ise ja see toimus kaebaja huvides;

2) K. M. tegevus või tegevusetus võimaliku töö leidmisel kriminaalasja eeluurimise ajal on oluliseks

asjaoluks kahjuhüvitise suuruse määramisel, mistõttu oli halduskohus kohustatud osundama vajalike

tõendite puudumisele ning esitamise vajadusele. Kaebaja ei osanud arvata, et ta peab esitama tõendid

selle kohta, et ta kriminaalmenetluse ajal tööd otsis. Kuna kaebaja tegeles nii passiivselt kui ka

aktiivselt töö otsimisega, oleks tal olnud võimalus kohtu korraldusel ka vastavad tõendid esitada;

9. Riigiprokuratuuri vastuses K. M. apellatsioonkaebusele leitakse, et kuigi halduskohus võinuks

anda K. M.-le võimaluse esitada andmeid töölt kõrvaldamise perioodil erasektoris töö otsimise kohta,

ei muuda see otsust ebaseaduslikuks ega põhjendamatuks. Apellatsioonkaebuses ja selle lisades

esitatud andmed pole arvestatavad kohtuotsuse tühistamise ja uue otsuse tegemise põhjustena.

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. detsembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-202

apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11. mai 2009. a otsuse muutmata.

Ringkonnakohus põhjendas otsust järgnevalt:

1) õige vastustaja määramisel on oluline see, millise avaliku võimu asutuse tegevus või tegevusetus

kaebaja esile toodud faktilisi asjaolusid arvestades talle kahju tekitas. Kohtumäärus oli küll ametist

kõrvaldamise vahetuks aluseks, kuid ametist kõrvaldamise kestuse ja seega riive ulatuse osas omas

määravat rolli kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse viis läbi Lääne Ringkonnaprokuratuur. Kahju

hüvitamiseks kohustatud avaliku võimu kandjaks on seetõttu käesoleval juhul riik. Vabariigi Valitsuse

seaduse (VVS) § 44¹ lg 5 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 2 p 2 alusel on seega

halduskohtumenetluses vastustajaks prokuratuur;

2) kriminaalmenetluse käigus ametist kõrvaldamine ei pruugi alati olla isiku põhiõiguste erakordse

piiramisena käsitatav. Käesoleval juhul on aga ametist kõrvaldamise kestus asjaoluks, mis teeb

piirangu erakordseks. Seoses kuriteo uurimisega isiku aastaks ametist kõrvaldamist ei saa pidada

tavapäraseks;

4) RVastS § 16 lg 2 nõudeõigust ei välista. Seadus ei näe ette, et kriminaalmenetluse ajaks ametist

kõrvaldatud isikule tekitatud kahju ei hüvitata. Avaliku teenistuse seaduse ja kriminaalmenetluse

seadustiku sätetest ei saa järeldada, et seadustega ongi soovitud jätta kriminaalmenetluse läbiviimise

ja palga kaotusega tekitatud kahju õigeksmõistetu kanda;

5) K. M. on apellatsioonkaebuses jätnud tähelepanuta, et RVastS § 16 lg 1 ei näe ette kogu tekitatud

varalise kahju hüvitamist, nagu see on üldreegliks õigusvastase tegevusega tekitatud kahju puhul.

Kuna teenistusest kõrvaldamine toimus õiguspäraselt, pole kahju hüvitamise aluseks RVastS § 7 ja

§ 8, mistõttu on kahjuhüvitise suuruse määramisel asjakohaseks normiks RVastS § 16 lg 3, mitte VÕS

§-d 127, 128, 139 ja 140;

6) uurimisprintsiibi rikkumine pole kaasa toonud ebaõiget kohtulahendit, sest kaebaja täiendavalt

esitatud tõendid ei anna alust asuda seisukohale, et halduskohtu määratud hüvitise suurus oleks

ebaõige.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Riigiprokuratuur esitas Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsuse peale

kassatsioonkaebuse. Kassaator taotleb kohtuotsuste tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega

K. M. kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsused on põhjendamatud ja kuuluvad järgmistel asjaoludel

tühistamisele:

1) RVastS § 16 ei anna õiguslikku alust kahjunõude esitamiseks ning RVastS § 16 lg 1, millele

tuginedes on kaebus osaliselt rahuldatud, ei ole antud asjas kohaldatav. Viidatud sätte alusel võib isik

nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse

toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Järelikult on vaja tuvastada piirangu

erakordne ulatus, millega antud juhul tegemist ei ole. Piirangut ei tee erakordseks ka selle kestus (üks

aasta), sest tegemist oli menetlusega, millesse oli ühendatud viis erilaadset kuriteoasja.

Ringkonnakohtu seisukohast võib järeldada, et teenistusest kõrvaldamine toob kaasa kahju

hüvitamise siis, kui see kestab teatud aja. Samas pole kohtud selgitanud, milline on ametist

kõrvaldamise minimaalne kestus, mis toob kaasa hüvitise maksmise;

2) kui RVastS § 16 lg-s 1 on sätestatud võimalus nõuda õiguspärase haldusakti või halduse

toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist, siis lg 2 sätestab juhud, millal seda siiski teha ei saa.

RVastS § 16 lg 2 p 2 kohaselt ei saa hüvitust nõuda ulatuses, milles isikute eriline kohtlemine on ette

nähtud seadusega. K. M. eriline kohtlemine toimus KrMS § 141 alusel ning järelikult pole RVastS

§ 16 kohaldatav. Ringkonnakohtu hinnangust ei nähtu, millal oleks RVastS § 16 lg 2 üldse

kohaldatav.

3) kaheldav on prokuratuuri käsitlemine vastustajana. Kohtumäärus, millega K. M. ametikohalt

kõrvaldati, tehti küll Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotlusel, kuid sisuliseks otsustajaks oli maakohtu

eeluurimiskohtunik. Tallinna Halduskohtu otsuse kohaselt on vastustajaks prokuratuur seetõttu, et

kahjunõue käsitab kriminaalmenetluse läbiviimisega tekitatud kahju hüvitamist. Ringkonnakohus

lisas, et ametist kõrvaldamise kestuse ja selle riive ulatuse osas omas määravat rolli

kriminaalmenetlus, mida viis läbi prokuratuur. Nendest põhjendusest nähtub, et vastustaja määramisel

on oluline, kelle menetluses on põhiõiguste piiramise ajal kriminaalasi. Sellest saab teha

ainuvõimaliku järelduse, et kui ametikohalt kõrvaldatud süüdistatavaga kriminaalasi jõuab kohtusse,

siis alates sellest kuupäevast on võimalikuks vastustajaks kohus.

12. K. M. palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta Riigiprokuratuuri kassatsioonkaebus

rahuldamata. K. M. on seisukohal, et tegemist oli piisavalt tõsise PS § 29 sätestatud põhiõiguste

riivega, et lugeda RVastS § 16 lg 1 koosseis täidetuks. Asjaolust, et avaliku teenistuse seadus ja

kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette teenistussuhte peatamise perioodiks palga säilitamist ega

hüvitise maksmist, ei saa järeldada, et seadustega ongi soovitud jätta kriminaalmenetluse läbiviimise

ja palga kaotusega tekitatud kahju õigeksmõistetu kanda. Vastupidine arusaam oleks vastuolus

õigusriigi põhimõtetega. Seadusandja tegevusetus (regulatsiooni kehtestamata jätmine) ei saa kaasa

tuua isikutele negatiivseid tagajärgi. K. M. nõustub ringkonnakohtu seisukohtadega vastustaja osas ja

loeb prokuratuuri õigeks vastustajaks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Selles kohtuasjas taotleb K. M. kahju hüvitamist, mis on tekkinud Pärnu Maakohtu 5. novembri

2007. a kohtumäärusega KrMS § 141 lg 1 alusel tema ametist kõrvaldamisega. KrMS § 141 lg 1

kohaselt kõrvaldatakse prokuratuuri taotlusel kahtlustatav või süüdistatav ametist

eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui ta edasi töötades võib jätkuvalt toime

panna kuritegusid. K. M. suhtes lõpetati ametist kõrvaldamine Lääne Ringkonnaprokuratuuri

4. novembri 2008. a kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusega. Kuigi K. M. ning kohtud on

leidnud, et käesolevas asjas kriminaalmenetluse ja sellega seoses ka ametist kõrvaldamise kestus oli

ülemäärane, käsitlevad nad kahjunõude õigusliku alusena RVastS § 16 lg-t 1, mis näeb ette

õiguspärase, kuid isiku põhiõigusi ja -vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga

tekitatud varalise kahju hüvitamise õiglases ulatuses.

14. RVastS § 16 lg 1 kuulub kohaldamisele juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) kahju on tekitatud haldusakti või halduse toiminguga; 2) kahju tekitanud haldusakt või toiming on

õiguspärane; 3) haldusakt või toiming on isiku põhiõigusi- ja vabadusi erakordselt piirav. RVastS § 16

lg 2 sätestab kahju hüvitamise piirangud.

15. Riigivastutuse seadus ei määratle haldusakti või halduse toimingut erinevalt tavapärasest

tähendusest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kohaselt mõistetakse haldusaktina

haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks

antud, isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud õigusakti.

HMS § 2 lg 2 näeb ette, et süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus. Kolleegiumi arvates

ei ole eeltoodust tulenevalt kriminaalasja raames tehtav kohtumäärus, millega isik kõrvaldatakse

ametist, käsitatav haldusaktina.

Kolleegium nendib, et kaebaja ning ka kohtud ei ole selgelt piiritlenud, millise akti või toiminguga

kahju tekitati. Asja materjalidest võib siiski järeldada, et kahju tekkis seetõttu, et ametist

kõrvaldamise kestus oli ülemäärane, st prokuratuur ei lõpetanud menetlust ega lõpetanud ametist

kõrvaldamisest õigeaegselt. Seega on selles asjas etteheidetav mitte ametist kõrvaldamine iseenesest,

vaid prokuratuuri poolt sellise akti andmata jätmine või viivitus akti andmisel, millega ametist

kõrvaldamine oleks lõpetud. KrMS § 213 lg-s 1 sätestatud volituse täitmisel prokuratuuri poolt

kohtueelses menetluses antavad aktid ja sooritatavad toimingud ei ole haldusmenetluse seaduse

tähenduses haldusmenetluses antavateks aktideks ja toiminguteks. Kriminaalasjas tehtud prokuröri

määruste õiguspärasust ei ole võimalik halduskohtumenetluses kontrollida (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 17. detsembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-55-09, p 14). Eelnevat kinnitab ka

KrMS §-des 228, 230 ja 231 sätestatud prokuratuuri kohtueelses menetluses antud aktide ja

toimingute vaidlustamise kord. Kolleegiumi arvates ei ole prokuratuuri aktid ja toimingud

kriminaalmenetluses ka haldusaktideks või toiminguteks RVastS § 16 tähenduses, kuigi tegemist on

avaliku võimu volituste rakendamisega ja seega peaksid ka need aktid ja toimingud kuuluma

riigivastutuse seaduse reguleerimisalasse.

16. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et selles asjas ei saa kahjunõude õigusliku alusena käsitada

RVastS § 16, kuna tegemist ei ole haldusakti ega halduse toiminguga. RVastS § 16 kohaldamise

välistab ka asjaolu, et sisuliselt on kahjunõude aluseks väide ametist kõrvaldamise õigusvastasusest.

Kuigi kaebaja ei ole sõnaselgelt väitnud ja kohtud ei ole tuvastanud ametist kõrvaldamise

kohtumääruse õigusvastasust, saab ametist kõrvaldamine muutuda õigusvastaseks ka siis, kui selle

menetluse tagamise vahendi kohaldamisel oli kohaldaja otsustus õiguspärane. Õigusvastaseks saab

ametist kõrvaldamine muutuda menetluse käigus, kui vahendit kohaldatakse jätkuvalt ka siis, kui

kohaldamise alus on ära langenud või kui seda kohaldatakse ebamõistliku kestusega.

17. Kohaldatav ei ole ka RVastS § 15, mis käsitleb õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamist.

Nimetatud norm reguleerib eelkõige kohtumenetluse käigus õigusvastaselt, sealhulgas õigusvastase

kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist, kusjuures kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui

kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 laieneb ka väärteo

kohtuvälisele menetlusele. Kolleegium möönab, et välistatud pole eelnimetatud sätte kohaldamine ka

kriminaalasja kohtueelse menetluse toimingutele. Samas ei saa käesolevas asjas sellele sättele

tugineda, sest puudub menetleja ametniku kuritegu. Kokkuvõttes võib järeldada, et riigivastutuse

seadus ei sisalda neid regulatsioone, millele tuginedes oleks võimalik lahendada kriminaalasja

kohtueelse menetluse käigus õigusvastase akti või toiminguga tekitatud kahju nõue.

18. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et riigivastutuse mehhanismi kohaldamine eeldab avaliku

võimu aktide ja toimingute õiguspärasuse hindamist. Halduskohus peab kahjunõude lahendamisel

tuvastama ühe esmase tingimusena, kas kahju põhjustanud akt või toiming on õiguspärane või mitte.

Kehtivas õiguses puudub aga regulatsioon, mis selgesõnaliselt annab halduskohtule pädevuse hinnata

kriminaalmenetluse aktide ja toimingute õiguspärasust. HKMS § 3 lg-dest 1 ja 2 tulenevalt kuuluvad

halduskohtu pädevusse selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus ei näe ette

teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetluse regulatsioonid ei näe otsesõnu ette menetlusi, mille

käigus tuvastada aktide ja menetlustoimingute õigusvastasus PS § 25 ja riigivastutuse seaduse

tähenduses. HKMS § 3 grammatiline tõlgendamine võimaldaks omistada halduskohtule pädevuse

kontrollida kriminaalmenetluse õiguspärasust. Samas ei ole kolleegium veendunud, et HKMS § 3

eesmärk oli halduskohtule eelnimetatud pädevus anda. Kolleegiumi arvates puudub kehtivas õiguses

nõuetekohane menetluskord, mille alusel kontrollida kriminaalmenetluse aktide ja toimingute

õiguspärasust. Selles kohtuasjas ei ole halduskohtud teinud järeldusotsust menetluse õiguspärasuse

kohta.

19. Kolleegium rõhutab, et kahju põhjustanud menetlustoimingu või akti õiguspärasusele antavast

hinnangust sõltub kahjunõude läbivaatamisel kohaldatav õigus ning lõppastmes ka hüvitatava kahju

liigid ja ulatus.

20. Selle kohtuasja lahendamisel on kolleegiumil eelnevast tulenevalt tekkinud kahtlus

kriminaalmenetluse aktide ja toimingutega tekitatud kahju hüvitamise regulatsioonide või nende

puudumise vastavusest põhiseadusele. Kolleegiumi arvates ei ole kehtiv regulatsioon vastavuses PS

§-ga 25, mille kohaselt õigusvastaselt tekitatud moraalne ja materiaalne kahju kuulub hüvitamisele,

regulatsiooni puudumisel on rikutud aga PS § 13 nõudeid ning tagatud ei ole isiku õigust menetlusele

(PS § 15).

21. Kuna selle kohtuasja lahendamine eeldab kolleegiumi veendumusel põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist, annab asja

läbivaatav kohtukoosseis HKMS § 70 lg 1¹ alusel asja läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann