3-3-1-95-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-95-09

Otsuse kuupäev

17. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister, Julia

Laffranque, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Tallinna Vangla direktori poolt 22. detsembril

2005 kinnitatud "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava" ja

Tallinna Vangla toimingute ajavahemikul 14. septembrist 2005 kuni

12. jaanuarini 2006 õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-07-36

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda ja Tallinna Vangla kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Romeo Kalda ja Tallinna Vangla kassatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2009. a otsus ja Tallinna Halduskohtu

30. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-36 osas, mis puudutab Tallinna Vangla direktori

22. detsembril 2005 kinnitatud "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava" õigusvastaseks

tunnistamist. Saata selles osas asi Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2009. a otsus ja Tallinna Halduskohtu

30. juuni 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-36 osas, milles tunnistati õigusvastaseks Tallinna

Vangla toimingud ajavahemikul 22. detsembrist 2005 kuni 12. jaanuarini 2006, mis seisnesid

Romeo Kalda hoidmises eraldatud lukustatud kambris, ning sellega lahutamatult seotud

piirangud, millega piirati Romeo Kalda õigust liikuda vangla territooriumil, õigust omandada

haridust, õigust võtta osa kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest, õigust kasutada värskes õhus

viibimise õigust ja kehakultuuriga tegelemise õigust võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega.

Saata selles osas asi Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

4. Ülejäänud osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõusse, muutes otsuse motiive vastavalt

käesoleva otsuse motiividele.

5. Tagastada Tallinna Vangla tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Romeo Kalda esitas 4. jaanuaril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks ja õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori 22. detsembril 2005

kinnitatud "Kinnipeetava individuaalne täitmiskava" ja tunnistada õigusvastaseks järgmised Tallinna

Vangla toimingud 14. septembrist 2005 12. jaanuarini 2006: a) hoidmine vastuvõtuosakonna režiimil

eluruumi nõuetele mittevastavas täiendavate julgeolekuabinõudega lukustatud üksikkambris nr 402;

b) vangla territooriumil liikumise õiguse piiramine; c) hariduse omandamise õiguse piiramine;

d) kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu piiramine; e) ebavõrdne kohtlemine värskes õhus

viibimise õiguse kasutamisel; f) õiguse piiramine kehakultuuriga tegelemiseks võrdsetel alustel teiste

kinnipeetavatega; g) isikliku riietuse kandmise keelamine kohustusega kanda vangla riietust (kuni

21. detsembrini 2005). Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja preventiivse eesmärgi ja kahjunõude

esitamise kavatsuse, samuti asjaolu, et täitmiskavas toodud asjaolusid on kasutatud vanglas kaebajale

piirangute kehtestamiseks ning hakatakse kasutama tema võimaliku armuandmispalve

tagasilükkamisel.

Vaidlusaluse täitmiskavaga nähti muu hulgas R. Kalda karistuse kandmise kohaks vanglas ette

kamber nr 402; hariduse omandamisel seati esimeseks eesmärgiks keskhariduse omandamine,

arvestades õppetöö korraldamisel eraldi kambrisse paigutamisega; ei peetud võimalikuks soodustuste

kohaldamist; kavandati muid tegevusi, sh sportimine vastavalt vangla võimalustele arvestades eraldi

paigutamist, sotsiaal-kultuurilistest üritustest osavõtmine vastavalt ürituse eesmärgipärasusele.

Kaebaja hinnangul on täitmiskava õigusvastane, sest tal oli juba olemas kehtiv täitmiskava (koostatud

Tartu Vanglas, kinnitatud 11. märtsil 2005, kehtinud edasi Pärnu Vanglas). Vangistusseaduse (VangS)

§ 16 lg 3 järgi on täitmiskava muutmise ja täiendamise aluseks kinnipeetava areng. Tallinna

Vanglasse ületoomise eesmärk oli võimaluste loomine kehtiva täitmiskava elluviimiseks ja hariduse

omandamise võimaldamiseks, kuid uus täitmiskava annulleeris kaebaja ümberpaigutamise eesmärgi.

Täitmiskava piirab kaebaja võimalust saada kooliharidust võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega,

üksikkambrisse paigutamise tõttu vanglasisest liikumisõigust ja võimalusi kehakultuuriga

tegelemiseks, rikub tema positiivse käitumise ajalugu. Kinnipeetav peab saama usaldada, et tema

suhtes koostatud täitmiskava hakatakse ellu viima, seega on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet.

Täitmiskava on siduv mitte konkreetsele vanglale, vaid riigile kui vangistuse täideviijale tervikuna.

Ümberpaigutamisel tuleb arvestada võimaliku täitmiskava muutmise vajadusega selle tagajärjel.

Tallinna Vangla viivitas täitmiskava koostamisega kolm kuud, kuigi vajalikud andmed olid juba Tartu

Vanglas kogutud. Vastuolus VangS § 16 lg-ga 2 ei arutatud täitmiskava muudatusi kaebajaga sisuliselt

läbi. Lukustatud üksikkambrisse paigutamine tähendab kaebaja suhtes meelevaldselt tema õigusi

piirava erirežiimi kehtestamist. VangS § 12 lg 2 alusel erandkorras eraldi paigutamist tuleb põhistada.

Täitmiskava sisaldab väärinfot, et kaebaja ei ole informeerinud vangla juhtkonda olukorrast, kus tema

isikuarvele laekunud summadest ei arvatud maha raha hagide katteks, et kaebaja on olnud

põgenemiskalduvusega ja kõrge vägivaldsuse ohuga. Uue täitmiskava elluviimiseks viidi

kaebaja 12. jaanuaril 2006 üle Murru Vanglasse.

R. Kaldat hoiti vaidlusalusel ajavahemikul vastuvõtuosakonna režiimil eluruumi nõuetele

mittevastavas üksikkambris nr 402. Kambri põrand ja seinad olid pesuruumile omaselt kaetud

kahhelkiviga, ruumis asus ilma ukseta WC, mis on ebahügieeniline ega taga privaatsust. Kambrisse

ehitatud trellsein takistab lähenemast uksele ka siis, kui tekib vajadus kutsuda arstiabi või suhelda

töötajatega. Kamber asub vangla teises eelvangistustsoonis, mis on Tallinna Vangla kodukorra p 2.1.2

kohaselt täiendavate julgeolekuabinõudega osakond. Kaebaja suhtes erirežiimi kehtestamiseks ei

esinenud VangS §-s 69 toodud aluseid.

2. Tallinna Vangla vaidles kaebusele vastu. Kaebaja paigutati vastuvõtuosakonda VangS § 14 lg 3

alusel tema elulooliste andmete kindlakstegemiseks, sotsiaalpsühholoogilise prognoosi

määratlemiseks ja muude andmete väljaselgitamiseks, mis on vajalikud täitmiskava koostamiseks

vastavalt VangS §-le 16. Kaebaja vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei ületanud kolme kuud, mille

näeb maksimaalse ajana ette VangS § 14 lg 4. Kuigi Tartu Vanglas koostatud täitmiskava kehtis, tuli

kaebaja suhtes koostada uus individuaalne täitmiskava, sest Tallinna Vanglal oli suures osas raske

järgida varasemat täitmiskava seoses vanglate erinevate võimalustega.

Kinnipeetaval ei ole õigust valida endale sobivat kambrit. Kambri kahhelkividest sein ei saanud

kahjustada kaebaja vaimset ja füüsilist tervist, üksi kambris viibiva isiku privaatsust ei saanud

kahjustada WC-ukse puudumine. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 8 lg 1 kohaselt ei ole

vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval õigust vabalt liikuda. Seoses üldise liikumispiiranguga ei

saa vastuvõtuosakonnas viibiv kinnipeetav ka osaleda kollektiivsetes sportmängudes ega kasutada

spordisaali. Vanglal on õigus kaaluda, millises vormis õpet kinnipeetavale võimaldada. Kaebuses

käsitletud ajavahemikul ei toimunud Tallinna Vanglas ühtegi olulist sotsiaal-kultuurilist üritust.

Jalutusboksis toimuv jalutuskäik on kooskõlas kohustusega tagada kinnipeetavale vähemalt tunni

pikkune jalutuskäik värskes õhus. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab üldjuhul vangla

riietust; isikliku riietuse kandmine on VangS § 46 lg 2 kohaselt soodustus.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 30. juuni 2008. a otsusega haldusasjas nr 3-07-36 R. Kalda

kaebuse osaliselt, tunnistades õigusvastaseks vaidlustatud Tallinna Vangla toimingud. Halduskohus

jättis rahuldamata taotluse tunnistada õigusvastaseks 22. detsembril 2005 Tallinna Vangla direktori

kinnitatud "Kinnipeetava individuaalne täitmiskava" ja taotluse tunnistada lukustatud üksikkamber

nr 402 eluruumi nõuetele mittevastavaks.

3.1. Kuigi R. Kalda viidi Tallinna Vanglasse üle selleks, et rakendada ellu Tartu Vanglas koostatud

täitmiskava eelkõige hariduse omandamise osas, selgus Tallinna Vanglas, et seal on varasemat

täitmiskava raske järgida seoses kahe vangla erinevate võimalustega (eelkõige kinnipeetava

vanglasisese paigutamise osas). Kohtu hinnangul pidi Tallinna Vanglale juba kaebaja saabumisel

olema selge, et ümberpaigutamise peamist eesmärki (võimaldada hariduse omandamise jätkamist

kooskõlas kehtiva täitmiskavaga) ei ole Tallinna Vangla tingimustes võimalik täita. Seetõttu pidanuks

vangla koheselt informeerima Justiitsministeeriumi asekantslerit ümberpaigutamise otsuse täitmise

võimatusest. Vangla ei tohi käituda kinnipeetava suhtes sõnamurdlikult; kinnipeetav peab saama

usaldada, et vangla peab täitmiskavast kinni. Täitmiskava on siduv mitte konkreetsele vanglale, vaid

riigile tervikuna. Kinnipeetava üleviimisel teise vanglasse tuleb arvestada varasemat täitmiskava.

Kuna aga 22. detsembril 2005 kinnitatud täitmiskava kunagi ei rakendatud, tuleb selle õigusvastasuse

tuvastamise taotlus jätta rahuldamata. Halduskohtu hinnangul puudus vajadus paigutada R. Kalda

vastuvõtuosakonda. Kaebaja oli selles vanglas varem karistust kandnud ja temale uue täitmiskava

koostamine polnud ilmselgelt põhjendatud, kuna ümberpaigutamise eesmärk oli olemasoleva

täitmiskava rakendamine.

3.2. Lisaks vastuvõtuosakonna üldisele režiimile rakendati kaebaja suhtes lukustatud kambrisse

paigutamist ilma seda lubavat haldusakti välja andmata. VangS § 69 alusel täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks peab olema motiveeritud haldusakt. Kuna puudus nii sellekohane

haldusakt kui ka üldse vajadus paigutada kaebaja vastuvõturežiimile, tuleb kaebaja lukustatud

kambris hoidmine tunnistada õigusvastaseks. Et vastuvõturežiimiga lukustatud kambrisse

paigutamisega kaasnes lahutamatult kaebaja vangla territooriumil liikumise õiguse piiramine,

hariduse omandamise õiguse piiramine, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu piiramine,

ebavõrdne kohtlemine värskes õhus viibimise õiguse kasutamisel ja kehakultuuriga tegelemise õiguse

piiramine, on kaebaja vastuvõtuosakonna režiimile kambrisse nr 402 paigutamise õigusvastasuse

tuvastamisega tuvastatud ka nende toimingute õigusvastasus. Isikliku riietuse kandmise keelamise

õigusvastasus on tuvastatud juba Justiitsministeeriumi 21. detsembri 2005. a vaideotsusega nr 4-1-

08/532.

3.3. Kambris nr 402 teostatud mõõtmiste järgi olid õhutemperatuur ja niiskus normilähedased

(vastavalt 24°C ja 34%). WC-ukse puudumine ei saanud oluliselt häirida kaebaja privaatsust, sest ta

viibis kambris üksi. Kuigi kahhelkivi ei ole eluruumis kohane viimistlusmaterjal, oli kaebaja

kambrisse paigutatud ajutiselt ja tingituna vangla ülerahvastatusest. Seetõttu olid kambri puudused

väheolulised ja puudub alus tunnistada kaebaja nendes tingimustes kinnipidamine õigusvastaseks.

4. Romeo Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse

osas, milles kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ja teha selles osas uus otsus, millega kaebus

rahuldada; lisaks palus ta tühistada halduskohtu otsuse osas, milles jäeti vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõistmata osa tasutud riigilõivust. Apellant jäi oma varasemate seisukohtade juurde ning lisas

järgmist:

a) 22. detsembrist 2005 pärinev täitmiskava kehtis kaebaja suhtes 22. detsembrist 2005 12. jaanuarini

2006 Tallinna Vanglas ja Murru Vanglas kuni uue täitmiskava kinnitamiseni 28. aprillil 2006. Alates

22. detsembrist 2005 hoiti kaebajat lukustatud üksikkambris nr 402 just täitmiskava alusel. VangS §-

s 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole võimalik täitmiskava alusel,

mistõttu täitmiskava on selles osas õigusvastane. Lisaks puudus täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamiseks sisuline alus. VangS § 14 lg 3 näeb kinnipeetava paigutamise vastuvõtuosakonda ette

ainult siis, kui kinnipeetav saabub karistust kandma ja talle ei ole varem täitmiskava koostatud;

b) vaidlusalune täitmiskava on olnud aluseks kaebaja suhtes hiljem täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisele, mistõttu on kaebajal põhjendatud huvi tuvastada selle õigusvastasus. Halduskohus

jättis võtmata seisukoha täitmiskavas esitatud märkuste kohta, mis kaebajat alusetult süüdistavad.

Kohus pidanuks välja selgitama, milliste tõendite alusel Tallinna Vangla kaebajat ohtlikuna käsitas;

c) kohus leidis ebaõigesti, et kamber nr 402 vastas eluruumile kehtestatud nõuetele. Vastustaja

paljasõnalised väited kambris mõõtmiste teostamise kohta ei saa olla tõendiks, vangla ei ole ka pädev

taolisi mõõtmisi läbi viima. Vastustaja võttis omaks, et kamber oli eelnevalt olnud kasutuses

pesuruumina ja et WC oli eraldamata. Kaebaja hoidmine VangS § 45 nõuetele mittevastavas kambris

oli inimväärikust alandav;

d) kohus rikkus oluliselt HKMS § 92 lg-t 2, jättes kaebuse osalisest rahuldamisest hoolimata osa

tasutud riigilõivust vastustajalt välja mõistmata. Kuna kaebus rahuldati pooles ulatuses, tulnuks

vastustajalt välja mõista pool tasutud riigilõivust ehk 40 krooni.

5. Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse osas,

milles kohus R. Kalda kaebuse rahuldas, ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus

rahuldamata. Vangla väitel toob ümberpaigutamine kambertüüpi vanglast (Tartu Vangla) laagertüüpi

vanglasse (Tallinna Vangla) iseenesest kaasa muudatuse kinnipeetava arengus, mistõttu tuleb ka

täitmiskava muuta. Sellega seoses paigutati kaebaja vastuvõtuosakonda, kus viibival kinnipeetaval ei

ole õigust vanglas vabalt liikuda. Kaebaja suhtes otsustati rakendada iseseisvat õpet kambris

tagasiside andmisega õpetaja poolt, mis on vangla otsustusruumi piires selles osas, millises vormis

õpet kinnipeetavale võimaldada. Täitmiskava kinnitati ajal, mil algas koolivaheaeg, ja kaebaja

etapeeriti juba 12. jaanuaril 2006 Murru Vanglasse, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik realiseerida

kaebajale kaugõppe vormis hariduse omandamise võimaldamist. Vangla täitis kohustust tagada

kinnipeetavale vähemalt üks tund viibimist värskes õhus. Seoses liikumispiiranguga

vastuvõtuosakonnas ja spordisaali asukohaga teises hoones ei olnud vanglal võimalik kaebajat

spordisaali kasutama viia. Vangla riietuse kandmise kohustus on õiguspärane.

6. Tallinna Vangla vaidles R. Kalda apellatsioonkaebusele vastu. Ta märkis, et kaebuses toodud

ajavahemikul viibis R. Kalda mõnda aega ka teistes vanglates. VangS § 16 lg 1 p 2 alusel määratakse

täitmiskavas kindlaks kinnipeetava vanglasisene paigutus, mistõttu oli uue täitmiskava koostamine

vältimatu. R. Kalda ei viibinud kambris nr 402 julgeolekukaalutlustel, kuna tema suhtes polnud

vastavat käskkirja vormistatud. Kamber ei erine teistest Tallinna Vangla kambritest; sealne

õhutemperatuur ja -niiskus vastasid eluruumile kehtestatud nõuetele ning WC-ukse puudumine ei

saanud üksikkambri puhul kinnipeetava privaatsust häirida. Kahhelkivide kasutamine

viimistlusmaterjalina on väheoluline puudus.

7. Romeo Kalda vaidles Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele vastu. Pärnu Vanglas piirdus kaebaja

vastuvõtuosakonnas viibimine vaid kahe tunniga, mistõttu on arusaamatu Tallinna Vanglas

vastuvõtuosakonnas hoidmise aeg ja täitmiskava koostamise vajadus. Kuna õigusvastane oli kaebaja

paigutamine vastuvõtuosakonna režiimile kambrisse nr 402, siis olid õigusvastased ka sellest

tulenevad muud piirangud. Isiklike riiete kandmise keelu õigusvastasuse on tuvastanud

Justiitsministeerium 21. detsembri 2005. a vaideotsusega nr 4-1-08/532, mida käesolevas asjas

vaidlustatud pole.

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 17. septembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-07-36

mõlemad apellatsioonkaebused osaliselt. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu otsuse osas,

milles kohus jättis rahuldamata taotluse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla direktori

22. detsembril 2005 kinnitatud "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava" osas, milles see nägi ette

R. Kalda paigutamise lukustatud üksikkambrisse, ja tegi selles osas uue otsuse, millega rahuldas

kaebuse vastavas osas. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse osas, milles kohus rahuldas

R. Kalda taotluse tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud 14. septembrist 2005 kuni

19. oktoobrini 2005, mis seisnesid R. Kalda hoidmises Tallinna Vangla vastuvõtuosakonna režiimil,

ja sellega lahutamatult seotud piirangud, millega piirati R. Kalda õigust liikuda vangla territooriumil,

õigust omandada haridust, õigust võtta osa kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest, õigust viibida värskes

õhus ning kehakultuuriga tegelemise õigust võrdsetel alustel teiste kinnipeetavatega. Selles osas tegi

ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis kaebuse vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus

tühistas halduskohtu otsuse ka osas, milles kohus rahuldas R. Kalda taotluse tunnistada

õigusvastaseks Tallinna Vangla poolt R. Kaldale isikliku riietuse kandmise keelamine kohustusega

kanda vangla riietust 14. septembrist 2005 kuni 21. detsembrini 2005, ja tegi selles osas uue otsuse,

millega jättis kaebuse nimetatud osas rahuldamata. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus halduskohtu

otsuse muutmata ja mõistis Tallinna Vanglalt Romeo Kalda kasuks välja menetluskulud 110 krooni.

8.1. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu järeldusega, et kinnipeetava individuaalne täitmiskava on

suuresti universaalse iseloomuga, sest vanglakaristuse täideviimise eesmärk ega ka selle

saavutamisele suunatud täitmiskava eesmärgid ei sõltu konkreetsest kinnipidamisasutusest, kus

kinnipeetav viibib, vaid kinnipeetava isikust ja käitumisest. Kohtu hinnangul ei saa iseenesest

õigusvastaseks pidada täitmiskava muutmist või uue täitmiskava koostamist teise vanglasse

ümberpaigutamise korral, kuna täitmiskavas tuleb ette näha muu hulgas kinnipeetava paigutamine

vanglas, muutuda võivad ka muud asjaolud. Samas tuleb uue täitmiskava koostamisel lähtuda ka

varem koostatud täitmiskavast (VangS § 16 lg 3). Kuigi VangS § 14 lg 4 lubab vanglasse saabunud

kinnipeetavat vastuvõtuosakonnas pidada kuni kolm kuud, ei tähenda see, et kolmekuuline

vastuvõtuosakonnas pidamine on alati põhjendatud ja õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 5 p 2 ja 4 alusel tuleb haldusmenetlus läbi viia võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid

kulutusi ja ebameeldivusi isikule, ning viia menetlustoimingud läbi viivituseta. Seetõttu võib

menetlusosalise õigusi rikkuda ka seaduses sätestatud tähtaegade piiresse jääv menetlus, kui

kasutamata on jäetud reaalne võimalus viia menetlus läbi kiiremini. Õiguspärane saab olla vaid

vajalik viivitus.

Tallinna Vanglale ei pidanud viivitamata pärast R. Kalda ümberpaigutamist olema selge, et vastustaja

ei saa talle keskhariduse omandamise võimalust tagada. Üldjuhul on Tallinna Vangla kinnipeetavatel

võimalik keskharidust omandada Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis. R. Kaldale hariduse andmist

takistas asjaolu, et ta paigutati suletud üksikkambrisse ja täitmiskava kohaselt ei peetud rühmatööst

osavõttu soovitavaks. Kuna R. Kalda suhtes oli individuaalne täitmiskava olemas ja ta paigutati

Tallinna Vanglasse õppeaasta alguses nimelt täitmiskavas ettenähtud hariduse omandamise

võimaldamiseks, siis tuli vastustajal vaadata täitmiskava läbi ja teha vajalikud muudatused

viivitamata. Asjaolusid arvestades tuleb ka seaduses lubatud kolmekuulist vastuvõtuosakonnas

hoidmist pidada ebaproportsionaalseks ja seetõttu õigusvastaseks. Kohtu hinnangul pidanuks

vastustaja suutma hiljemalt kuu jooksul selgitada välja vajalikud asjaolud, sh kaebaja võimalused

Tallinna Vanglas haridust omandada. Seega oli õigusvastane Tallinna Vangla tegevus seoses

R. Kaldale täitmiskava koostamisega ja tema vastuvõtuosakonna tingimustes kinnipidamine alates

20. oktoobrist 2005, mil möödus 30 päeva kaebaja Tallinna Vanglasse vastuvõtmisest, arvestamata

tema vahepealset viibimist Tartu Vanglas, kuni täitmiskava kinnitamiseni 22. detsembril 2005.

8.2. Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu seisukohaga, et täitmiskava R. Kalda suhtes kunagi ei

rakendunud, ja leidis, et 22. detsembrist 2005 pärinev täitmiskava kehtis kaebaja suhtes vähemalt

Tallinna Vanglas 22. detsembrist 2005 12. jaanuarini 2006 ja objektiivselt piiratud ulatuses ka Murru

Vanglas kuni uue täitmiskava kinnitamiseni 28. aprillil 2006. 25. veebruarini 2007 kehtinud

justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 53 "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend" (täitmiskava koostamise juhend) § 1 lg-st 1 ja §-st 11 tulenevalt ei

ole kinnipeetava individuaalne täitmiskava üldjuhul haldusakt, sest programmilise ja soovitusliku

iseloomu tõttu puudub täitmiskavas sätestatul regulatiivsus (vt HMS § 51 lg 1). Täitmiskava on siiski

halduskohtus vaidlustatav, kui on piisavalt ettenähtav, et seal kirjeldatud programmi elluviimine võib

hakata kinnipeetava õigusi põhjendamatult piirama. Vaidlusalusel täitmiskaval on osaliselt ka

haldusakti tunnused - eelkõige alajaotisel "Kinnipeetava paigutamine vanglas", millega sätestati

R. Kalda paigutamine kambrisse nr 402 ja VangS § 12 lg-st 2 tulenev eraldi paigutamine erandkorras.

Ükski teine dokument peale täitmiskava ei reguleeri kaebaja pidamist kambris nr 402,

hiljemalt 22. detsembrist 2005 kuni üleviimiseni Murru Vanglasse ei ole R. Kalda suhtes rakendatud

režiimi võimalik õigustada vastuvõtuosakonnas viibimisega.

VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmise printsiibi rakendamine ei tohiks viia sisuliselt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseni. VangS §-l 12 ja §-l 69 on erinevad eesmärgid, VangS § 12 alusel

eraldihoidmise vajadus ei saa tuleneda kinnipeetava käitumisest vanglas. Täitmiskavast nähtub, et

sisuliselt paigutati kaebaja lukustatud üksikkambrisse alajaotises "Märkused turvalisusriski kohta"

toodud iseloomustust arvestades (kahtlused seaduskuulekuses, signaalid põgenemisohust,

vägivallaoht), mis on aga VangS § 69 lg-s 1 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

alused. Samas on vastustaja rõhutanud, et R. Kalda suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ei

kohaldatud. VangS §-s 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ei ole võimalik kohaldada

üksnes täitmiskava alusel. Seetõttu oli ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane R. Kalda paigutamine

täitmiskava alusel 22. detsembrist 2005 12. jaanuarini 2006 Tallinna Vangla lukustatud

üksikkambrisse, mis tähendas sisuliselt ilma asjakohase õigusliku aluseta ja korrektselt vormistatud

haldusakti andmata tema suhtes VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 nimetatud täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamist. Vaidlustatud täitmiskava on vastavas ulatuses õigusvastane.

8.3. Kamber nr 402 on varem olnud kasutusel pesuruumina, mistõttu selle põrand ja seinad on kaetud

kahhelkividega. Kahhelkive ei saa pidada eluruumis sobivaimaks kattematerjaliks, kuid kasutatud

kattematerjalide tõttu ei ole kohtu hinnangul põhjust pidada kambrit veel elamiseks sobimatuks.

Kuigi vastustaja ei ole esitanud vastavaid andmeid, on ringkonnakohtu arvates usutav, et juhul, kui

kamber oli varem kasutusel pesuruumina, siis oli see tavalise kambriga võrreldes tõhusama

ventilatsiooniga. Kamber oli tavapärasest ruumikam ja kaebaja viibis seal üksinda. Tallinna Vangla

on 2. novembril 2005 esitanud vastuse R. Kalda selgitustaotlusele, millest nähtub, et vangla on

teostanud kambris nr 402 kontrolli õhutemperatuuri ja -niiskuse osas, tulemuseks saadi vastavalt

24°C ja 34%. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et vangla mõõtmised ka tegelikult läbi viis. Vähemalt

21. detsembrini 2005 oli R. Kalda kohustatud kandma vangla riietust, mille korrashoiu eest hoolitseb

vangla ja mille pesemine kambris ei olnud seetõttu vajalik. Isikliku riietuse kandmine pärast

21. detsembri 2005. a vaideotsust oli R. Kalda vaba valik ning vangla kambrid ei ole ette nähtud pesu

pesemiseks, mistõttu pesupesemisest tulenevat võimalikku ajutist liigniiskust ei saa pidada asjaoluks,

mis kinnitaks kambri mittevastavust eluruumi nõuetele.

Halduskohtu istungil märkis R. Kalda, et ukseta tualettruumis käimine oli valvurile nähtav läbi

uksesilma koostoimes vastasseina paigutatud peegliga, mistõttu hoolimata üksinda kambris

viibimisest rikkus WC-ukse puudumine kaebaja privaatsust. Ringkonnakohus nõustus, et selline

olukord võis kaebaja privaatsust küll häirida, kuid puuduvad andmed, et ta poleks saanud seda

hõlpsasti vältida näiteks peegli ajutise kinnikatmisega. Ukse puudumist ei saa pidada

ebahügieeniliseks, see sõltub esmajoones tualettruumi puhtusest, mille eest on kohustatud hoolitsema

kinnipeetav (VangS § 45 lg 2). Seetõttu pole põhjust tunnistada Tallinna Vangla kambrit nr 402

eluruumi nõuetele mittevastavaks ka tualettruumi ukse puudumise tõttu.

8.4. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohaga, et lukustatud üksikkambrisse paigutamisega

lahutamatult kaasnevate piirangute õiguspärasus sõltub hinnangust kinnipeetava eraldamise

õiguspärasusele. Seetõttu tunnistas kohus vaidlustatud toimingud õigusvastaseks ajavahemikul

20. oktoobrist 2005 kuni 12. jaanuarini 2006.

Isikliku riietuse kandmise keelamise õigusvastasuse osas ei nõustunud ringkonnakohus

halduskohtuga, leides, et halduskohus ei ole seotud Justiitsministeeriumi vaideotsuses väljendatud

seisukohtadega. Vangla riietuse kandmine ei tulenenud otseselt kaebaja viibimisest

vastuvõtuosakonnas. VangS § 46 lg-test 1-2 tulenevalt on isikliku riietuse kandmise lubamine erand,

mitte reegel. Tallinna Ringkonnakohus on ka varasemalt (haldusasjas nr 3-06-704) leidnud, et vangla

riietuse kandmine ei ole iseenesest õigusvastane. Tagatud on kinnipeetava tervise kaitse, riietus ei ole

inimväärikust alandav, sellel on legitiimne eesmärk (aitab tagada vangla julgeolekut, muutes

kinnipeetavad paremini märgatavaks ja eristatavaks) ning piirangut ei ole seetõttu põhjust pidada

ebaproportsionaalseks. Vanglal on kaalutlusõigus otsustamaks, millistele kinnipeetavatele võimaldada

isikliku riietuse kandmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Tallinna Vangla esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu otsuse osas, milles rahuldati kinnipeetav R. Kalda kaebus.

9.1. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et õigusvastaseks tuleb pidada täitmiskava

koostamisega viivitamist seaduses ettenähtud maksimaalse tähtajani. R. Kalda tegelik viibimise aeg

Tallinna Vanglas enne täitmiskava kinnitamist oli veidi üle kahe kuu ning ringkonnakohus ei ole

sisuliselt analüüsinud, kas R. Kalda vastuvõtuosakonnas hoidmine vastaval ajavahemikul oli vajalik

ja põhjendatud. Samuti ei ole ringkonnakohus põhjendanud, miks oli proportsionaalne just 30 päeva

vastuvõturežiimil viibimist. Tegelikkuses tegeles Tallinna Vangla kogu täitmiskava koostamise aja

R. Kalda tausta ning õppimisvõimaluste väljaselgitamisega (sh individuaalõpetajate ja rahaliste

vahendite leidmine). Ringkonnakohtu tõlgenduse järgi kaotab VangS § 14 lg 4 mõtte.

9.2. Kuna kaebaja viibis 14. septembrist 22. detsembrini 2005 vastuvõturežiimil õiguspäraselt, on

õiguspärased ka sellega lahutamatult kaasnevad piirangud.

9.3. Vaidlusalusel ajavahemikul kehtinud täitmiskava koostamise juhendi § 11 sätestas, et kui

seadusest ei tulene teisiti, on täitmiskavas sisalduvad ettepanekud soovituslikud, välja arvatud

järelevalve- ja julgeolekuteenistuse koostatud ettepanekud selle kohta, kuhu kinnipeetav vanglas

paigutada ning milliseid turvameetmeid tema suhtes rakendada. Täitmiskavast nähtuvalt oleks

R. Kaldal olnud võimalik õppida, tegeleda spordi ja hobidega, osaleda sotsiaal-kultuurilistel üritustel,

kasutada raamatukogu. Kaebajat ei paigutatud kambrisse nr 402 mitte täiendava julgeolekuabinõuna,

vaid tulenevalt täitmiskava koostamise käigus kogutud teabest tema isikuomaduste ja vajaduste kohta

VangS § 12 lg 2 alusel. Samas nõustub Tallinna Vangla sellega, et sisuliselt ei rakendunud

täitmiskava R. Kalda suhtes kunagi, sest ta paigutati juba 12. jaanuaril 2006 Murru Vanglasse.

10. Romeo Kalda vaidleb Tallinna Vangla kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta

rahuldamata. R. Kalda jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning nõustub vangla poolt

vaidlustatud osas ringkonnakohtu seisukohtadega. R. Kalda märgib, et asjaolu, et teda etapeeriti neljal

korral ajutiselt seoses kohtuistungitega teise vanglasse, ei takistanud vanglal täitmiskava koostamist.

R. Kaldaga viidi esmakordselt vestlus seoses täitmiskava koostamisega läbi alles 22. novembril 2005

ja sedagi lühidalt. Väite õpetajatele töötasu maksmiseks rahaliste vahendite otsimise kohta esitas

Tallinna Vangla alles kassatsioonkaebuses, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta.

11. Romeo Kalda esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles vaidlustab Tallinna

Ringkonnakohtu otsust osas, milles jäeti tema kaebus rahuldamata. Kassaator jäi oma varasemate

seisukohtade juurde ning lisas järgmist.

11.1. Kohtud on jätnud tähelepanuta kaebaja taotluse tunnistada täitmiskava õigusvastaseks ka osas,

milles kaebajat süüdistati alusetult tegudes, mida ta pole väidetavalt teinud. Sellega on kohtud

rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-s 8 ja TsMS § 654 lg-s 5 sätestatud

kohustust võtta põhjendatud seisukoht kõigi poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta.

11.2. Kassaator leiab, et Tallinna Vangla kiri, milles on välja toodud õhutemperatuuri ja -niiskuse

mõõtmise tulemused kambris nr 402, ei saa olla objektiivne - ringkonnakohus on tõendina oma

otsusele aluseks võtnud vangla enda, st asjast huvitatud poole poolt koostatud kirja. Ta on üksnes

nentinud, et pole põhjust kahelda, et vangla nimetatud mõõtmised ka tegelikult läbi viis. Seega on

kohus taas rikkunud menetlusnorme (HKMS § 16 lg 3, § 19 lg 5). Halduskohus leidis, et kambri

puudused on väheolulised. Samuti on ringkonnakohus meelevaldselt leidnud, et kambris nr 402 oli

tõhusam ventilatsioon, samas kui selle kohta ei ole ühtegi tõendit. R. Kalda märgib ka, et tal puudus

lukustatud kambrist ligipääs pesuruumile ning et pesumaja teenust on võimalik kasutada iga kahe

nädala tagant, samas kui ihupesu tuleb pesta igapäevaselt. Kui ringkonnakohus nentis, et kahhelkivi

ei saa pidada eluruumile sobivaks kattematerjaliks, siis juba sellest tulenevalt on kamber eluruumi

nõuetele mittevastav.

R. Kalda ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et privaatsuse tagamiseks saanuks kaebaja kinni

katta peegli - selline tegevus on Tallinna Vangla kodukorra kohaselt keelatud ning järgnenud oleks

distsiplinaarkaristus. Hügieenilisuse osas pidas kaebaja aga silmas mitte tualettruumi puhtust, vaid

ukseta WC-st pärast kasutamist kambrisse levivat ebameeldivat lõhna, mis puuduliku ventilatsiooni

tõttu jäi sinna pikaks ajaks. Sellises kambris viibimine rikkus R. Kalda inimväärikust.

11.3. R. Kalda leiab endiselt, et isiklike riiete kandmise keelamisega rikuti võrdse kohtlemise

põhimõtet, kuna Justiitsministeeriumi vaideotsuse kohaselt kandis vaidlusalusel ajal enamik Tallinna

Vanglas kinni peetavaid isikuid isiklikku riietust. Halduskohus leidis õigesti, et jõustunud vaideotsus

ei kuulu käesoleva kohtuasja raames ümbervaatamisele.

12. Tallinna Vangla vaidleb R. Kalda kassatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mis puudutas täitmiskava programmilist ja

soovituslikku iseloomu, puudutas kogu täitmiskava osa, mis ei vastanud haldusakti tunnustele, seega

muu hulgas ka R. Kalda kassatsioonkaebuses väljatoodud osa. Viidatud osas kirjeldatud asjaolud on

tõendatud kassaatori isiklikus toimikus olevate dokumentidega. Vangla on endiselt seisukohal, et

kamber nr 402 vastas eluruumidele kehtestatud nõuetele. Ühestki õiguslikust alusest ei tulene vangla

kohustust võimaldada kinnipeetavatel kanda isiklikku riietust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kõigepealt võtab kolleegium seisukoha küsimuses, kas R. Kalda paigutamine vastuvõturežiimile

eesmärgiga muuta tema individuaalset täitmiskava ning paigutamise kestus oli õiguspärane (I).

Seejärel käsitleb kolleegium täitmiskava õiguspärasust, arutades kõigepealt osa täitmiskavast, mis

puudutas kaebaja paigutamist eraldi lukustatud kambrisse (II), ning siis täitmiskavas tuvastatud

asjaolusid, millest kava koostamisel lähtuti (III). Järgnevalt tegeleb kolleegium küsimusega, kas

kamber nr 402, milles kaebaja Tallinna Vanglas viibis, vastas eluruumi nõuetele (IV). Lõpetuseks

käsitleb kolleegium vangla muude toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlusi ning lahendab

kassatsioonkaebused (V).

I

14. Romeo Kalda on kaebuses asunud seisukohale, et kuna tal oli varasem täitmiskava olemas ja ta

paigutati Tallinna Vanglasse ümber just täitmiskava eesmärkide järgimiseks (hariduse omandamise

võimaldamiseks), siis oli kaebaja vastuvõtuosakonda paigutamine ja talle uue täitmiskava koostamine

õigusvastane. Halduskohus leidis, et vastustaja pidanuks selles olukorras, nähes, et varasema

täitmiskava järgimine pole Tallinna Vanglas võimalik, astuma koheselt samme kaebaja suunamiseks

vanglasse, kus täitmiskava realiseerimine eelkõige hariduse andmise osas oleks võimalik. Kohus

leidis, et kinnipeetava ümberpaigutamisel ei ole alati vaja koostada uut täitmiskava.

Tallinna Ringkonnakohus leidis, et vastustajal ei pidanud viivitamatult pärast R. Kalda

ümberpaigutamist olema selge, et kaebajale ei ole võimalik tagada Tallinna Vanglas keskhariduse

omandamise võimalust. Samas tuleb VangS § 16 lg 1 p 1 alusel täitmiskavas ette näha muu hulgas

kinnipeetava paigutamine vanglas, mistõttu ümberpaigutamine võib tuua kaasa vajaduse muuta

täitmiskava. Ringkonnakohus asus seisukohale, et vastustaja pidanuks täitmiskava muutmisel

tegutsema kiiresti ning käesoleval juhul tuleb ka kolmekuulist vastuvõtuosakonnas hoidmist pidada

ebaproportsionaalseks. Kohtu hinnangul pidanuks vangla hiljemalt ühe kuu jooksul suutma välja

selgitada vajalikud asjaolud.

15. VangS § 14 lg 3 vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt paigutatakse kinnipeetav, kelle

poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, vastuvõtuosakonda.

Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratakse tema

sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava

individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt VangS §-le 16. VangS § 14 lg 4 sätestab, et

kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud. VangS § 16 lg 1 p 1

vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt nähakse kinnipeetava individuaalses täitmiskavas

ette kinnipeetava paigutamine vanglas.

16. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et vangistusseadus lubas vaidlusalusel ajal

vastuvõtuosakonda paigutada ka kinnipeetava, kellele oli juba teises vanglas koostatud täitmiskava.

Kuivõrd täitmiskavas määratakse muu hulgas kinnipeetava paigutamine vanglas, võib täitmiskava

muutmine teise vanglasse ümberpaigutamisel olla vajalik - seda isegi juhul, kui kinnipeetav

paigutatakse ümber olemasoleva täitmiskava järgimise tagamiseks.

Justiitsministri 29. novembri 2000. a määruse nr 53 "Kinnipeetava individuaalse täitmiskava

koostamise ja rakendamise juhend" (edaspidi: täitmiskava koostamise juhend) § 4 lg 1 alusel

koostatakse täitmiskava kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise ajal. Kolleegium on aga

seisukohal, et kui kolmekuuline vastuvõtuosakonnas viibimise tähtaeg võib olla kohane olukorras,

kus koostatakse kinnipeetavale esimest korda täitmiskava, siis käesoleval juhul, kus kaebaja paigutati

Tallinna Vanglasse septembrikuus eesmärgiga tagada senises täitmiskavas ette nähtud hariduse

omandamine ning kus enamik olulistest asjaoludest olid juba varasemalt teada ja senises täitmiskavas

kirjas, pidanuks vangla tegutsema oluliselt kiiremini.

17. Kolleegium ühineb ka ringkonnakohtu seisukohaga, et hiljemalt ühe kuuga pidanuks vastustaja

suutma välja selgitada täitmiskava muudatuste aluseks olevad olulised asjaolud. Täitmiskava oli

vajalik muuta eelkõige vanglasisese paigutamise osas ja selle küsimuse lahendamiseks oli kolm kuud

ilmselgelt ebaproportsionaalselt pikk aeg. VangS § 14 lg-s 4 sätestatud kolmekuuline maksimaalne

tähtaeg puudutab kolleegiumi hinnangul eelkõige juhtumeid, kus kinnipeetavale koostatakse

täitmiskava esmakordselt.

Täitmiskava koostamise juhendi § 11 kohaselt on täitmiskavas sisalduvad ettepanekud soovituslikud,

kui seadusest ei tulene teisiti. VangS § 16 lg 1 p 4 kohaselt nähakse individuaalses täitmiskavas muu

hulgas ette kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus.

Õigusaktidest ei tulene, et täitmiskava peab sisaldama täpseid andmed selle kohta, millisel viisil

kavatsetakse kinnipeetavale võimaldada hariduse omandamist, ning juba varasemas R. Kalda

täitmiskavas oli seatud eesmärgiks keskhariduse omandamine vanglas, võimalusel individuaalõpe.

Sellest lähtudes on asjakohatud vastustaja põhjendused selle kohta, et kaebaja vastuvõtuosakonnas

viibimise kestel püüdis vangla leida võimalusi, et R. Kalda saaks asuda Tallinna Vanglas keskharidust

omandama, muu hulgas oli vaja leida õpetajaid, kes oleksid R. Kaldat individuaalkorras õpetanud,

ning rahalisi vahendeid õpetajatele töötasu maksmiseks. Selline tegevus ei ole vajalik täitmiskava

koostamise ajal, tegemist on täitmiskavas sisalduvate eesmärkide järgimiseks vahendite ja võimaluste

otsimisega.

II

18. Järgnevalt käsitleb kolleegium täitmiskava õiguspärasust osas, mis puudutas R. Kalda paigutamist

eraldi lukustatud kambrisse. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna uus

täitmiskava kehtis kaebaja suhtes vähemalt 22. detsembrist 2005 12. jaanuarini 2006 ning teatud

ulatuses ka Murru Vanglas järgmise täitmiskava kinnitamiseni, oli sellel perioodil täitmiskaval

kaebaja suhtes reguleeriv tähendus, mistõttu on võimalik tuvastada täitmiskava õigusvastasust.

19. Täitmiskava õigusliku iseloomu osas on kolleegium samuti nõus ringkonnakohtu seisukohaga -

vaidlusalusel ajal kehtinud täitmiskava koostamise juhendi §-st 11 tulenevalt ei ole täitmiskava

haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga programmiline dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi

täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud

eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu

teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes

koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine

kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi.

20. See ei välista, et juhendile mittevastava täitmiskava mõni osa võib vastata sisult haldusakti

tunnustele (tekitada, muuta või lõpetada kinnipeetava õigusi ja kohustusi). Kohtupraktikas on

haldusaktina käsitletud ka dokumente, mis ei ole vormistatud haldusaktidele sätestatud nõudeid

järgides, kuid sisuliselt vastavad haldusakti tunnustele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend

kohtuasjas nr 3-3-1-85-08, p 22). Sellise otsustuse tegemist dokumendis, mis ei vasta haldusakti

vorminõuetele (HMS § 55-57), tuleb siiski pidada vormiveaks. Käesolevas asjas vastab materiaalselt

haldusakti tunnustele vaidlustatud täitmiskava osa, millega otsustati kaebaja paigutada kambrisse

nr 402 ning kohaldada VangS § 12 lg-s 2 nimetatud võimalust erandkorras eraldi paigutamiseks.

21. VangS § 12 lg 1 kohaselt hoitakse vanglas eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid,

kinnipeetavaid ja vahistatuid ning isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab

kättemaksuoht. VangS § 12 lg 2 alusel võib kinnipeetavaid erandkorras eraldi paigutada ka muude

tunnuste alusel. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse

kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, tahtlikult

kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on

vägivaldne teiste isikute suhtes. VangS § 69 lg 2 p 4 võimaldab täiendava julgeolekuabinõuna

kasutada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse lg-s 1

nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

22. Kuigi vastustaja on kogu menetluse kestel rõhutanud, et kaebaja suhtes ei kohaldatud VangS §-

st 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid, vaid VangS § 12 järgset eraldihoidmise printsiipi,

nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et sisuliselt on käesolevas asjas R. Kalda suhtes

kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. VangS §-s 12 sätestatud eraldihoidmisel ja VangS §-s 69

sätestatud täiendavatel julgeolekuabinõudel on erinevad eesmärgid. VangS § 12 sätestab üldiste

tunnuste alusel erinevate kinnipeetavate gruppide lahus hoidmise, kuid VangS § 69 lg-st 1 nähtuvalt

on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seotud konkreetse kinnipeetava isikuomadustega

ning käitumisega vanglas. Vaidlustatud täitmiskavas ning ka vastustaja seisukohtades käesolevas

kohtumenetluses on kaebaja paigutamist kambrisse nr 402 (eraldatud lukustatud kambrisse)

motiveeritud R. Kalda põgenemisohu ja vägivaldsusega, mis on VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks.

23. Ringkonnakohus asus seisukohale, et VangS §-s 69 sätestatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ei

ole võimalik kohaldada täitmiskava alusel. Kolleegium nõustub selle järeldusega. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine isiku suhtes toob VangS § 69 lg-st 2 nähtuvalt kaasa kinnipeetava

õiguste olulise piiramise, mistõttu nende kohaldamine peab toimuma eraldiseisva motiveeritud

haldusaktiga. Lisaks asjaolule, et käesoleval juhul on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

üle otsustatud ülejäänud osas soovitusliku iseloomuga dokumendi ühes punktis, on otsustusse

märgitud ekslik õiguslik alus. HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida

haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

24. Eeltoodust tulenevalt on Tallinna Vangla otsus kohaldada Romeo Kalda suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid õigusvastane.

III

25. Romeo Kalda vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses ka täitmiskava osa, mis kannab

pealkirja "Märkused turvalisusriski kohta". Ta on seisukohal, et selles täitmiskava osas on tema kohta

esitatud tõele mittevastavaid andmeid (põgenemisoht, vägivaldsus, kahtlused seaduskuulekuses).

Põhjendatud huvina selle täitmiskava osa õigusvastasuse tuvastamiseks tõi ta välja kartuse, et

täitmiskavas märgitut võidakse kasutada tõendina tema vastu (nt hilisemate täitmiskavade või muude

vangla tegevuste puhul). Kassatsioonkaebuses on R. Kalda märkinud, et kohtud ei ole sellele

taotlusele tähelepanu pööranud.

26. Kolleegium on seisukohal, et vastavalt käesoleva otsuse punktis 19 märgitule ei ole täitmiskava

turvalisusriske puudutava osa iseseisev vaidlustamine võimalik. HKMS § 7 lg 1 2. lause kohaselt

võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on

selleks põhjendatud huvi. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-78-08 p-s 10

märkinud: "Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust

vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku

jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või

kaitsmisel. Seega peab kaebaja tuvastamiskaebuse esitamiseks näitama, kuidas akti õigusvastasuse

kindlakstegemine parandab tema olukorda." Kolleegium on seisukohal, et R. Kalda välja toodud

põhjendatud huvi täitmiskava osa "Märkused turvalisusriski kohta" õigusvastasuse tuvastamiseks ei

vasta eeltoodud tingimustele. Kaebaja võib täitmiskavas esitatu ekslikkusele viidata ka tulevikus ette

tulla võival juhul, kus vangla tugineb täitmiskavale mõne toimingu või haldusakti põhjendamisel.

Ainuüksi täitmiskavas märgitul, kui selle kinnitamiseks puuduvad muud tõendid, puudub kolleegiumi

hinnangul tõenduslik tähendus ning üksnes täitmiskavas tuvastatule tuginedes ei saa vangla

kolleegiumi arvates põhjendada oma tulevasi võimalikke otsuseid.

27. Eeltoodust hoolimata on kolleegium seisukohal, et ringkonnakohus on käesolevas asjas ekslikult

jätnud kontrollimata vaidlustatud täitmiskava turvalisusriske puudutava osa õiguspärasuse. Viidatud

täitmiskava osa õiguspärasuse hindamine on oluline seetõttu, et tegemist on faktiliste asjaolude ja

hinnangutega, millele vangla tugines, paigutades kaebaja eraldatud lukustatud kambrisse -

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse sisuliste motiividega. Arvestades, et käesoleva

otsuse 20. punktis on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist puudutavat täitmiskava osa peetud

materiaalses mõttes haldusaktiks, tuleb selle otsustuse õigusvastasuse tuvastamise kaebuse

lahendamisel kontrollida ka otsuse motiivide õiguspärasust.

HKMS § 47 lg 1 kohaselt lähtub ringkonnakohus otsuse tegemisel ja vormistamisel HKMS §-st 28 ja

tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 654 lg 5 alusel peab ringkonnakohus võtma põhjendatud

seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes, muu hulgas seletama lühidalt,

miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta otsuses seisukoht poolte poolt maakohtu

menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Eeltoodud sätetest tulenevalt on

ringkonnakohus käesolevas asjas rikkunud menetlusnormi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus

vastavas osas tühistada. Kuivõrd ka halduskohus seda täitmiskava osa ei käsitlenud, on see küsimus

kohtumenetluses täielikult lahendamata ning tõendid kogumata ja hindamata. Järelikult tuleb selles

osas tühistada ka halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uuesti läbivaatamiseks.

28. Arvestades käesoleva kohtuotsuse II osas käsitletut, tuleb täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otsustuse motiivide kontrollimisel tähele panna asjaolu, et Tallinna Vangla on

täitmiskavas tuginenud valele õiguslikule alusele. Samuti on kolleegium sedastanud, et vastustaja

poolt ekslikult kasutatud õigusliku aluse ja sisuliselt õige õigusliku aluse rakendamise kaalutlusruum

on erinev. Samas leidis kolleegium ka, et otsustuse motiivid vastavad pigem VangS §-s 69

reguleeritud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alustele. Täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise otsuse sisulise õigusvastasuse hindamisel tuleb seega kontrollida esiteks seda, kas

täitmiskavast nähtuvad kõik kaalutlused, mis on vajalikud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamiseks, ja teiseks seda, kas diskretsiooni on kasutatud õiguspäraselt ning kas otsustuse

aluseks olevad faktilised asjaolud on tõendatud.

29. Kolleegium peab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsuse põhjendustega seoses

täiendavalt vajalikuks märkida järgmist.

Nagu eelnevalt sedastatud, võib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kinnipeetava suhtes

tuua kaasa kinnipeetava õiguste olulise piiramise. Seetõttu leiab kolleegium, et kohtul peab olema

võimalik kontrollida vangla turvalisusriske puudutavate väidete tõelevastavust. Arvestades, et

tegemist on osaliselt prognoosotsustusega kinnipeetavaga seotud võimalike ohtude üle, on kohtulik

kontroll selles valdkonnas piiratud - peamiselt saab kohus kontrollida prognoosotsuse motiveeritust

(kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust).

Käesolevas asjas on täitmiskavas viidatud mitmele konkreetsele asjaolule, mida on võimalik

tõenditega kinnitada (näiteks vangla mitteteavitamine eksimusest seoses isikuarvega, intervjuu

Tallinna Vangla vangistusosakonna juhatajaga). Vägivaldsust vangla teenistujate ja kaasvangide

suhtes on eeldatavasti võimalik tõendada distsiplinaarasjade materjalidega, samuti näiteks

vanglaametnike kirjalike ettekannetega. Teatud juhtudel ei ole välistatud ka arvestamine kinnipeetava

poolt toimepandud kuritegude iseloomuga.

IV

30. Romeo Kalda on seisukohal, et kamber nr 402, milles ta Tallinna Vanglas viibis, ei vastanud

eluruumi nõuetele ning seetõttu oli tema sinna paigutamine õigusvastane. Kaebaja väitel olid kambri

põrand ja seinad kaetud kahhelkiviga, ruumis oli ebapiisav ventilatsioon, WC-l puudus uks ning

kambris asus trellsein, mis takistas lähenemast kambri uksele.

31. VangS § 45 lg 1 sätestas vaidlusalusel ajal, et kinnipeetava eluruum peab vastama eluruumile

kehtestatud ehitustehnilistele, tervisekaitse- ja hügieeninõuetele. Eluruumidele esitatavaid nõudeid

reguleerib Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määrus nr 38 "Eluruumidele esitatavate nõuete

kinnitamine," mille p 6 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis

tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Määruse p 7 sätestab, et õhu

temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa

tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone

katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel

olla alla 18°C, lubatav temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide

alusel. Määruse p 8 kohaselt peab õhu niiskus eluruumis olema piires, mis ei kahjusta inimeste

tervist, väldib veeauru kondenseerumist ning ei tekita niiskuskahjustusi, ning eluruumi siseõhu

optimaalne niiskus on 40-60 protsenti.

32. Kohtud leidsid käesolevas asjas, tuginedes vangla teostatud mõõtmistele, et õhutemperatuur ja -

niiskus kambris olid normilähedased (16. oktoobril 2005 24 kraadi ning 34% õhuniiskust).

Ringkonnakohus leidis, et kuigi kahhelkive ei saa pidada eluruumis sobivaimaks

seinakattematerjaliks, ei ole põhjust pidada kambrit seetõttu elamiseks sobimatuks. Kohus märkis, et

kuigi vastustaja ei ole esitanud vastavaid andmeid, on usutav, et juhul, kui kamber nr 402 oli varem

kasutusel pesuruumina, siis oli see ka tavalise kambriga võrreldes tõhusama ventilatsiooniga, et

tagada ülemäärase niiskuse ruumist väljajuhtimine. Kuigi õiguskantsleri 10. augusti 2007. a

kontrollkäigul leiti, et Tallinna Vangla kambrid ei vasta õhuringluse osas eluruumi nõuetele, oli

nimetatud kontrollkäik ajendatud sel ajal valitsenud kõrgest õhutemperatuurist; lisaks märkis

õiguskantsler, et ühe kinnipeetavaga kambris olid temperatuur ja õhuringlus normaalsed. Lisaks

märkis ringkonnakohus, et R. Kalda viibis Tallinna Vanglas septembrist jaanuarini, st jahedal või

külmal ajal, ning ta viibis tavalisest suuremas kambris üksinda, mistõttu viide õiguskantsleri

seisukohtadele ei ole asjakohane.

33. Nii haldus- kui ka ringkonnakohus on tõendeid hinnates asunud seisukohale, et õhutemperatuur ja

-niiskus kambris nr 402 olid normilähedased. Kolleegium nõustub ka ringkonnakohtu seisukohaga, et

kuigi kahhelkive ei saa pidada eluruumis sobivaimaks seinakattematerjaliks, ei ole põhjust pidada

kambrit seetõttu elamiseks sobimatuks. Kolleegium märgib, et ühestki õigusnormist ei tulene, et

kahhelkivi ei tohiks eluruumi seinakattematerjalina kasutada.

34. Tualettruumi osas leidsid kohtud, et ukse puudumine ei saanud oluliselt häirida kaebaja

privaatsust, sest ta viibis kambris üksi. Kuna kaebaja viitas ka asjaolule, et tualetis käimine oli nähtav

valvurile läbi uksesilma koostoimes vastasseina paigutatud peegliga, märkis ringkonnakohus, et

puuduvad andmed, et kaebaja poleks saanud seda vältida näiteks peegli ajutise kinnikatmisega.

Olukorra ebahügieenilisuse osas viitas ringkonnakohus asjaolule, et tualettruumi korrashoidmine on

kinnipeetava enda ülesanne. R. Kalda viitas kassatsioonkaebuses asjaolule, et kaebaja ei saanud

peeglit kambris kinni katta, sest see on Tallinna Vangla kodukorra kohaselt julgeolekukaalutlustel

keelatud.

35. R. Kalda seisukoht, mille kohaselt tal ei olnud lubatud kambris peeglit kinni katta, on õige.

Vaidlusalusel ajal kehtinud Tallinna Vangla kodukorra (kinnitatud Tallinna Vangla direktori 5. juuli

2005. a käskkirjaga nr 28) p 13.1.6 kohaselt on kinni peetaval isikul julgeoleku tagamiseks keelatud

teha kambri ehituselementidele, kappidele, raamatutele ja muule vangla varale kirjutisi ja märke,

kleepida või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jms., riputada ja

kleepida esemeid, mis segavad järelevalvet, ning kinnitada nööre ja kleepida seintele või sisustusele

omavalmistatud esemeid, mis takistavad kambri visuaalset kontrollimist. Vangla kodukorra p-

st 13.1.6 tulenevalt ei olnud kaebajal võimalik peeglit kinni katta. Vangistust reguleerivad õigusaktid

ega eluruumidele esitatavad nõuded ei sisalda tingimust, et tualett peab olema ruumist uksega

eraldatud. Seega tuleb hinnata, kas olukord, kus tualetis käimine oli valvurile koostoimes vastasseina

paigutatud peegliga läbi uksesilma nähtav, sai kaebaja privaatsust häirida sedavõrd, et seda võiks

pidada inimväärikust alandavaks.

36. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et vaheseinata tualeti kasutamine ei ole

iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. juuli 2006. a

otsus kohtuasjas nr 59450/00 Ramirez Sanchez vs Prantsusmaa). Tualettruumi avatust on Euroopa

Inimõiguste Kohus võtnud arvesse ühe komponendina asjaolude kogumist, mille alusel kohus on

hinnanud, kas kinnipidamise tingimused kambris ületavad minimaalse raskusastme, et tegemist oleks

isiku väärikust alandava kohtlemisega (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 19. aprilli 2001. a otsus

kohtuasjas nr 28524/95 Peers vs Kreeka). Arvestades, et R. Kalda viibis kambris üksi, ei saa seda

olukorda hinnata inimväärikust alandavaks.

37. Trellseina paiknemine kambris nr 402 oli kolleegiumi hinnangul õiguspärane. Trellsein

kinnipeetava eluruumi ja ukse vahel võib olla julgeolekukaalutlustel vajalik ning tegemist ei ole

vangla tingimustes ülemäärase piiranguga.

38. Kolleegium jätab eeltoodud põhjendustel jõusse ringkonnakohtu otsuse osas, milles jäeti

rahuldamata R. Kalda nõue tunnistada tema paigutamine Tallinna Vangla kambrisse nr 402

õigusvastaseks põhjusel, et kamber ei vastanud eluruumi nõuetele.

V

39. Kolleegium nõustub kohtute seisukohtadega selles osas, et kuna R. Kalda õigusvastaselt

vastuvõtuosakonna lukustatud kambrisse paigutamisega kaasnes lahutamatult kaebaja muude õiguste

piiramine (õigus liikuda vangla territooriumil, õigus hariduse omandamiseks, õigus võtta osa

kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest, õigus viibida värskes õhus ja tegeleda kehakultuuriga võrdselt

teiste kinnipeetavatega), sõltub nende õiguspärasus kohtu hinnangust kaebaja eraldi lukustatud

kambrisse paigutamise õiguspärasusest. Arvestades, et kolleegium tunnistas õigusvastaseks R. Kalda

hoidmise eraldatud lukustatud kambris perioodil 20. oktoobrist 2005 kuni 22. detsembrini 2005, olid

samal ajavahemikul õigusvastased ka muud eelnimetatud toimingud. Perioodi kohta 22. detsembrist

2005 kuni 12. jaanuarini 2006 ei ole kolleegiumil võimalik seisukohta võtta, kuivõrd selle perioodi

piirangute õiguspärasus sõltub eelkõige sellest, kas oli õiguspärane kaebaja suhtes

julgeolekuabinõude kohaldamine. Selles osas saadab Riigikohus asja halduskohtule uueks

arutamiseks.

40. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et halduskohus ei ole seotud Justiitsministeeriumi

vaideotsuses väljendatud seisukohtadega. Samuti jagab Riigikohus ringkonnakohtu seisukohta, et

tulenevalt VangS § 46 lg-test 1 ja 2 on isikliku riietuse kandmise lubamine kinnipeetavatele erand,

mitte reegel, ning kaebaja vangla riietuse kandmiseks kohustamine ei olnud seetõttu õigusvastane.

41. Kolleegium rahuldab Romeo Kalda ja Tallinna Vangla kassatsioonkaebused osaliselt. Tühistada

tuleb Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu otsused haldusasjas nr 3-07-36 osas, mis

puudutab Tallinna Vangla direktori 22. detsembril 2005 kinnitatud "Kinnipeetava individuaalse

täitmiskava" õigusvastaseks tunnistamist. Selles osas tuleb asi saata Tallinna Halduskohtule uueks

läbivaatamiseks. Samuti tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu

otsused haldusasjas nr 3-07-36 osas, milles tunnistati õigusvastaseks Tallinna Vangla toimingud

ajavahemikul 22. detsembrist 2005 kuni 12. jaanuarini 2006, mis seisnesid Romeo Kalda hoidmises

eraldatud lukustatud kambris, ning sellega lahutamatult seotud piirangud, millega piirati Romeo

Kalda õigust liikuda vangla territooriumil, õigust omandada haridust, õigust võtta osa kultuurilis-

sotsiaalsetest üritustest, õigust viibida värskes õhus ja tegeleda kehakultuuriga võrdsetel alustel teiste

kinnipeetavatega. Ka selles osas tuleb asi saata Tallinna Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Ülejäänud osas jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu otsuse jõusse, muutes ringkonnakohtu

otsuse motiive vastavalt käesoleva otsuse motiividele.

42. HKMS § 90 lg 2 1. lause kohaselt tagastatakse kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral

kautsjon Riigikohtu otsuse või määruse alusel. Arvestades, et kolleegium rahuldab Tallinna Vangla

kassatsioonkaebuse osaliselt, kuulub tema kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastamisele.

Romeo Kalda oli kassatsioonkaebuse esitamisel kautsjoni tasumisest vabastatud.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque, Jüri Põld, Harri Salmann