3-2-4-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

ÜLDKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-4-1-10

Määruse kuupäev

Tartu, 15. juuni 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn

Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi,

Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia

Laffranque, Jaak Luik, Priit Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann ja

Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine Veera Semjonova hagis Eesti

Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu

40 000 krooni saamiseks

Menetluse alus Riigikohtus

Harju Maakohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-

10095

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-10095.

2. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veera Semjonova esitas 8. jaanuaril Tallinna Halduskohtule kaebuse.

2. Tallinna Halduskohus jättis 15. veebruari 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-64 kaebuse

käiguta ja andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Halduskohus leidis, et kaebuse eset ei ole võimalik üheselt määrata. Kaebuse esitajal tuleb oma nõuet

täpsustada. Kaebuse sisust ja kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et 6. oktoobril 2008. a kell 13.20

toimus aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga

508 MGS sõitis otsa kaebaja sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ, mis oli

pargitud selleks mitteettenähtud kohas. Liiklusõnnetuse tõttu alustatud väärteoasjas

nr 2302,08,034586 on Igor Semjonovile 29. oktoobri 2008. a väärteootsusega määratud karistuseks

rahatrahv 900 krooni. Harju Maakohtus jättis I. Semjonovi väärteootsuse peale esitatud kaebuse

rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse

pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema

vabadusi. Praegusel juhul jääb V. Semjonova subjektiivsete õiguste rikkumine arusaamatuks, kuna nii

väärteomenetlus kui ka täitemenetlus puudutavad I. Semjonovit, mitte V. Semjonovat. Tallinna

Halduskohtule 8. jaanuaril 2010. a ja 12. veebruaril 2010. a esitatud avaldusest ega selle täiendusest

ei nähtu kaebuse esitamise eesmärk ega kaebaja taotlused, mistõttu tuleb kaebajal kaebust täpsustada

ja märkida, mis on kaebaja tegelik eesmärk ja tahe.

Juhul kui kaebuse esitamise eesmärgiks on esitada kahjunõue liiklusõnnetuses osalenud

politseiametnike poolt väärteoasjas tekitatud kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri vastu, siis tuleb seda selgelt oma kaebuse täpsustuses märkida ning sellisel juhul

esitatakse kahjunõue Harju Maakohtule.

3. V. Semjonova esitas 2. märtsil 2010. a Harju Maakohtule hagi, milles palus süüdi olevatelt isikutelt

välja mõista 40 000 krooni tekitatud kahju eest.

4. Harju Maakohus jättis 9. märtsi 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 hagiavalduse käiguta

ning andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Maakohus leidis, et V. Semjonoval tuleb märkida, kellelt ta kahjuhüvitise väljamõistmist palub ning

kostja andmed. V. Semjonova nõue on ebaselge. Ta peab selgitama ja tõendama, kes ja millise

õigusvastase tegevusega talle kahju põhjustas. Samuti tuleb selgitada, mille alusel ja kuidas on kahju

suurus arvutatud. Tasuda tuleb ka riigilõiv 7500 krooni.

5. V. Semjonova esitas 23. märtsil 2010. a hagiavalduse täienduse, milles märkis, et kostjaks on

Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur. Avalduse kohaselt toimus 6. oktoobril 2008. a kell 13.45

aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga

508 MGS sõitis otsa V. Semjonova sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga

741 AVZ. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju 40 000 krooni. Hageja sõidukit juhtinud

I. Semjonovile määrati väärteomenetluses rahatrahv, mis koos täituritasuga on 1667 krooni. Sõiduki

alarmi ja parema tule remondikulud on 10 000 ja 6000 krooni. V. Semjonoval tuli liiklusõnnetuse ajal

astuda sõiduteele ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psüühilise trauma,

millest tekkis moraalne kahju. Samuti tekib moraalne kahju sellest, et dokumentide eesti keeles

vormistamine on kulukas.

6. Harju Maakohus esitas 29. märtsi 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 Riigikohtule

pädeva kohtu määramise taotluse.

Maakohus leidis, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus on

15. veebruari 2010. a määruses leidnud, et see kuulub maakohtu pädevusse, tuleb asi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 8 alusel edastada Riigikohtu tsiviil- ja

halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks.

Küsimus on selles, milline kohus peaks lahendama V. Semjonova kahju hüvitamise nõuet Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, mis tuleneb sellest, et politseiauto riivas parempööret

sooritades hageja autot, tekitades sellega hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. HKMS § 3

lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse.

ÜLDKOGU SEISUKOHT

7. Üldkogu leiab, et Veera Semjonova hagi on maakohtu pädevuses. Harju Maakohtu 29. märtsi

2010. a määrus tuleb seetõttu TsMS § 711 lg 3 alusel tühistada ja asi saata samale maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

8. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 3 lg 1 p 1 järgi on halduskohtu

pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas

tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega.

9. Maakohtule esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt tekitati V. Semjonovale kahju sellega, et

politsei ametiauto sõitis otsa tema sõiduautole. Samuti tuli V. Semjonoval liiklusõnnetuse ajal astuda

sõiduteele ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psühholoogilise trauma.

Seega nõuab V. Semjonova kahju hüvitamist, mis on tekitatud politsei ametiauto liikluses

osalemisega.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 1 lg 3 p 3 kohaselt käsitatakse kahju tekitamisena eraõiguslikus

suhtes kahju tekitamist avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel, kasutamata avaliku võimu

kandja eriõigusi. Selle sätte järgi on avaliku võimu kandja poolt liikluses osalemisel kahju tekitamine

üldjuhul kahju tekitamine eraõiguslikus suhtes. Üksnes erandina, kui avaliku võimu kandja kasutas

oma eriõigusi, on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes.

10. Üldkogu leiab, et RVastS § 1 lg 3 p 3 mõttes peab avaliku võimu kandja eriõigus, mille

kasutamisel on tegemist kahju tekitamisega avalik-õiguslikus suhtes, olema seotud avaliku võimu

kandja liikluses osalemisega, st andma talle liikluses osalemisel suuremad õigused võrreldes

tavaliiklejatega. Sellisteks eriõigusteks on liiklusseaduse (LS) § 71 lg-s 2 sätestatud alarmsõiduki juhi

õigus ametiülesannete täitmisel eirata LS § 47 lg-tes 1-4 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust, kui

sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või helisignaalita. Samuti andis

sellise eriõiguse liiklusõnnetuse toimumise ajal 6. oktoobril 2008. a kehtinud Vabariigi Valitsuse

20. veebruari 2001. a määrusega nr 69 vastu võetud eritalituse sõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise korra (kord) § 15, mille kohaselt tohtis alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud

sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, kõrvale kalduda osast liikluseeskirja nõuetest.

Korra § 3 p 4 kohaselt on politseisõiduk alarmsõiduk.

11. Nii LS § 71 lg-s 2 kui ka korra §-s 15 sätestatud eriõiguse kasutamise eelduseks on see, et

alarmsõidukil peab olema sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma selleta.

Praeguses asjas ei ole V. Semjonova väitnud, et politseisõidukil oleks liiklusõnnetuse toimumise ajal

olnud sisse lülitatud sinine vilkur, millest võiks järeldada, et tegemist on avalik-õiguslikus suhtes

kahju tekitamisega. Seega tuleb eeldada, et kahju tekitati eraõiguslikus suhtes. Seetõttu on vaidluse

lahendamine TsMS § 1 järgi maakohtu pädevuses.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris,

Lea Kivi, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Julia Laffranque, Jaak Luik, Priit

Pikamäe, Jüri Põld, Harri Salmann, Tambet Tampuu