3-2-1-56-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-56-10

Määruse kuupäev

Tartu, 14. juuni 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve

Kohtuasi

Raldi Laanela hagi Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ vastu

1 842 000 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas

nr 2-06-39570

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raldi Laanela määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Raldi Laanela (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Leino Biin

Kostja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endine ärinimi osaühing

Jaotusvõrk) (registrikood 11050857), esindaja vandeadvokaat

Raiko Lipstok

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Kunnar Vahtras

(isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Kenno

Vilippus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. juuni 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-39570

osas, millega mõisteti Raldi Laanelalt riigi tuludesse 53 500 krooni (ringkonnakohtu määruse

resolutsiooni p 7).

2. Teha selles osas uus määrus, millega vabastada Raldi Laanela osaliselt riigilõivu

riigituludesse tasumise kohustusest ja mõista Raldi Laanelalt riigi tuludesse 10 000 krooni. See

rahaline kohustus tuleb täita hiljemalt 3. detsembriks 2010. a. Selle nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

viivist alates kohtumääruse tegemisest kuni kohtumääruse kohase täitmiseni.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid 5. märtsil 2010. a Raldi

Laanela määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26. novembri 2009. a otsusega Harju Maakohtu 30. juuni

2009. a otsuse Raldi Laanela (hageja) hagis Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (endise ärinimega osaühing

Jaotusvõrk) (kostja) vastu 1 842 000 krooni saamiseks ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi

rahuldamata.

2. Hageja esindaja esitas 23. detsembril 2009. a ringkonnakohtule hagist loobumise avalduse, paludes

asja menetluse lõpetada. Avalduse kohaselt on hageja teadlik hagist loobumise õiguslikest

tagajärgedest. Kostja ja Kunnar Vahtras (iseseisva nõudeta kolmas isik) esitasid ringkonnakohtule

seisukoha, et nad on nõus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus lõpetas 10. veebruari 2010. a määrusega tsiviilasja menetluse hageja

hagist loobumise tõttu ning tühistas asjas tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu otsuse.

Määruse kohaselt jättis ringkonnakohus kostja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku maakohtus ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja pool

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (s.o 50 000 krooni) ning kostja ja iseseisva nõudeta

kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud, vastavalt 96 000 krooni (ilma käibemaksuta) ja

56 700 krooni (koos käibemaksuga).

Samas mõistis ringkonnakohus hagejalt riigi tuludesse 53 500 krooni, märkides, et see kohustus tuleb

täita 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest alates ning nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus tugines

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg-le 4, mille kohaselt kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud

riigituludesse täies ulatuses välja. Harju Maakohus andis 9. jaanuari 2007. a määruse alusel hagejale

menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Hageja lõplikuks

nõudeks jäi 1 842 000 krooni suurune kahju hüvitamise nõue, millelt tulnuks enne 1. jaanuari 2009

kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 53 500 krooni. Kuna ringkonnakohus lõpetas

asja menetluse hagist loobumise tõttu, mõistis ta hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel tasutava

riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Määruskaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega hagejalt mõisteti

riigi tuludesse 53 500 krooni, ja teha uue määruse, millega vabastada hageja nimetatud kohustusest.

Ringkonnakohus oleks pidanud hindama hageja majanduslikku olukorda ning seda, et ta on

kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, ning kaaluma TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Menetluses

esitatud asjaolud (hageja ainus sissetulek on vanaduspension, tulekahjus on hävinud hageja elamu ja

koduse sisustuse esemed jm) on mõistlikkuse põhimõttest lähtudes aluseks hageja vabastamisele

menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja ainsaks võimaluseks realiseerida

põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust oli taotleda riigilt menetlusabi.

5. Kostja ja iseseisva nõudeta kolmas isik ei ole hageja määruskaebusele vastanud.

6. 18. mai 2010. a määrusega palus Riigikohtu tsiviilkolleegium hagejal esitada 1. juuniks 2010. a

andmed oma majandusliku seisundi kohta ja lükkas seetõttu asja läbivaatamise edasi. Kohtumääruse

kohaselt määrati asi läbivaatamisele 3. juunil 2010. a.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega mõisteti hagejalt riigi tuludesse

53 500 krooni. Kolleegium teeb TsMS § 701 lg 3 esimese lause järgi selles osas uue määruse, millega

vabastab hageja osaliselt riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ja mõistab hagejalt riigi

tuludesse 10 000 krooni. See rahaline kohustus tuleb hagejal täita hiljemalt 3. detsembriks 2010.

8. Ringkonnakohus mõistis TsMS § 190 lg 4 järgi hagejalt riigi tuludesse välja hagi esitamisel

tasutava riigilõivu. Viidatud sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses

osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel,

mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Asja materjalide kohaselt anti

hagejale menetlusabi (hageja oli hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud) ja menetlus lõpetati

hagist loobumise tõttu.

9. Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ringkonnakohtul tuli esitatud asjaolusid

arvestades kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist. Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu

hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või

osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus

TsMS § 5 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse, millal kohus teeb menetlustoimingud

menetlusosaliste taotlusel ning millal kohus tegutseb omal algatusel. TsMS § 190 lg-s 7 sätestatu

võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest vabastamise üle. Kolleegium osutab ka 1. veebruaril 2010. a tsiviilasjas nr 3-2-2-8-09

tehtud lahendile, milles Riigikohus määras, et esiletoodud asjaolusid hinnates tuleb kostja vabastada

TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.

10. TsMS § 190 lg-s 7 ei sätestata ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest, mille esinemisel võib

kohus ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul või vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Sättes nimetatud hinnangu andmine on kolleegiumi arvates kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb

kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv

põhjus või mitte.

Hageja esitas 31. mail 2010 Riigikohtule majandusliku seisundi teatise, milles kajastas enda ja oma

abikaasa sissetulekud, vara, varaliselt hinnatavad kohustused ja püsikulutused. Kolleegium leiab, et

lähtudes teatisest nähtuvast hageja majanduslikust olukorrast, samuti menetluse asjaoludest, tuleb

hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest osaliselt vabastada. Kolleegium peab

põhjendatuks mõista hagejalt riigi tuludesse 10 000 krooni. Ühtlasi peab kolleegium põhjendatuks

määrata hagejale väljamõistetud summa riigituludesse tasumiseks seaduses sätestatust (TsMS § 179

lg 5) hilisem tähtpäev - hagejal tuleb kohustus täita 3. detsembriks 2010.

11. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Osaühing

Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid. Hageja on kooskõlas TsMS § 149 lg-ga 8 teatanud

Riigikohtule, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Osaühingu

Advokaadibüroo Leino Biin ja Partnerid arvelduskontole.

Ants Kull, Henn Jõks, Villu Kõve