3-1-1-52-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-52-10

Otsuse kuupäev

11. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi T. K. (K.) karistamises kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2010. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-24384

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T. K. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

26. mai 2010

Istungil osalenud isikud

Lõuna

Prefektuuri

Tartu

maakonna

konstaablijaoskonna

komissar R. K.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2010. a kohtuotsus T. K. väärteoasjas kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Tartu Maakohtule uueks

arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lõuna Politseiprefektuuri 15. oktoobri 2009. a väärteootsusega karistati T. K.-d kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) § 663 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni). Menetlusalusele

isikule heideti ette seda, et ta lasi 1. septembril 2009. a kell 8.05 Kambja vallas oma koeral hammustada S.

S.-i, põhjustades talle tervisekahjustuse.

2. Menetlusalune isik esitas otsuse peale kaebuse, taotledes väärteomenetluse lõpetamist. T. K. eitas S. S.-i

hammustamist oma koera poolt. Seda, et koer viga ei teinud, tõendab kaebaja arvates asjaolu, et S. S. polnud

veel mitu päeva pärast väidetavat rünnakut arsti poole pöördunud. Ka on rikutud menetlusõigust, kuna

väärteootsuses polnud viidatud õigusaktile, mille rikkumise eest blanketne KOKS §-s 663 sätestatud

süüteokoosseis karistuse ette näeb.

3. Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Maakohus leidis, et tõendite

kogumi alusel saab lugeda tuvastatuks, et T. K. koer S. S.-i hammustas. Lubades oma koeral avalikul

territooriumil ilma rihmata ringi liikuda ja inimest hammustada, on T. K. rikkunud Kambja Vallavolikogu 26.

juuni 2003. a määrusega nr 12 kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja sätteid.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni T. K. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kes palub

maakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kassaator leiab, et maakohus on arusaamatult ja

vääralt sisustanud menetluses osalevate isikute rolle. Nimelt käsitles kohus kohtuvälises menetluses

tunnistajaks olnud T. K. abikaasat U. K. lapse haigestumise tõttu kohtuistungile ilmumata jäänud T. K.

esindajana. Kaebuses märgitakse, et esindaja instituuti väärteomenetluse seadustik (VTMS) ei tunne. VTMS

§ 20 lg 1 kõneleb kaitsjast, kelleks võib olla advokaat või menetleja loal muu õigusharidusega isik. Ühtlasi

ilmneb kohtuistungi protokollist (tl 37), et kohus tegi istungil mitte viibinud menetlusalusele isikule VTMS §

19 järgi teatavaks tema õigused ja kohustused. Kohtuotsusest ei selgu, millisel alusel avaldati kohtuistungil

kohal olnud U. K. kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused. Peale selle seab kassaator kahtluse alla

mitmed maakohtu poolt kasutatud tõendid ja leiab, et väärteo toimepanek T. K. poolt ei ole tõendatud.

5. Kassatsioonile esitanud vastuses leiab Lõuna Prefektuur, et kassatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et VTMS § 20 lg 1 kohaselt võib menetlusalusel

isikul olla kaitsja, kes peab vastama selles sättes loetletud tingimustele, kuid tal ei saa olla lisaks kaitsjale või

kaitsja asemel esindajat. VTMS § 20 lg-s 3 on tõepoolest juttu ka sellest, et põhimõtteliselt ja kõige laiemas

mõttes on menetlusalused isikud käsitatavad enda kaitsja poolt esindatavate isikutena. Kuid

väärteomenetluse seadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt võib üheselt väita, et menetlusaluse isiku

esindusõigus saab väärteomenetluses realiseeruda vaid kaitsja instituudi vahendusel. Selline kaitsja ja

esindaja menetluslike rollide selgepiiriline eristamine on väljaloetav muuhulgas ka näiteks VTMS § 17 lg-s 2

ja § 155 lg-s 2 sätestatust.

7. Lisaks eelmärgitule oli maakohtu poolt U. K. käsitamine T. K. esindajana VTMS § 20 lg 1 tähenduses

väär ka seetõttu, et U. K. oli T. K. väärteoasjas eelnevalt kuulatud üle tunnistajana. Tunnistajale kui

tõendiallikale samaaegselt ka esindusõiguse omistamine kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist

rikkumist VTMS § 150 lg 2 mõttes.

8. Eeltoodud menetlusõiguslikud minetused on tinginud olukorra, et väärteoasjas on tõendeid uuritud

puudulikult. Kohtuistungil ei ole saanud anda ütlusi menetlusalune isik. Samuti on kohus jätnud istungil üle

kuulamata tunnistaja U. K. Sellest lähtuvalt ei ole maakohus selgitanud välja kõiki menetlusalust isikut

süüstavaid ja õigustavaid asjaolusid ja on rikkunud VTMS § 123 lg-st 2 tulenevat väärteoasja kõikehõlmava

arutamise põhimõtet.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 15. jaanuari 2010. a kohtuotsuse ja saadab väärteoasja samale kohtule

uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg