3-4-1-3-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-3-10

Määruse kuupäev

10. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Märt Rask, liikmed Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks ja

Ott Järvesaar

Kohtuasi

Raivo Paala taotlus:

1) tuvastada maksukorralduse seaduse § 64 lg 1 p 6 vastuolu PS § 22 lg-

ga 3 ning inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-

tega 1 ja 2;

2) kontrollida maksukorralduse seaduse § 56 vastavust põhiseaduse §-

le 22 koosmõjus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artikli 6 lg-ga 1

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Raivo Paala taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raivo Paala esitas Riigikohtule 1. veebruaril 2010 individuaalse põhiseaduslikkuse järelevalve

taotluse, milles ta palub tuvastada esiteks, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 64 lg 1 p 6 on

vastuolus põhiseaduse (PS) § 22 lg-ga 3 ja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(edaspidi konventsioon) artikli 6 lg-tega 1 ja 2 osas, milles maksukohustuslase õigus keelduda teabe

andmisest ning tõendite esitamisest on piiratud ainult nende küsimustega, millele vastamine

tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist.

2. Teiseks palub R. Paala kontrollida MKS § 56 vastavust PS § 22 lg-le 3 koostoimes konventsiooni

artikli 6 lg-ga 1, nii nagu Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) seda on tõlgendanud.

3. R. Paala palub Riigikohtul taotlus sisuliselt läbi vaadata lähtuvalt EIK 28. juuni 2007. aasta

lahendist kohtuasjas Euroopa integratsiooni ja inimõiguste assotsiatsioon ja Ekimdzhiev

vs. Bulgaaria.

TAOTLUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

4. R. Paala märgib, et tema taotlus ei ole seotud ühegi käimasoleva kohtuasjaga. Ta on esitanud

normikontrolli taotluse selleks, et saada teada, millised on tema põhiõiguste kaitseala piirid. Ta on

kahekümne aasta jooksul ettevõtjana korduvalt puutunud kokku olukorraga, kus tema vaikimisõigust

maksumenetluses piiratakse kaasaaitamiskohustuse kasuks.

5. Taotluse esitaja hinnangul on MKS § 64 lg 1 p 6 vastuolus PS § 22 lg-ga 3 ja konventsiooni

artikli 6 lg-tega 1 ja 2 osas, milles maksukohustuslase õigus keelduda teabe andmisest ning tõendite

esitamisest on piiratud ainult nende küsimustega, millele vastamine tähendaks enda või MKS § 64

lg 1 p-s 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. EIK 4. oktoobri 2005. aasta otsuse

Shannon vs. Ühendkuningriik kohaselt peab isikul olema õigus keelduda igasugusest teabe andmisest

ja tõendite esitamisest olukorras, kus ta ei saa välistada enda vastu süüteomenetluse algatamist. MKS

§ 64 lg 1 p 6 sõnastus ei vasta seetõttu konventsiooni kohaldamise praktikale ega selle kaudu ka PS

§ 22 lg-le 3.

6. MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustus on R. Paala hinnangul vastuolus PS § 22 lg-ga 3

koostoimes konventsiooni artikli 6 lg-ga 1. Maksumenetlus on konventsiooni mõttes

kriminaalõiguslik menetlus, kuna selles on võimalik määrata intressi tasumise kohustus

(vt MKS § 115) ja karistus dokumentide või teabe esitamata jätmise eest (vt MKS § 154).

Kaasaaitamiskohustus on vastuolus õiglase menetluse garantiidega, mis peavad menetlusosalistele

olema kriminaalõiguslikus menetluses konventsiooni kohaselt tagatud.

7. Selgusetus tema põhiõigusi riivavate normide kohaldamisel riivab ka R. Paala õigust

õiguskindlusele ja õigusselgusele, mis tuleneb PS § 13 lg-st 2.

8. R. Paala leiab, et kuigi tema taotlus ei ole seotud vahetult ühegi maksumenetluse,

kriminaalmenetluse ega nende sätete tema suhtes kohaldamisega, tuleb tema taotlus siiski sisuliselt

läbi vaadata. EIK 28. juuni 2007. aasta lahendist kohtuasjas Euroopa integratsiooni ja inimõiguste

assotsiatsioon ja Ekimdzhiev vs. Bulgaaria tuleneb, et isik võib olla põhiõiguste riive ohver ka ilma

selleta, et tema õigusi piiravat õigusnormi oleks tema suhtes kohaldatud. Sellest tulenevalt peab talle

olema kättesaadav ka tõhus riigisisene õiguskaitsevahend konventsiooni artikli 13 tähenduses. Kuna

R. Paalal ei ole "oma kohtuasja" PS § 15 tähenduses, milles ta saaks tõstatada vaidlustatud sätete

vastuolu põhiseadusega, siis ongi ainus tõhus õiguskaitsevahend pöördumine otse Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poole.

VAIDLUSTATUD SÄTTED

9. MKS § 56 sätestab:

"§ 56. Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus

(1) Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

(2) Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta,

annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja

jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel

ainult seda liiki tõendit.

(3) Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel."

10. MKS § 64 lg 1 p 6 sätestab:

"(1) Käesoleva seaduse §-de 60-63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda:

[---]

6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku

õigusrikkumises süüditunnistamist;"

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. R. Paala individuaalkaebus on kolleegiumi hinnangul abstraktse normikontrolli taotlus. Kaebusest

nähtub selgelt, et see ei ole esitatud ühegi maksu- ega kohtumenetluse raames. R. Paala kaebus ei ole

seotud vaidlustatud sätete kohaldamisega tema suhtes.

12. Abstraktse normikontrolli taotlusi, mis ei tulene normide kohaldamisest konkreetse vaidluse

lahendamisel, on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse kohaselt õigus oma

pädevuse piires esitada Vabariigi Presidendil, õiguskantsleril, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul

ja Riigikogul.

13. Isikul on PS § 15 kohaselt õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseadusvastaseks tunnistamist oma kohtuasja läbivaatamisel mis tahes kohtus.

Erandjuhul saab isik siiski - tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning konventsiooni

kohaldamispraktikast - pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Seda aga üksnes

juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule

kaitsele, s.t kui riik ei ole täitnud kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis

oleks õiglane ja tagaks isiku õiguste tõhusa kaitse. Kui isiku õigus saada kohtulikku kaitset on

tagatud, on tema individuaalkaebus lubamatu olenemata sellest, kas isik on individuaalkaebuse

esitamise ajaks olemasolevat kohtuliku kaitse võimalust kasutanud või mitte või kas ta on selle

võimaluse minetanud, s.t jätnud õigel ajal kasutamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 7. detsembri 2009. aasta otsus kohtuasjas 3-4-1-22-09, p 7 ja selles viidatud

kohtupraktika).

14. Ka juhul, kui isikul ei ole ühtegi muud tõhusat võimalust kasutada PS §-ga 15 tagatud õigust

kohtulikule kaitsele, saab isik oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole pöörduda vaid siis, kui

tema õigusi on rikutud mingite normide tema suhtes kohaldamisega. Nende normide põhiseadusele

vastavuse küsimus peab tekkima nende konkreetsest kohaldamisest isiku suhtes, mitte nende

täpsustamata kohaldamisest minevikus või võimalikust kohaldamisest tulevikus. Põhiõiguste ja -

vabaduste rikkumise üle peab olema tegelik vaidlus.

15. Taotlusest nähtuvalt ei ole R. Paala suhtes maksukorralduse seaduse vaidlustatud sätteid

kohaldatud ega nende sätete kohaldamisega tema õigusi riivatud. R. Paalal ei ole ühegi riigiorganiga

vaidlust nende kohaldamise üle.

16. R. Paala saab juhul, kui neid sätteid tema suhtes kohaldatakse, vaidlustada kohtus konkreetsed

maksumenetluses toimunud rikkumised. Selles kohtumenetluses saab ta nõuda vaidlustatud sätete

põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kolleegium ei sea nende sätete põhiseadusele vastavust käesolevas

asjas kahtluse alla, kuid märgib, et PS §-s 14 sätestatud õiguste ja vabaduste tagamise kohustus

laieneb ka Maksu- ja Tolliametile, mis on osa täidesaatvast võimust. Maksu- ja Tolliamet on

vaidlustatud sätteid kohaldades kohustatud arvestama ka PS § 22 lg-ga 3.

17. R. Paala taotluse lubatavust ei mõjuta ka eespool punktis 3 viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu

lahend. Viidatud kohtuasjas oli vaidluse all Bulgaarias kehtinud seadus, mis võimaldas teha

jälitustoiminguid, ilma et isikutel oleks enne nende tegemist, nende ajal või pärast seda olnud

võimalik teada, kas nende suhtes on neid toiminguid tehtud. Samuti ei taganud see seadus piisavat

järelevalvet jälitustoimingute tegemise üle. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et juba niisuguse

seaduse kehtimine õiguskorras riivab konventsiooni artiklis 8 tagatud õigust era- ja perekonnaelu

puutumatusele. Ei olnud oluline, et seda seadust olnuks ka konkreetsete kaebajate suhtes kohaldatud.

Kuna isikutel ei olnud võimalik jälitustoimingute tegemisest teavet saada, ei saanud nad end ka

nendega kaasnevate rikkumiste eest kaitsta. Seetõttu leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et isikutele ei

olnud tagatud ka konventsiooni artiklis 13 sätestatud õigus tõhusale menetlusele enda kaitseks.

18. Käesolevas asjas on aga ilmne, et R. Paalal on võimalik konkreetses maksumenetluses mõista,

millal tema suhtes MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust kohaldatakse. Samuti on tal

võimalik mõista, millal tal on põhimõtteliselt võimalik tugineda MKS §-s 64 sätestatud õigusele

keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. R. Paalal on võimalik ka nende sätete

kohaldamisega kaasnevaid võimalikke (põhiõiguste) rikkumisi kohtus vaidlustada ja kasutada ka

PS § 15 lg 1 teises lauses sätestatud õigust. Tema käsutuses on tõhusad võimalused taotleda kohtult

kaitset põhiõiguste rikkumise eest. Lisaks on R. Paalal võimalik õiguskantsleri seaduse § 15 alusel

pöörduda vaidlustatud sätete põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks avaldusega õiguskantsleri

poole.

19. Kolleegium lisab, et ei konventsioon, selle kohaldamise praktika üldisemalt ega punktis 3

viidatud lahend ei nõua, et igaühel oleks võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus

ükskõik millise sätte kohta, mida riigiorganid on isiku suhtes täpsustamata minevikuhetkel

kohaldanud või tulevikus võivad kohaldada. Kolleegiumi hinnangul on tõhus õiguskaitse tagatud ka

siis, kui igaüks saab mingi normi põhiseadusele vastavust põhiõiguste ja -vabaduste rikkumise tõttu

kohtus vaidlustada siis, kui seda normi on isiku suhtes konkreetsel juhul kohaldatud.

20. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et R. Paala taotluse läbivaatamine ei ole Riigikohtu

pädevuses. Seetõttu tuleb taotlus jätta PSJKS § 11 lg-st 2 juhindudes läbi vaatamata ja esitajale

tagastada.

Märt Rask, Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ott Järvesaar