3-1-1-42-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-42-10

Otsuse kuupäev

3. juuni 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi R. V. karistamises kalapüügiseaduse § 234

lg 1 järgi.

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. novembri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-21861

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

12. mai 2010

Istungil osalenud isikud

Raido Vägistromi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko

Paabumets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. novembri 2009. a kohtuotsus ja saata väärteoasi samale kohtule

uueks arutamiseks.

2. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni 23. septembri 2009. a kiirmenetluse otsusega karistati R. V.

kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 234 lg 1 alusel rahatrahviga 1500 krooni, s.o 25 trahviühikut,

kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest. Kiirmenetluse otsuse kohaselt Harjumaal

Kuusalu vallas T. sadamas 4. septembril 2009 toimunud kontrolli käigus esitas mootorlaeva "Luik" kapten R.

V. kalalaeva kalapüügipäeviku, milles puudus sissekanne samal päeval toimunud püügi kohta. Sellega rikuti

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord"

(edaspidi Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord) §-i 20.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas Harju Maakohtule kaebuse R. V. Kaebaja leiab, et ta ei rikkunud

andmete esitamise korda, kuna tal oli õigus püügipäevikut täita pärast laeva sadamasse saabumist ja enne

lossimist. Kuna Keskkonnainspektsiooni ametnik nõudis koheselt pärast laeva sadamasse saabumist

püügipäeviku esitamist, ei saanud menetlusalune isik seda täita. Kohtuistungil leidis kaebaja täiendavalt, et

kiirmenetluse kohaldamine ei olnud põhjendatud, kuna asjaolud ei olnud selged. Samuti ei selgitatud talle

piisavalt kiirmenetluse olemust.

3. Harju Maakohtu 26. novembri 2009. otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetati kohtuväline

menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus põhjendas oma otsust järgmiselt.

3.1 KPS § 234 lg 1 alusel karistatakse muu hulgas kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra

rikkumise eest. KPS § 18 lg-te 1, 5, 6 ja 8 alusel kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise

korra § 20 kohaselt lähtutakse püügipäeviku täitmisel Euroopa Ühenduste komisjoni määruse 2807/83/EMÜ

IV lisas ja vajadusel ka IVa lisas sätestatust. Määruse IV lisa p 2.1.2 kohaselt täidetakse püügipäevikut iga

päev hiljemalt kell 24.00 ning laeva saabumisel sadamasse, samuti merel korraldatava kontrolli ajal.

Käesolevas väärteoasjas on säte asjasse puutuv osas, mille kohaselt püügipäevikut täidetakse laeva

saabumisel sadamasse.

3.2 Maakohus ei nõustunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, et püügipäevikut tulnuks täita juba enne

sadamasse jõudmist. Kohtuvälise menetleja arvates pidid andmed olema püügipäevikusse kantud hiljemalt

nende edastamise ajaks Keskkonnainspektsioonile, milline kohustus tuleneb KPS § 18 lg 7 alusel

keskkonnaministri 17. detsembri 2002. a määrusega nr 76 kehtestatud "Laeva sadamasse tuleku ning pardal

olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu" (edaspidi Teate

edastamise kord). Väärteoasjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja edastas nõuetekohase teate pärast kalapüüki

telefoni teel lühinumbrile 1313.

3.3 Kohus möönis, et teate esitamise korra kohaselt peaksid selles esitatavad andmed olema kontrollitavad.

Ei saa välistada, et andmeid tuleks kontrollida näiteks kalapüügipäeviku alusel. KPS § 234 lg 1 puhul on aga

tegemist karistusõigusliku blanketse dispositsiooniga, mis viitab kalandust reguleerivale õigusnormile.

Samas leidis kohus, et karistusõiguse kontekstis teise õigusharu valdkonda kuuluva semantiliselt

mitmetähendusliku õigusnormi tõlgendamisel ei ole võimalik rakendada laiendavat tõlgendamist. Kohus

nõustub kaebajaga, et kasutades esmast, s.t grammatilist tõlgendamismeetodit, võib lauset "püügipäevikut

täidetakse laeva saabumisel sadamasse" mõista ka kapteni õigusena täita püügipäevik laeva sadamasse

saabumise ajahetkel ning kuna asjaoludest lähtuvalt kohtuvälise menetleja ametnik kaebuse esitajale sellist

võimalust ei andnud, puuduvad kohtu hinnangul menetlusaluse isiku käitumises KPS § 234 lg-s 1 sisalduva

süütekoosseisu objektiivsed tunnused.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon,

kes taotleb otsuse tühistamist. Kassaator leiab jätkuvalt, et kalapüügipäevik peab sadamasse saabumisel

sisaldama andmeid selleks ajaks lõpetatud kalapüügi toimingute kohta, sh püütud kalakoguste kohta.

Kohtuväline menetleja tugineb Teate edastamise korra § 4 p-le 5, mille kohaselt edastatakse andmeid laeva

pardal olevate kalakoguste kohta. Kassaator leiab, et andmete edastamisel saab tugineda vaid

kalapüügipäevikule ja olukorras, kus kalalaeva kapten ei täida püügipäevikut vahetult pärast iga kalapüügi

toimingu lõpetamist, ei ole tema tegevus kontrollitav. Kohtuväline menetleja selgitab, et tema seisukohta

kinnitavad ka kalapüügi andmete esitamise korra 2. jaotis (püügipäeviku täitmine) tervikuna, kuna selle

paragrahvid 23, 26 ja 27 viitavad ilmselgelt kapteni kohustusele täita püügipäevik laeval püügitegevuse

käigus, s.o enne sadamasse jõudmist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. KPS § 234 lg 1 näeb ette vastutuse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest. R. V.-

le heidetakse ette seda, et ta esitas inspektorile kontrollimiseks püügipäeviku, milles puudus sissekanne

samal päeval toimunud püügi kohta. Käesolevas väärteoasjas toimub põhivaidlus selle üle, kas püügipäeviku

täitmine peab toimuma vahetult pärast vastava püügitoimingu sooritamist ja enne Keskkonnainspektsioonile

nõutavate andmete esitamist või pärast sadamasse saabumist.

6. Maakohus nentis, et Keskkonnainspektsioonile edastatavad andmed peavad olema kontrollitavad ning

välistada ei saa ka seda, et kontrollimisel kasutatakse püügipäevikusse kantud andmeid. Grammatilise

tõlgendamismeetodi rakendamise tulemusel leidis kohus siiski, et püügipäevikut on võimalik täita ka

sadamasse saabumisel, mistõttu R. V. tegu ei vasta süüteokoosseisule.

7. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 20 kohaselt lähtutakse püügipäeviku täitmisel Euroopa

Ühenduste Komisjoni määruse 2807/83/EMÜ, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe

registreerimise üksikasjalikud eeskirjad, IV lisas ja vajadusel ka IVa lisas sätestatust. Määruse 2807/83/EMÜ

IV lisa p 2.1.2 sätestab asjassepuutuvas osas järgmist: "Püügipäevikut täidetakse [iga päev hiljemalt kell

24.00] ning laeva saabumisel sadamasse". Kolleegium möönab, et sätte grammatilisel tõlgendamisel on

võimalik tõepoolest järeldada, et püügipäevikut võib täita vahetult pärast sadamasse jõudmist. Samas leiab

kolleegium, et normi tõlgendamise põhieesmärgiks on välja selgitada selle mõte. Seetõttu ei ole võimalik

piirduda kitsalt sätte grammatilise tõlgendamisega, kui selle tulemusel jääb ebaselgeks regulatsiooni

eesmärk.

7.1 Määruse lisa IV p 1 kohaselt on selles lisas esitatud juhtnöörid suunatud laevade kaptenitele, kes peavad

Euroopa Majandusühenduse eeskirjade kohaselt pidama püügireisi jooksul püügipäevikut ja/või peavad

esitama sadamasse naasmisel lossimis-/ümberlaadimisdeklaratsiooni. Juba selle sätte sõnastusest nähtub, et

püügipäeviku pidamise kohustus lasub kaptenil püügireisi kestel. Samuti juhib kolleegium tähelepanu sellele,

et lisa IV p 2.1.2 näeb inglise keeles välja järgmiselt: ?The log-book shall be completed daily by not later

than 24.00 hours, and at the time of arrival in port?, mida saab eesti keelde tõlkida kohustusena kanda

vajalikud andmed püügipäevikusse sättes nimetatud ajahetkeks - s.o kella 24.00 (kui püük kestab mitu

päeva) või sadamasse saabumise ajaks. Kolleegium leiab, et selline arusaam on enam kooskõlas ka sellega,

et sadamasse naasmisel täidab kapten lossimisdeklaratsiooni, kuhu kantakse täpsed andmed püütud kala

kohta. Sel hetkel ei oleks enam andmete kontrollimise seisukohalt vajadust püügipäeviku väljade täitmise

järgi samade andmete osas.

7.2 Täiendavalt märgib kriminaalkolleegium, et Teate edastamise korra § 4 p 6 (alates 12. aprillist 2010

kehtivas sõnastuses) näeb ette, et Keskkonnainspektsioonile edastatud teade peab sisaldama püügipäevikusse

kantud kalakoguseid liikide kaupa. Selline sõnastus välistab võimalust, et püügipäevikut täidetakse pärast

sadamasse jõudmist, kuna Teate edastamise korra § 2 kohaselt edastatakse teade kalalaeva sadamasse tuleku

ja pardal olevate kalakoguste kohta kala käitlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne Eesti sadamasse

saabumist. Kuigi vastav muudatus on jõustunud 12. aprillil 2010, leiab kolleegium, et tegemist ei ole isiku

olukorda raskendava seadusega, vaid normi täpsustamisega, mida kinnitab ka tõsiasi, et kalapüügipäeviku

täitmist reguleerivaid norme (Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord) samal ajal muudetud ei ole.

8. Eeltoodust nähtub, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, asudes seisukohale, et Kalapüügiga

seonduvate andmete esitamise korra § 20, s.t selles viidatud Euroopa Ühenduste Komisjoni määruse

2807/83/EMÜ lisa IV p 2.1.2 ei nõua püügipäeviku täitmist enne sadamasse saabumist.

9. Juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 1 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse

ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldatakse.

Kui maakohus tuvastab asja uuel arutamisel menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu ja õigusvastasuse

esinemist, peab ta süü tasandil kontrollima muu hulgas ka seda, kas isik sai aru oma teo keelatusest. Samuti

võib maakohus kaaluda käesolevas asjas alustatud väärteomenetluse otstarbekust, arvestades seda, et

Keskkonnainspektsioonile andmete edastamise kohustust täideti nõuetekohaselt.

10. Kolleegium jätab rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumetsa

esitatud kaitsja tasu hüvitamise taotluse, kuna VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse valitud kaitsjale makstud tasu

vaid väärteomenetluse lõpetamise korral.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Kivi