3-1-1-41-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-41-10

Otsuse kuupäev

27. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi A. L. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. novembri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-11628

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Gennadi Kull,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

Istungil osalenud isikud

12. mai 2010 (suuline menenlus)

Põhja

Politseiprefektuuri

korrakaitseosakonna

liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Hannes Künnapuu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 9. novembri 2009. a otsus väärteoasjas A. L. karistamises liiklusseaduse

§ 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. L.-le koostati 21. mail 2009 väärteoprotokoll liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi selles, et ta juhtis

mootorsõidukit Tallinnas Sõpruse puiestee ja Tihase tänava ristmikul kiirusega 88 +/- 3 km/h teelõigul, kus

suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Sellega ületas A. L. suurimat lubatud sõidukiirust 35 km/h, rikkudes

liikluseeskirja (LE) § 124 p 1 nõudeid.

2. Kohtuvälise menetleja 12. juuni 2009. a otsusega karistati A. L.-d LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50

trahviühikut (3000 krooni).

3. A. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Gennadi Kull esitas Harju Maakohtule kohtuvälise menetleja

otsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel.

4. Harju Maakohtu 9. novembri 2009. a kohtuotsusega jäeti kaitsja kaebus rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Maakohus leidis, et A. L.-le süüksarvatud väärtegu on tõendatud, õigesti

kvalifitseeritud ja väärteo menetlemisel ei ole väärteomenetlusõigust rikutud. Kohus märkis, et puudub alus

kahelda kiirust mõõtnud politseiametniku ütlustes mõõtmise teostamise ja mõõtmistulemuse kohta

väärteoprotokollis märgitud asjaoludel. Kohtu hinnangul on mõõtmistulemuse jälgitavus mõõteseaduse § 5

kohaselt tõendatud. Sellest tulenevalt ei ole põhjust kahelda selles, et A. L. rikkus LE § 124 p 1 nõudeid.

Kohus leidis, et menetlusalust isikut on õigesti karistatud LS § 7422 lg 2 järgi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. L.-i kaitsja G. Kull, kes taotleb jätkuvalt

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja leiab, et mõõtja ei kasutanud kohast

mõõtemetoodikat. Puuduvad tõendid selle kohta, et A. L.-le näidatud mõõteseadme näit oli saadud just tema

sõiduki kiiruse mõõtmisel. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud puudulikult, sest

märkimata on teave mõõteseadme Doppleri signaali kohta. Asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused, mida

KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesolevas väärteoasjas teostas politseiametnik M. V. 21. mail 2009 Tallinnas Kristiine linnaosas Sõpruse

puiesteel liiklusjärelevalvet ja mõõtis sõidukite sõidukiirust. M. V. teostas liiklusjärelevalvet üksinda, kuigi

selle sündmuse toimumise ajal kehtinud liiklusjärelevalve määrustiku (kinnitatud politseipeadirektori

30. juuni 1992. a käskkirjaga nr 265) p 2 kohaselt pidi liiklusjärelevalve toimkond olema vähemalt

kaheliikmeline.

7. Kriminaalkolleegium on varasemas praktikas aktsepteerinud ka võimalust, et liiklusjärelevalvet

toimetatakse üksi, kuid sellisel juhul peaks väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetluse ametnik

püüdma astuda täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Nii näiteks saab

liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise

asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. jaanuari

2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-82-09, p 17 ja 5. aprilli 2010 a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-12-10).

Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas neid nõudeid aga järgitud.

8. Kohtuväline menetleja ei ole kohaldanud täiendavaid meetmeid, et tagada karistuse kohaldajale võimalus

anda väärteoasjale objektiivne hinnang. A. L. väärteo tõendamisel tugineb kohtuväline menetleja vaid enda

koostatud kiirusmõõteseadme protokollile, milles on fikseeritud A. L. poolt juhitud sõiduauto sõidukiiruse

mõõtmise asjaolud. Menetlusalune isik vaidleb sellele vastu ja leiab, et asjas pole ühtki objektiivset tõendit,

mis kinnitaks, et talle tutvustatud kiirusmõõteseadme näit oleks saadud just tema sõiduki kiiruse mõõtmisel.

Mõõteseadme tablool puudus kellaaeg ja mõõdetava auto number. Täiendavaid tõendeid asjas kogutud ei ole.

9. Kolleegium leiab, et liiklusjärelevalvet üksinda teostanud politseiametnik ei järginud käesoleva otsuse

punktis 6 toodud nõuet ega püüdnudki seda puudust kompenseerida täiendavate tõendite kogumise abil.

Seetõttu puuduvad väärteoasjas küllaldased tõendid, mille alusel oleks kohus saanud nn sõna sõna vastu

olukorras tõsikindlalt tuvastada, et liiklusjärelevalvet teostanud politseiametnik näitas A. L.-le

kiirusemõõteseadmel just viimase poolt juhitud sõiduauto kiirust. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in

dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga

süüdistatava kasuks. Kuna puudused, mis kahtluse tekitavad, ei oleks ka väärteoasja maakohtus uuesti

arutades kõrvaldatavad, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Seda arvestades jätab

kolleegium kassatsioonis esitatud ülejäänud väited käsitlemata.

10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4, § 150 lg-st 2 ning § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 9. novembri 2009. a otsuse ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel.

Eerik Kergandberg, Ott Järvesaar, Hannes Kiris