3-1-2-3-10 · 3-1-2-3-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-3-10 Otsuse kuupäev 26. mai 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi Kriminaalasi J.T. süüdistuses KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-20015 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuur, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev 26. mai 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsus J.T. süüditunnistamises ja karistamises KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule. 2. Prokuröri teistmisavaldus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a otsusega tunnistati end J.T-ks nimetanud isik lühimenetluses süüdi KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi ning teda karistati vangistusega 45 päevaks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti talle 30 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja kandmata karistuseks loeti 28 päeva vangistust. Karistusseadustiku § 73 lg-test 1 ja 3 lähtudes määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.T. ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuotsusega mõisteti J.T-lt välja sundraha 3262 krooni ja 50 senti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas teistmisavalduse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Reena Nieländer, kes taotleb otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samasse kohtusse uueks arutamiseks. Prokurör märgib, et 30. märtsil ja 23. aprillil 2010 laekusid Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebused, milles J.T. väidab, et ta ei ole talle etteheidetavat kuritegu toime pannud ja samuti ei ole ta osa võtnud Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuistungist. Sel kuupäeval viibis ta tööl AS-s E ja kuna tööl kasutatakse nn kiipkaarte, on tema töölviibimine tööandja kaudu kontrollitav. Harju Maakohtu otsusest nähtub, et J.T. on Eesti Vabariigi kodanik, tema elukohaks on Maardu, X, ta ei tööta ja oli ajavahemikul 1. kuni 2. detsember 2009 kahtlustatavana kinni peetud. J.T. selgitas kaebustes, et need andmed ei ole õiged, sest tema ei ole Eesti Vabariigi kodanik, ta elab Tallinnas aadressil Y, ta töötab juba üle kolme aasta AS-s E ning teda ei ole ka ajavahemikul 1. kuni 2. detsembrini 2009 kahtlustatavana kinni peetud. J.T. nende kaebuste alusel alustas Põhja Ringkonnaprokuratuur 26. aprillil 2010 kriminaalmenetlust KarS § 157² (Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine) tunnustel. Prokuröri hinnangul esineb seega piisav alus kahtluseks, et Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud ja karistatud isik ei olnud J.T.. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 3. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud teistmisavaldusele lisatud materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja esineb KrMS § 366 p-s 5 ettenähtud kriminaalasja menetluse uuendamise alus.

Kriminaalasjas on tõusetunud põhjendatud kahtlus selles, et vaidlustatud kohtuotsuse esemeks olevat kuritegu ei pannud toime J.T., vaid teine isik, kes on end kriminaalmenetluse vältel, sh maakohtus, esitlenud J.T.na. Selle asjaolu tuvastamine tooks aga kaasa J.T. õigeksmõistmise. 4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 372 ja § 373 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 2. detsembri 2009. a kohtuotsuse J.T. süüditunnistamises ning karistamises KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 1 järgi ja saadab kriminaalasja samale kohtule uueks arutamiseks. Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi