3-1-1-39-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-39-10

Otsuse kuupäev

26. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja

Hannes Kiris

Kohtuasi

N. B. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg-te 1 ja 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-9180

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva,

kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2010

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a kohtuotsus N. B. väärteoasjas liiklusseaduse §

7419 lg-te 1 ja 2 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 4. mai 2009. a otsusega karistati N. B.-d liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel

rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmisega neljaks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt juhtis N. B. 11. aprillil 2009 kell 20.52

Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit kanepi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Sellega rikkus ta

liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Menetlusalune isik esitas maakohtule kaebuse, taotledes kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Ta leidis, et Wismari Haigla AS meditsiinitöötaja

poolt koostatud joobeseisundi tuvastamise akt nr 910/122, mille alusel luges kohtuväline menetleja

tõendatuks tema narkojoobe, ei ole lubatud tõend, sest Wismari Haigla AS-l puudub vastavate analüüside

tegemiseks akrediteering. Kohtumenetluses märkis menetlusaluse isiku kaitsja Aleksander Laus, et

politseiametnikud kasutasid sündmuskohal narkojoobe tuvastamiseks indikaatorvahendit, millel puuduvad

viited sertifitseerimise või kalibreerimise kohta, mistõttu on joobe tuvastamise protokoll samuti lubamatu

tõend. Seejuures ei vasta joobeseisundi tuvastamise protokoll "Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme

määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (Kord) § 5 lg-le 3. Joobe tuvastamise

protokoll ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on omavahel vastuolus menetlusaluse isiku kehaliste

ja psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirete kirjelduse osas. Lisaks eelnevale märkis kaitsja, et

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti koostamise aeg ei ole selge.

3. Harju Maakohus jättis 13. novembri 2009. a otsusega kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata, põhistades seda otsust järgmiselt.

3.1 Menetlusaluse isiku narkojoove on tõendatud joobe tuvastamise protokolliga indikaatorvahendi

kasutamisel. Joobeseisund on vastavalt LS § 20 lg-le 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus asus seisukohale, et N. B.-l tuvastatud ja protokollis kirjeldatud

häiritud kehalised ja psüühilised reaktsioonid koos indikaatorvahendi positiivse näiduga viitavad

joobeseisundile. Kohus märkis, et kuna indikaatorvahendi puhul ei avaldu tulemus numbrilisel kujul, ei ole

tegemist mõõteriistaga, millele laieneksid mõõteseaduses (MõõtS) kehtestatud taatlemise nõuded.

3.2 N. B. joobeseisundit tõendab ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 910/122. Aktist nähtub,

et N. B.-l tuvastati kanepi tarvitamisest tingitud joove. Korra § 5 lg 2 kohaselt tuvastab ametiisik narkootilise

või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit vaid sama paragrahvi kolmandas lõikes

märgitud juhul. See tähendab, et üldjuhul tuleb isik toimetada tervishoiuasutusse ja üksnes siis, kui see ei ole

võimalik, tuvastab ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul joobetunnuste põhjal. Kuivõrd N. B.

toimetati samal päeval haiglasse joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, ei ole Korra § 5 lg 3 nõudeid

rikutud. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti kohaselt tuvastati N. B.-l üldjoontes samad kehaliste ja

psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häired, mis on märgitud joobe tuvastamise protokollis. Asjaolu, et

kõik protokollis ja aktis kirjeldatud joobeseisundi tunnused ei lange sõna-sõnalt kokku, on seletatav sellega,

et protokolli koostas politseiametnik, joobeseisundi tuvastamise akti aga meditsiinitöötaja. Joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise akti koostamise aega puutuvalt märkis kohus, et vastavalt sellele aktile saabus N.

B. läbivaatusele 11. aprillil 2009 kell 21.30. N. B. uriiniproov saadeti laborisse samal päeval kell 21.40.

Seega puudub alus kahelda asjaolus, et uriiniproov pärines N. B.-lt. Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et

käesolevas asjas on joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt lubamatu tõend, kuna Wismari Haigla AS-l

puudub akrediteering, vaid märkis, et MõõtS § 5 lg-s 1 sätestatud nõue laieneb nendele toimingutele, mille

käigus teostatakse mõõtmist. Käesoleval juhul mõõtmist ei teostatud, sest Wismari Haigla AS tuvastas N. B.

uriinis kanepi sisaldumise fakti, mitte aga narkootilise aine hulga.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni N. B. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Owe Ladva, kes

taotleb kohtuotsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kassaator leiab, et

käsitletavas väärteoasjas ei ole tõendina kasutatav joobe tuvastamise protokoll, kuna see ei vasta Korra § 5

lg-le 3. Lisaks märgib kassaator, et menetlusaluse isiku füüsiliste ja psüühiliste funktsioonide kirjeldus joobe

tuvastamise protokollis ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis on vastuoluline. Väär on kohtu

seisukoht, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt on lubatav tõend vaatamata sellele, et Wismari

Haigla AS-l ei ole akrediteeringut. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti koostamise ajal ei olnud

võimalik väita, et menetlusaluse isiku uriin sisaldab kanepit. Akt koostati 11. aprillil 2009, laboratoorne

uuring tehti aga alles 13. aprillil 2009. Samuti on kohus jätnud arvestamata, et lisaks akrediteeringule puudub

Wismari Haigla AS-l ka tegevusluba laborimeditsiinialaste teenuste osutamiseks. Ainuke Wismari Haigla

AS-le antud tegevusluba võimaldab haiglal osutada ambulatoorse psühhiaatria ja psühhiaatria teenuseid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Käesolevas väärteoasjas heidetakse N. B.-le ette mootorsõiduki juhtimist kanepi tarvitamisest põhjustatud

joobeseisundis 11. aprillil 2009. Asjaolu, et N. B. juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, tunnistas maakohus

tõendatuks peaasjalikult kahe tõendiga ? joobe indikaatorvahendiga tuvastamise protokolliga ja Wismari

Haigla AS poolt väljastatud aktiga nr 910/122 joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise kohta. Kaitsja leiab,

et kõnealused tõendid ei saa eraldivõetuna ega kogumis tõendada N. B. joobeseisundit. Seejuures seab kaitsja

kahtluse alla nii nende tõendite lubatavuse kui ka usaldusväärsuse.

6. Vastuseks kaitsja väidetele kontrollib kriminaalkolleegium esmalt, kas kohtuvälise menetleja ametnik

tuvastas N. B. joobeseisundi selleks ettenähtud korras.

6.1 Liiklusseaduse § 20 lg 6 sätestas kuni 1. juulini 2009 kehtinud redaktsioonis, et joobeseisundi

tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2001. a määrusega nr 120 kinnitatud "Joobeseisundi

tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra" (Kord) §-s 5

nähti ette üldnõuded ametiisiku poolt joobeseisundi tuvastamisele. Selle paragrahvi lg 1 reguleeris ametiisiku

poolt alkoholijoobe tuvastamist ja esitas nõude, et alkoholijoobe indikaatorvahendi või mõõteriistaga

tuvastamise juures peab viibima vähemalt üks tunnistaja. Sama paragrahvi lg 2 reguleeris ametiisiku poolt

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamist, sätestades seejuures

vaid, et ametiisik sellist joobeseisundit üldjuhul ei tuvasta. Erandi, ehk siis selle, millal ja kuidas tuvastab

ametiisik narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi, nägi ette sama

paragrahvi lg 3, mille kohaselt tuvastas ametiisik joobeseisundi kahe tunnistaja juuresolekul väliste

joobetunnuste põhjal vaid juhul, kui joobeseisundi tuvastamine ei olnud võimalik indikaatorvahendi või

mõõteriistaga ja isikut ei olnud võimalik toimetada tervishoiuasutusse.

6.2 Seega tulenes Korra § 5 lg-test 2 ja 3, et üldjuhul tuli isik narkootilise või psühhotroopse aine

tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi tuvastamiseks toimetada tervishoiuasutusse ja vaid juhul, kui see ei

olnud võimalik, võis sellist joovet tuvastada ametiisik ning seda väliste joobetunnuste põhjal ja kahe

tunnistaja juuresolekul. Käesolevas väärteoasjas ei olnud tegemist Korra § 5 lg-s 3 märgitud erandiga - N. B.

toimetamine tervishoiuasutusse oli võimalik, samuti ei järginud kohtuväline menetleja N. B. joobe

tuvastamisel nõuet, et selle juures viibiks kaks tunnistajat. Eeltoodud põhjustel nõustub kriminaalkolleegium

kassaatori väitega selle kohta, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud protokoll menetlusalusel isikul joobe

tuvastamise kohta ei ole tõendina lubatav ega saa eraldivõetuna ega koostoimes tõendada N. B.-l narkootilise

aine tarvitamisest põhjustatud joovet. Joobeseisundi tuvastamise protokolli tõendina lubamatusest tulenevalt

puudub kriminaalkolleegiumil vajadus käsitleda ka küsimust selle tõendi väidetavatest vastuoludest

joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga.

7. Seoses kassaatori väidetega selle kohta, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 910/122 ei vasta

mõõteseaduse nõuetele, sest Wismari Haigla AS-l ei ole nõuetekohast akrediteeringut ning lisaks puudus

Wismari

Haigla

AS-l

ka

tegevusluba

laborimeditsiini

alaste

teenuste

osutamiseks,

märgib

kriminaalkolleegium järgmist.

7.1 Korra § 9 lg 4 kohaselt tuli narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või neist

põhjustatud joove joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise käigus tuvastada kliinilise leiu ja bioloogiliste

vedelike uuringu alusel. Nõuet viia narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnuste või neist

põhjustatud joobe meditsiinilise tuvastamise ühe osana läbi ka bioloogiliste vedelike laboratoorne uuring

toetasid ka korra § 20 lg-d 1 ja 2, kus kirjeldati narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud

seisundi raskusastmeid ? narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnustest kui ka neist ainetest

põhjustatud joobest sai rääkida vaid juhul, kui bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringuga oli kindlaks

tehtud konkreetse aine (ainetegrupi) esinemine organismis.

7.2 Erinevalt alkoholijoobe raskusastmete määramisest, kus joobe raskusaste sõltus alkoholisisaldusest

väljahingatavas õhus või veres, ei tulnud narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud

seisundi raskusastme määramisel tuvastada tarvitatud aine hulka, vaid üksnes aine (ainetegrupi) esinemine

organismis. Mõõteseaduse § 2 lg 1 p 22 kohaselt on mõõtmine menetluste kogum mõõtesuuruse väärtuse

määramiseks mõõtevahendi abil. Sama lõike p 12 märgib, et mõõtesuurus on nähtuse, keha või aine oluline

omadus, mida saab kvalitatiivselt eristada ja kvantitatiivselt määrata. Kuna narkootilise või psühhotroopse

aine (ainetegrupi) esinemise tuvastamisel ei määratud tarvitatud aine kogust kvantitatiivselt, ei olnud see

tegevus ka vaadeldav mõõtmisena mõõteseaduse tähenduses. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et

Wismari Haigla AS ei pidanudki olema narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud

seisundi raskusastme määramiseks Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud.

7.3 Eeltooduga luges maakohus joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti usaldusväärseks ja lubatavaks

tõendiks, mis kinnitab menetlusaluse isiku joovet 11. aprillil 2009. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on

maakohtu selline järeldus tõendi usaldusväärsuse osas põhistamata. Maakohtu istungil esitas menetlusaluse

isiku kaitsja väite selle kohta, et Wismari Haigla AS-l on vaid üks tegevusluba ? L01440, mis lubab haiglal

osutada ambulatoorse psühhiaatria teenuseid ja psühhiaatriateenuseid, kuid laborimeditsiinialaste teenuste

osutamiseks haiglal tegevusluba ei ole, mistõttu ei saanud Wismari Haigla AS teostada joobe tuvastamiseks

vajalikku bioloogiliste vedelike laboratoorset uuringut (tl 35). Samal kohtuistungil kuulas kohus tunnistajana

üle menetlusalusel isikul joobe tuvastanud Wismari Haigla AS töötaja V. T., kes selgitas, et joobe

tuvastamisel viidi läbi ka bioloogiliste vedelike laboratoorne analüüs, nagu ka seda, et haiglal on

tegevusluba, mis annab õiguse laboratoorse teenuse osutamiseks (tl 39).

7.4 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 401 lg 2 kohaselt võib tervishoiuteenuse osutaja osutada

üksnes neid tervishoiuteenuseid, milleks on talle antud tegevusluba. Sama seaduse § 40 p 2 nõuab

tegevusluba eriarstiabi osutamiseks. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrusega nr 110 kinnitatud

"Eriarstiabi erialade loetelu" § 3 p 10 kohaselt on ka laborimeditsiin üheks eriarstide erialaks, mistõttu sellegi

teenuse pakkumiseks on vajalik tegevusluba. Käesolevas väärteoasjas on maakohus vaatamata tekkinud

vaidlustele jätnud kindlaks tegemata asjaolu, kas Wismari Haigla AS viis läbi menetlusaluse isiku

bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringu Korra § 9 lg 4 ja § 20 tähenduses, ja kui viis, siis kas Wismari

Haigla AS-l oli sellise meditsiiniteenuse osutamiseks vajalik tegevusluba. Nendele küsimustele vastamata

jätmine võib aga kaasa tuua menetlusaluse isiku ebaseadusliku ja põhjendamatu karistamise, sest juhul, kui

haigla ei teostanud N. B. bioloogiliste vedelike laboratoorset uuringut Korra § 9 lg 4 ja § 20 tähenduses või

kui haiglal puudus sellise teenuse osutamiseks tegevusluba, on kahtluse alla seatud joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise akti kui tõendi usaldusväärsus tervikuna.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 150 lg-st 2, § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 13. novembri 2009. a kohtuotsuse N. B. väärteoasjas ja, rahuldades

kassatsiooni osaliselt, saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris