3-2-2-3-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-3-10

Määruse kuupäev

Tartu, 17. mai 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Aigar Kallo hagi Ludmilla Legovitði vastu võlgnevuse ja

intressi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2009. a määrus asjas nr 2-

07-28656

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ludmilla Legovitði teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Ludmilla Legovitð (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Marian Priks

Vastustaja Aigar Kallo (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise kuupäev

19. aprill 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ludmilla Legovitði avaldus tsiviilasjas nr 2-07-28656 tehtud Tartu Ringkonnakohtu

13. novembri 2009. a määruse teistmiseks rahuldamata.

2. Arvata Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ poolt teistmisavalduselt 10. veebruaril 2010. a

tasutud kautsjonist riigituludesse 400 (nelisada) krooni.

3. Tagastada Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-le enam tasutud kautsjon 1200 (üks tuhat

kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus rahuldas 5. juuni 2009. a otsusega osaliselt A. Kallo hagi L. Legovitði (avaldaja)

vastu ning mõistis viimaselt välja 195 232 krooni 75 senti ja intressi 3018 krooni 80 senti.

2. Avaldaja esitas 3. juulil 2009 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse

tühistada ja uue otsusega jätta tema vastu esitatud hagi rahuldamata. Koos apellatsioonkaebusega

esitas ta taotluse menetlusabi saamiseks ja palus end apellatsioonkaebuse esitamisel 20 000 krooni

suuruse riigilõivu tasumisest vabastada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. oktoobri 2009. a määrusega avaldaja taotluse osaliselt.

Ringkonnakohus kohustas avaldajat tasuma riigilõivu 10 000 krooni ning võimaldas selle tasuda

1000 krooni suuruste osamaksetena. Esimene osamakse tuli tasuda 2. novembriks 2009.

Ringkonnakohus hoiatas, et kui avaldaja jätab esimese riigilõivu osamakse määratud tähtpäevaks

tasumata, keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

Avaldaja ei tasunud riigilõivu esimest osamakset määratud tähtpäevaks ja seetõttu keeldus

ringkonnakohus 13. novembri 2009. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1

p 3 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole

esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 17. märtsil 2010. a esitatud teistmisavalduses märgib avaldaja, et 13. novembri 2009. a määrus

toimetati tema esindajale kätte täpselt tuvastamata ajal. Toimikust nähtub, et ringkonnakohus küsis

esindajalt 5. jaanuaril 2010, et kas viimane on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud. Esindaja

kinnitas määruse saamist ja päris, kas avaldaja sai kätte määruse riigilõivu tasumisest vabastamise

kohta. Järgnes esindaja ja ringkonnakohtu meilivahetus, et täpsustada, millal sai esindaja kätte

13. novembri 2009. a määruse. Täpset kuupäeva tuvastada ei õnnestunud. Sellele järgnes

ringkonnakohtu kinnitus, et avaldaja on nimetatud määruse kätte saanud. Ringkonnakohtu referent

kirjutas e-kirjas: "Eelpool saadetud kirjas olen ma tõesti kirjutanud, et Legovitð on saanud määruse

kätte, aga kahjuks ei oska ma seda rohkem kommenteerida. See võib olla ka mingi muu määrus."

Avaldaja soovib rõhutada, et mingit muud riigilõivuga seotud määrust ei ole avaldajale kunagi

saadetud. Kahjuks sai avaldaja esindaja ringkonnakohtust ekslikku informatsiooni.

Avaldaja leiab, et ringkonnakohus eksis TsMS § 314 lg 2 vastu, kui saatis esindajale 13. novembri

2009. a määruse paberkandjal. Väljakujunenud praktika järgi ei saada kohtud advokaatidest

esindajatele menetlusdokumente juba mõnda aega paberkandjal. Esindaja e-posti aadress nähtus

apellatsioonkaebusest. Samuti kinnitas ringkonnakohtu referendi suhtlemine esindajaga e-kirja teel, et

esindaja e-posti aadress oli kohtule teada.

5. Eelpool märgitu on TsMS § 702 lg 2 p-st 2 tulenevalt teitsmise alus. Selle sätte järgi on alus

kohtulahendi teistmiseks, kui menetlusosalist menetlusest seaduse kohaselt ei teavitatud. Praegusel

juhul sai avaldajale 12. oktoobri 2009. a määruse kätte toimetamata jätmise tõttu võimalikuks

avaldaja suhtes negatiivse lahendi tegemine - 13. novembri 2009. a ringkonnakohtu määrusega jäeti

avaldaja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

6. Vastustaja vaidleb teistmisavaldusele vastu. 13. novembri 2009. a määruse kohta väitis avaldaja

esindaja 5. jaanuaril 2010, et ta sai selle kätte rohkem kui kaks nädalat tagasi. Seega oli sellest hetkest

selge, et avaldaja ei ole tasunud riigilõivu ja ringkonnakohtul on alust keelduda apellatsioonkaebuse

menetlemisest.

TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui poolel oli võimalik tugineda teistmist

võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega. Avaldajal oli

võimalik esitada 13. novembri 2009. a määruse peale määruskaebus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et avaldus Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2009. a määruse teistmiseks

tuleb jätta rahuldamata.

Avaldaja on esitanud teistmisavalduse TsMS § 702 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte järgi on teistmise

aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas

hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kui

lahend tehti tema kohta. Seega saab teistmise korras uuesti läbi vaadata kohtulahendi, mis kehtib

menetlusosalise suhtes, kuid mille menetlemisest on menetlusosaline kõrvale jäetud (vt nt Riigikohtu

10. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-08, p 9 ja 7. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-2-5-09, p 6).

Tartu Ringkonnakohtu 13. novembri 2009 määrus kehtib avaldaja suhtes. Kuid kolleegium ei nõustu

avaldaja väitega, et teda on asja menetlemisest kõrvale jäetud. Avaldaja esitas maakohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse ja seega oli teadlik ka apellatsioonimenetlusest. Koos apellatsioonkaebusega

esitas avaldaja taotluse, milles palus ennast täielikult vabastada apellatsioonkaebuselt riigilõivu

tasumisest. Ringkonnakohus menetles avaldaja taotlust ja tegi 12. oktoobril 2009. a määruse, millega

rahuldas taotluse osaliselt. Kuna avaldaja ei tasunud esimest riigilõivu osamakset kohtu määratud

tähtpäevaks, jättis ringkonnakohus avaldaja apellatsioonkaebuse 13. novembri 2009. a määrusega

menetlusse võtmata.

8. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi

üleandmine saajale selliselt, et saajal on võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja

kaitsmiseks õigel ajal tutvuda.

Kolleegium nõustub avaldajaga selles, et ringkonnakohus ei toimetanud 13. novembri 2009. a

määrust nõuetekohaselt kätte ei avaldajale ega tema esindajale. TsMS § 307 lg 4 järgi tuleb

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks andmine märkida kohtutoimikusse. TsMS § 306 lg 2 järgi

peab menetlusdokumendi üleandmine toimuma seaduses sätestatud vormis ja olema ettenähtud

vormis dokumenteeritud. Kolleegium märgib, et toimikust ei nähtu, kuidas toimetati määrus avaldaja

esindajale kätte. Kolleegium on varem leidnud, et toimikusse tuleb lisada korrektselt täidetud

kättetoimetamist tõendavad dokumendid (vt 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-09,

p 12 ja 11. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-09, p 10). Vastasel korral on oluliselt

raskendatud mh selle asjaolu selgitamine, kas menetlustähtaeg on hakanud kulgema või mitte.

Menetlusdokumendi kättetoimetamisest menetlusosalisele hakkab kulgema menetlustähtaeg.

9. Kohtutoimikus ei ole dokumenteeritud 13. novembri 2009. a määruse kättetoimetamist. Vaatamata

sellele leiab kolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb lugeda avaldaja esindajale kättetoimetatuks

selle tegelikust jõudmisest saajani TsMS § 307 lg 3 järgi. Menetlusdokument on TsMS § 307 lg 1

järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest

saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui dokument on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele

dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi võis seaduse kohaselt kätte toimetada, ilma et

kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või kui on rikutud seaduses sätestatud kättetoimetamise

korda, loetakse TsMS § 307 lg 3 järgi dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks alates dokumendi

tegelikust saajani jõudmisest.

Toimikust nähtub (I kd, tlk 265) et 5. jaanuaril 2010 on ringkonnakohtu referent esitanud avaldaja

esindajale järelepärimise, kas viimane on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud. Kohtu

järelepärimisele vastas avaldaja esindaja, et sai selle määruse kätte. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, siis toimetatakse menetluses olevas asjas

dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende

saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seega piisas praegusel juhul avaldaja esindaja kinnitusest,

et ta on 13. novembri 2009. a määruse kätte saanud.

Sellest avaldaja esindaja kinnitusest sai ringkonnakohus järeldada, et kohus on kohtumääruse

avaldaja esindajale kätte toimetanud. TsMS § 638 lg 9 järgi võib määruse peale, millega kohus

keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Kuna

ringkonnakohus ei suutnud kindlaks teha täpset määruse kättetoimetamise aega, algas 13. novembri

2009. a määruse peale määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaega avaldaja esindaja 5. jaanuari

2010. a kinnitusele järgnevast päevast.

10. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 702 lg 3 kohaselt ei ole § 702 lg-s 2 nimetatud

asjaolu (avaldaja kaasamata jätmine) teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi

tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. TsMS § 703 lg 2 järgi ei ole teistmine lubatud, kui

poolel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige

vastuväite või kaebusega. Avaldaja määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul 13. novembri 2009. a

määruse peale määruskaebust ei esitanud. Seetõttu tuleb avaldaja teistmisavaldus jätta TsMS § 702

lg 3 alusel rahuldamata.

11. Tsiviilkohtumenetluses eeldatakse, et kohus suhtleb advokaadiga elektrooniliselt (TsMS § 314

lg 2). Toimikust nähtub, et maakohus on avaldaja esindajaga suhelnud elektrooniliselt. Avaldaja

esindaja märkis e-posti aadressi ka apellatsioonkaebuses, kuid samas jättis selle märkimata

menetlusabi avalduses. TsMS § 314 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus advokaadile

menetlusdokumendi muul viisil kui elektrooniliselt kätte toimetada üksnes mõjuval põhjusel.

Avaldaja esindaja aadressi teatamise ebajärjekindlusest võis tuleneda ka ringkonnakohtu poolt

menetlusdokumentide esindajale erinev kättetoimetamise viis.

12. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse teistmisavalduselt tasutud

kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. TsMS § 149 lg 7 järgi tuleb

enam tasutud kautsjon 1200 krooni tagastada advokaadibüroo Valge & Uiga osaühingule.

Jaak Luik, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu