3-3-1-31-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-31-10

Määruse kuupäev

13. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld

Kohtuasi

Rosneft Eesti OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 10. detsembri 2008. a maksuotsuse nr 12-5/402

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2010. a määrus haldusasjas

nr 3-09-660

Menetluse alus Riigikohtus

Rosneft Eesti OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Rosneft Eesti OÜ määruskaebus.

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2010. a määrus haldusasjas nr 3-09-660 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rosneft Eesti OÜ esitas Tartu Halduskohtule tühistamiskaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna

maksu- ja tollikeskuse 10. detsembri 2008. a otsuse peale, millega määrati talle 2007. a märtsikuu

eest tasumiseks käibemaksu 36 009 000 krooni. Kaebaja tasus riigilõivu 15 000 krooni ja õigusabi

eest Advokaadibüroole Hansa Law Offices OÜ 30 000 krooni. Kohtuistungi toimumise päeval esitas

kaebaja taotluse tuvastada, et pärast kriminaalmenetluse alustamist Rosneft Eesti OÜ juhatuse liikme

vastu oli osaühingu suhtes sanktsioonide (sunniraha ja trahv) kohaldamine maksuhaldurile teabe

andmisest keeldumise eest õigusvastane.

Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2009. a otsusega jäeti Rosneft Eesti OÜ kaebus rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda.

2. 15. jaanuaril 2010 esitas Rosneft Eesti OÜ Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2009. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles muu hulgas taotles riigilõivust vabastamist ning alternatiivselt TsMS

§ 183 alusel menetlusabi, mille andmise piirang õigustatud isikute ringi osas on kaebaja arvates

põhiseaduse vastane. Rosneft Eesti OÜ väitis, et ta on "sisuliselt maksejõuetu" ja lõivupiirang pole

mõõdukas abinõu, sest "kahtlust ei ole selles, et osaühingul puuduvad vahendid riigilõivu

tasumiseks."

3. Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2010. a määrusega jäeti Rosneft Eesti OÜ taotlus riigilõivust

vabastamiseks rahuldamata ja anti aega riigilõivu 15 000 krooni tasumiseks kuni 5. veebruarini 2010.

Ringkonnakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-te 11 ja 18

täitmise kohustusega. Neist sätetest tuleneb, et Rosneft Eesti OÜ peab apellatsioonkaebuse esitamisel

tasuma riigilõivu 15 000 krooni. HKMS § 91 lg 1 sätestab, et äriühingut saab riigilõivust vabastada

üksnes seoses pankrotimenetlusega, vastavaid tõendeid pole aga apellant esitanud. Apellandi väide

maksevõimetusest ei ole aluseks riigilõivu tasumisest vabastamisele.

4. Rosneft Eesti OÜ esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu määruse

tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kautsjoni 400 krooni tasus

Rosneft Eesti OÜ eest RKO Platvorm OÜ.

Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on tõlgendanud HKMS § 91 lg-t 1 ebaõigesti ja see säte ei keela

äriühingu riigilõivust vabastamast ka siis, kui äriühing pole püsivalt maksejõuetu. Tähelepanuta on

jäänud kaebaja alternatiivne taotlus - anda talle TsMS § 183 alusel menetlusabi. Kui aga kehtiv õigus

ei võimalda vabastada kaebajat riigilõivust ega anda menetlusabi, siis pidanuks ringkonnakohus

kontrollima selliste piirangute põhiseaduspärasust. Kaebaja esitas määruskaebuse lisana SEB pangas

asuva arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et perioodil 28. detsember 2009 kuni 4. veebruar 2010

oli konto algjääk 0,00, sissetulek 2,95, lõppjääk 2,95 ja inkassonõue 33 039 203,79 krooni.

Määruskaebuses väidetakse Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) mitmetele lahenditele tuginedes

(eeskätt Felix Blau sp. z o.o. vs. Poola, otsus 19. jaanuarist 2010 asjas nr 1783/04, Kart vs. Türgi,

otsus 3. detsembrist 2009 asjas nr 8917/05, ja Kreuz vs. Poola, otsus 19. juunist 2001 asjas

nr 28249/95), et riigilõivu suurus ei tohi takistada äriühingu juurdepääsu kohtule, et kohus peab

hindama äriühingu majanduslikku olukorda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. HKMS § 91 lg 1 alusel võib kohus maksejõuetu isiku täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest

vabastada, kusjuures äriühingu maksejõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotikulude katteks.

Kolleegiumi arvates tuleb sellest regulatsioonist lähtudes asuda seisukohale, et seadusandja pidas

äriühingu sellist maksejõuetust, mis on aluseks riigilõivust vabastamisele, võimalikuks vaid seoses

pankrotimenetlusega. Seadusandja pole esitanud ühtegi teist kriteeriumi, mille alusel võiks kohus

tuvastada äriühingu riigilõivust vabastamise aluseks oleva maksejõuetuse. Kui kohus võiks ise

otsustada, milliste kriteeriumide alusel on äriühing maksejõuetu või milline maksejõuetus on aluseks

riigilõivust vabastamisele, siis kaotaksid seadusandja määratud kriteeriumid tähenduse.

Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et HKMS § 91 lg 1 regulatsioon võimaldab vabastada

riigilõivust ka neid äriühinguid, mille maksejõuetus pole tõendatud pankrotimenetlusega.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (vt 18. peatüki "Menetluskulud" 6. jagu "Riigipoolse

menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks") on võimalik anda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks, sh vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu

maksmisest (TsMS § 180 lg 1 p 1). Samas on TsMS §-s 183 sätestatud juriidilisele isikule

menetlusabi andmise piirangud. TsMS § 183 lg 1 alusel võib menetlusabi taotleda üksnes

tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud või sellega

võrdsustatud mittetulundusühing või sihtasutus. Kaebaja pole mittetulundusühing ega sihtasutus.

TsMS § 183 lg-te 2 ja 3 alusel võib menetlusabi taotleda ka pankrotivõlgnik, kuid kaebaja pole

pankrotivõlgnik.

Riigikohtu halduskolleegium on 6. septembri 2007. a määruses (p 10) kohtuasjas nr 3-3-1-40-07

asunud seisukohale, et "[k]una riigilõivust vabastamise küsimus on Halduskohtumenetluse

seadustikus reguleeritud, puudub vajadus HKMS §-de 5 ja 94 alusel tsiviilkohtumenetluse sätete

kohaldamiseks. Riigilõivust vabastamise tingimused ja piirangud tulenevad seega mitte TsMS §-

dest 181-183 või muudest tsiviilkohtumenetluse sätetest, vaid halduskohtumenetluse enda sätetest ja

põhimõtetest." Kolleegium on jätkuvalt samal seisukohal. Seetõttu on kaebaja toetumine TsMS § 180

lg 1 p-le 1 alusetu.

Seega ei kuulu kaebaja nende isikute ringi, kes saanuks taotleda riigipoolset menetlusabi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel.

7. Õige on Rosneft Eesti OÜ väide, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta kohtule esitatud

alternatiivse taotluse saada riigipoolset menetlusabi. Kolleegium on seisukohal, et sellest rikkumisest

hoolimata on Riigikohtul võimalik nõustuda ringkonnakohtu lõppjäreldusega - kehtiv õigus ei

võimalda kaebajat riigilõivust vabastada.

8. Lähtudes RLS § 56 lg-test 13, 17 ja 18 ning HKMS § 91 lg-st 1, pidi kaebaja tasuma

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 000 krooni ja kohtul puudus võimalus vabastada kaebaja

osaliselt või täielikult riigilõivu tasumisest.

Seega tulnuks ringkonnakohtul võtta seisukoht seoses kaebaja väitega, et tema maksejõuetuse tõttu

on 15 000 krooni suurune riigilõivu tasumise kohustus, millest pole võimalik teda vabastada või mille

suurust pole võimalik vähendada, põhiseaduse vastane. Kaebaja selle väite tähelepanuta jätmine on

kolleegiumi arvates oluline menetlusnormide rikkumine, sest sellise lõivupiirangu vastuolu korral

põhiseadusega tulnuks kaebaja apellatsioonkaebus ilmselt läbi vaadata.

HKMS § 25 lg 9 kohustab halduskohut jätma kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse või

muu õigustloova akti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse § 15 teise lause kohaselt võib

igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kolleegiumi arvates tuleneb neist sätetest, et kohus

peab lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte

põhiseaduspärasust.

9. Väidetavalt maksevõimetu äriühingu kohustust tasuda seoses halduskohtumenetlusega riigilõivu

analüüsis kolleegium ka 8. märtsi 2010. a määruses kohtuasjas nr 3-3-1-98-09. Selles määruses

avaldatud seisukohad ja selgitused on kohaldatavad ka Rosneft Eesti OÜ kaebuse lahendamisel.

10. Rosneft Eesti OÜ määruskaebus kuulub rahuldamisele ja ringkonnakohtu vaidlustatud määrus

tuleb kohtumenetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi saadetakse samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht, kas regulatsioon,

mille alusel maksejõuetul äriühingul on kohustus tasuda 15 000 krooni riigilõivu, millest osaliseks

või täielikuks vabastamiseks puudub võimalus, on põhiseaduspärane. Ringkonnakohtul tuleb ka

tuvastada, kas ja millisel perioodil oli Rosneft Eesti OÜ maksevõimetu, sest tulenevalt HKMS § 64

lg-st 2 ei või Riigikohus faktilisi asjaolusid tuvastada.

HKMS § 90 lg 2 alusel kautsjon tagastatakse.

Tõnu Anton, Julia Laffranque, Jüri Põld