Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-18-10 AI generated

3-1-1-18-10 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-18-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põhja Politseiprefektuuri 11. mai 2009. a otsusega karistati H. P. liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi rahatrahviga 6000 krooni selle eest, et 15. aprillil 2009 juhtis ta Tallinnas P. tee 28 juures mootorsõidukit,

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-18-10 · Riigikohus: leidis menetlusalune isik, et LS § 44 lg 3 on ebaselguse tõttu vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 13.

Keywords

AI generated
reinstatement of insured status lapse due to peremption expired residence permit termination of insurance benefits consequences of withdrawal driving whilst disqualified
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-18-10

Otsuse kuupäev

13. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Väärteoasi H. P. karistamises liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-9536

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. P. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Peterson, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2010

Istungil osalenud isikud

H. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Kairjak

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009. a kohtuotsus H. P. väärteoasjas liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi

muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 11. mai 2009. a otsusega karistati H. P. liiklusseaduse (LS) § 741 lg 2 järgi

rahatrahviga 6000 krooni selle eest, et 15. aprillil 2009 juhtis ta Tallinnas P. tee 28 juures mootorsõidukit,

kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja ta oli eelnevalt mootorsõiduki

juhtimiselt kõrvaldatud.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotles karistusotsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt ei saa

juhtimisõigust samastada juhtimisõigust tõendava dokumendi ehk juhiloaga. Sellest tulenevalt oli H. P.-l 15.

aprillil 2009 sõidukit juhtides juhtimisõigus, kuigi juhiloa kehtivuse tähtaeg oli möödunud. Alternatiivselt

leidis menetlusalune isik, et LS § 44 lg 3 on ebaselguse tõttu vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 12 ja 13.

3. Harju Maakohtu 2. oktoobri 2009. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata. Maakohus põhjendas oma otsust järgmiselt.

3.1 Juhtimisõigus ei ole samastatav juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid need on siiski omavahel

seotud nii, et juhiloa kehtivusest sõltub isiku õigus mootorsõidukit juhtida. See tuleneb LS § 44 lõikest 3,

mille kohaselt olukorras, kus isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja

möödumisest arvates, saab ta juhtimisõiguse taastada vaid juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja

sõidueksami. Seega isikul, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud ja kes ei ole 12 kuu jooksul juhiloa

kehtivuse tähtaja möödumisest juhiluba vahetanud, puudub juhtimisõigus. Vastupidisel juhul ei oleks LS §

44 lg 3 sõnastuses vaja kasutada väljendit "juhtimisõiguse taastamine".

3.2 H. P. juhiluba kehtis 4. aprillini 2007. Aasta jooksul pärast juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivuse

lõppemist võis ta sõidukit veel juhtida, kuid selle aja vältel tuli kehtetu juhiluba vahetada uue vastu. Kuna

menetlusalune isik seda ei teinud, kaotas ta alates 5. aprillist 2008 mootorsõiduki juhtimise õiguse. Kuna 15.

aprilliks 2009 ei olnud tal sooritatud teooria- ja sõidueksam ning talle ei väljastatud uut juhiluba, puudus tal

sel päeval mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusalune isik oli Lõuna Politseiprefektuuri 28. aprilli 2008. a

otsusega kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Seega on H. P.

teos LS § 741 lg 2 objektiivne koosseis.

3.3 Liiklusseaduse § 44 lg 3 ei ole ebaselge ega põhiseadusega vastuolus. Kõnealusest sättest nähtub, et kui

isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta

juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Juhtimisõiguse

taastamisest saab rääkida vaid sellise isiku suhtes, kellel oli juhtimisõigus, kuid ta on sellest mingil põhjusel

ilma jäänud. Järelikult tuleneb LS §-st 44 lg 3, et juhiloa vahetamata jätmisel aasta jooksul pärast juhiloa

kehtivuse tähtaja möödumist loetakse juhtimisõigus lõppenuks. Selle põhjuseks on eeldus, et isik ei ole aasta

jooksul liikluses osalenud, mistõttu liiklusohutuse seisukohalt on põhjendatud eksami sooritamise nõue.

Kuna aasta jooksul on juhiloa vahetamine võimalik eksamit sooritamata, ei ole asjakohane kaitsja võrdlus

juhtimisõiguse äravõtmisega süüteo toimepanemise tõttu.

3.4 H. P. ütlustest nähtub, et 15. aprillil 2009 sõidukit juhtides oli ta teadlik juhiloa kehtivuse tähtaja

möödumisest, kuid arvas ekslikult, et see ei tähenda juhtimisõiguse puudumist. Tema eksimuse põhjustas

muu hulgas Tartu Maakohtu 28. novembri 2008. a otsus, millega lõpetati tema suhtes menetlus

mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Seega ta ei teadnud ega pidanud ka võimalikuks, et tal ei ole

õigust sõidukit juhtida. Tegemist on koosseisueksimusega, mistõttu H. P. vastutab ettevaatamatusest

toimepandud süüteo eest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. P. kaitsja vandeadvokaat Tarmo Peterson, kes taotleb otsuse

tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, põhjendades seda

järgmiselt.

4.1 Maakohus tõlgendas ebaõigesti LS § 44 lg-t 3, kuna see reguleerib olukorda, kus isikul on mootorsõiduki

juhtimise õigus karistusena ära võetud ja lisaks on ka juhiloa kehtivusest möödunud 12 kuud. Mootorsõiduki

juhtimise õiguse olemasolu ei sõltu juhiloa kehtivusest. Juhiluba on deklaratiivne ehk õiguse olemasolu

tõendav dokument. Juhtimisõigus antakse isikule tähtajatult. Seetõttu ei lõppenud menetlusaluse isiku

juhtimisõigus juhiloa kehtivuse tähtaja möödumisel. Maakohtu arutluskäik on ebaloogiline, kuna ühest

küljest leiab kohus, et juhtimisõiguse olemasolu on seotud juhiloa kehtivusega, teisest küljest peab kohus aga

võimalikuks, et juhtimisõigus säilib aasta jooksul pärast juhiloa kehtivuse tähtaja möödumist. Seetõttu on

arusaamatu ka seisukoht, mille kohaselt tuleneb eksami sooritamise nõue LS § 44 lg-s 3 tõsiasjast, et isik ei

osalenud aasta jooksul mootorsõiduki juhina liikluses.

4.2 Isegi juhul, kui tõlgendada vaidlusalust sätet nii nagu maakohus seda käesolevas asjas tegi, oli

menetlusalune isik vältimatus keelueksimuses, kuna varasemalt on maakohus samas olukorras leidnud, et tal

on juhtimisõigus säilinud.

4.3 Liiklusseaduse § 44 lg 3 on vastuolus PS §-dega 10, 11 ja § 13 lg-ga 2, s.o õiguskindluse,

proportsionaalsuse ja õigusselguse põhimõtetega.

5. Kohtuistungil jäi kaitsja kassatsioonis esitatud taotluste ja seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohalt on otsustava tähtsusega juhiloa kehtivuse tähendus

mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu tuvastamisel. Riigikohus on varem selgitanud, et juhtimisõigus ei

ole inimese n-ö sünnipärane õigus, kuna seda tuleb riigilt taotleda liiklusseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides sätestatud tingimustel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-86-09, p 7.3). Seadus ei sätesta otsesõnu juhtimisõiguse tähtaega, kuid LS § 25 lg 1

kohaselt kehtib juhiluba üldjuhul kümme aastat, misjärel tuleb juhiluba vahetada. Kolleegium märgib, et

seeläbi ei kontrollita üksnes juhtimisõigust tõendava dokumendi vastavust formaalsetele kehtivusnõuetele,

vaid ka seda, kas juhiloa vahetaja vastab jätkuvalt LS § 28 lg-s 1 loetletud juhtimisõiguse andmise

tingimustele (nt kas ta on Eesti kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis, või on ta elamisloa alusel Eestis

viibiv välismaalane ning kas ta terviseseisund vastab kehtivatele nõuetele).

6.1 Seetõttu märgib kolleegium, et kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest

samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

13. septembri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-76-06, p 5), võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda

sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa kehtivusega. Seda ongi tehtud LS § 44 lg-s 3 ja Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 "Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle

juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid" (edaspidi Määrus) § 19 lg-s 1. Nendest sätetest nähtub,

et kui isik ei ole vahetanud juhiluba 12 kuu jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates, saab ta

juhtimisõiguse taastada juhul, kui ta sooritab edukalt liiklusteooria- ja sõidueksami. Mõiste "juhtimisõiguse

taastamine" kasutamisest võib järeldada, et kuigi liiklusseadus ei näe seda expressis verbis ette, tingib juhiloa

kehtetus siiski juhtimisõiguse puudumise. Juhtimisõiguse olemasolu sõltuvust juhiloa kehtivusest on

Riigikohus tunnistanud ka LS § 27 lg 4 tõlgendamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-10, p 11).

6.2 Eeltoodust tulenevalt on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt 12 kuu kestel pärast juhiloa kehtivuse

lõppemist säilib isikul mootorsõiduki juhtimise õigus. Vastupidi - kuni juhiloa vahetamiseni puudub sellisel

isikul juhtimisõigus ja mootorsõidukit ta seetõttu juhtida ei tohi. Määruse § 19 lg-st 1 ja § 22 lg-test 1 ja 5

nähtub, et 12 kuu jooksul pärast juhiloa kehtivuse lõppemist võib juhiluba vahetada eksameid sooritamata.

Nõuetekohase taotluse esitamisel Autoregistrikeskusele taastatakse isiku juhtimisõigus ja antakse välja uus

juhiluba. Järeldust, et kuni juhiloa vahetamiseni puudub kehtivuse kaotanud juhiloaga isikul juhtimisõigus ja

ta ei tohi seni mootorsõidukit juhtida, toetab muu hulgas ka LS § 44 lg-st 3 tulenev nõue kontrollida enne

juhtimisõiguse taastamist vähemalt aasta jooksul sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi.

Samasugune eesmärk - kontrollida sõiduki juhtimisest eemal olnud isiku teadmisi ja oskusi - on näiteks ka

esmase juhiloa väljaandmist puudutava LS § 26 lg-s 3 sisalduva regulatsiooni aluseks.

7. Maakohus leidis, et H. P. tegutses koosseisueksimuses, pannes teo toime ettevaatamatusest. Kohtu

selgituse kohaselt arvas H. P. ekslikult, et juhiloa kehtivuse tähtaja möödumine ei tähenda juhtimisõiguse

puudumist. Kolleegium nendib, et arutatavas väärteoasjas tuvastatu kohaselt oli H. P. teadlik kõigist

faktilistest asjaoludest, sh juhiloa kehtivuse lõppemisest, kuid andis neile ebaõige õigusliku hinnangu,

järeldades, et mootorsõiduki juhtimisõigus on tal siiski säilinud. Selline eksimus ei ole aga

koosseisueksimus, vaid keelueksimus KarS § 39 tähenduses, mis välistab isiku süü ja vastutuse vaid selle

eksimuse vältimatuse korral (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. juuni 2006. a otsus kriminaalasjas nr

3-1-1-46-06, p 23).

8. Eksimuse välditavuse hindamisel selgitab kolleegium järgmist. Tartu Maakohtu 28. novembri 2008. a

otsusega, millele H. P. viitab kui tema käitumist õigustavale kohtuotsusele, karistati H. P. LS § 7435 lg 1 järgi

sõiduki juhtimise eest kehtiva juhiloata. Seega ei saanud H. Pikmets ka pärast viidatud kohtuotsuse

jõustumist arvestada oma käitumise õiguspärasusega, vaid sellega, et sõiduki juhtimise korral karistatakse

teda LS § 7435 lg 1 järgi. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt kõrvaldati H. P. 28. aprillil 2008, s.o pärast

juhiloa kehtivuse lõppemist ja enne käesolevas menetluses arutatava teo toimepanemist, politsei otsusega

juhtimisõiguse puudumise tõttu LS § 201 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt. Samuti oli ta juba enne

käesolevas asjas arutatava teo toimepanemist vaidlustanud halduskohtus Autoregistrikeskuse otsuse, millega

keelduti talle juhiloa väljaandmisest põhjendusel, et tal on juhtimisõiguse taastamiseks vaja sooritada

eksamid. Seega oli ta teadlik, et kõnealuses küsimuses ei ole õiguslik vaidlus üheselt lõppenud, mistõttu

tema eksimus oli välditav. Maakohus arvestas sisuliselt H. P. eksimust karistuse mõistmisel, mistõttu

arvestades mõistetud karistuse suurust, ei pea kolleegium vajalikuks ka H. P.-le mõistetud karistust KarS §

60 alusel vähendada.

9. Täiendavalt märgib kolleegium, et ei näe LS § 44 lg-s 3 vastuolu põhiseadusega. Selgusetust ega

ebakindlust ei ole küsimuses, mida ja millal peab isik tegema juhtimisõiguse taastamiseks, kui juhiloa

kehtivuse tähtajast on möödunud 12 kuud. Juhtimisõiguse taastamise vajadus viitab keelendina selgelt

juhtimisõiguse puudumisele. Kolleegiumi hinnangul on juhtimisõiguse taastamise nõude puhul tegemist

sobiva, vajaliku ja mõõduka abinõuga, mis tagab muuhulgas mootorsõiduki juhi tervisekontrolli, nagu ka

selle, et enam kui 12 kuud mootorsõiduki juhtimisest eemal olnud isik läbiks teadmiste ja oskuste kontrolli

enne uuesti mootorsõiduki juhtimisele asumist. Samuti ei kohtle seadus võrdselt isikuid, kellel on

juhtimisõigus ära võetud lisakaristusena ja neid, kelle juhiloa kehtivuse tähtaeg on möödunud - viimased ei

pea sooritama uusi eksameid, taotledes juhiloa vahetamist aasta jooksul pärast selle kehtivuse lõppemist.

Kolleegium möönab, et kuigi LS § 44 lg 3 ei saa välistada selliseid olukordi, milles ka kehtiva juhiloaga

isiku terviseseisund ei pruugi vastata kehtestatud nõuetele või tema liiklusalased teadmised ja sõiduoskused

on mingil põhjusel puudulikud, ei muuda viimatinimetatud asjaolu kõnealust sätet põhiseadusega vastuolus

olevaks.

10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1 jätab kolleegium Harju Maakohtu otsuse muutmata

ja kassatsiooni rahuldamata.

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris