3-1-1-32-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-32-10

Otsuse kuupäev

7. mai 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

Kriminaalasi K. K., K. R. ja A. R. süüdistuses KarS § 400 lg 1

ning Sihtasutuse J. A- ja E. süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a kohtuotsus

kriminaalasjas nr 1-09-391

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. K. kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, K. R. ja

Sihtasutuse J. A- ja E. kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo ning

A. R. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik, kassatsioonid

Asja läbivaatamise kuupäev

7. aprill 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. septembri 2009. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a

kohtuotsused kriminaalasjas K. K., K. R. ja A. R. süüdistuses KarS § 400 lg 1 ning Sihtasutuse J. A- ja

E. süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi.

2. Mõista K. K., K. R. ja A. R. õigeks KarS § 400 lg 1 järgi ja Sihtasutus J. A- ja E. õigeks KarS § 400

lg 2 järgi.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Sihtasutuse J. A- ja E. kasuks välja 25 000 (kakskümmend viis tuhat)

krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

4. Kassatsioonid rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 22. septembri 2009. a otsusega mõisteti õigeks K. K., K. R. ja A. R. süüdistuses KarS §

400 lg 1 ja Sihtasutus J. A- ja E. (edaspidi SA JAEK) süüdistuses KarS § 400 lg 2 järgi.

1.1 K. K.t, K. R.d ja A. R.t süüdistati KarS § 400 lg 1 järgi alljärgnevas.

K. R., olles alates 9. jaanuarist 2007 SA JAEK juhatuse liige ja tegutsedes SA JAEK nimel ning huvides,

võttis konkurentsi kahjustava tegevusega pakkumuse esitajana osa

Jõgeva Maavalitsuse korraldatud lihtmenetlusega riigihankest "Jõgevamaa arengustrateegia koostamine".

K. K., olles SA JAEK infokonsultant ning tegutsedes SA JAEK huvides, võttis konkurentsi kahjustava

tegevusega osa pakkumuste kooskõlastamisest Jõgeva Maavalitsuse korraldatud lihtmenetlusega riigihankes

?Jõgevamaa arengustrateegia koostamine?.

A. R., olles OÜ B töötaja (partner/konsultant) ja tegutsedes nii SA JAEK kui ka OÜ B huvides, võttis

konkurentsi kahjustava tegevusega osa pakkumuste kooskõlastamisest Jõgeva Maavalitsuse korraldatud

lihtmenetlusega riigihankes "Jõgevamaa arengustrateegia koostamine".

SA JAEK süüdistati KarS § 400 lg 2 järgi selles, et SA JAEK, mille juhatuse liige alates 9. jaanuarist 2007

on K. R. (juhtivtöötaja KarS § 14 lg 1 tähenduses), võttis K. R. kaudu, kes tegutses SA JAEK nimel ja

huvides, konkurentsi kahjustava tegevusega pakkumuse esitajana osa Jõgeva Maavalitsuse korraldatud

lihtmenetlusega riigihankest "Jõgevamaa arengustrateegia koostamine".

1.2 K. K.-le, K. R.-le ja A. R.-le esitatud süüdistus sisaldab järgmisi faktilisi asjaolusid.

12. juunil 2008 saatis K. K. e-posti vahendusel K. R.ga kooskõlastatult A. R.-le ettepaneku kindlaksmääratud

hinnaga pakkumuse tegemiseks Jõgeva Maavalitsuse korraldatud lihtmenetlusega riigihankes selliselt, et

riigihanke võidaks SA JAEK.

25. juunil 2008 leppis K. R. A. R.ga e-kirja teel kokku, et K. R. valmistab ise ette A. R. poolt Jõgeva

Maavalitsusele esitatava pakkumuse, misjärel saatis K. R. nimetatud pakkumuse e-kirjaga A. R.-le. Samal

päeval kooskõlastasid A. R. ja K. R. e-kirja teel A. R. poolt Jõgeva Maavalitsusele esitatava pakkumuse

hinna selliselt, et see oleks väiksem SA JAEK poolt esitatava pakkumuse hinnast. Seejärel saatis A. R.

riigihanke pakkumuse OÜ B nimelt e-kirjaga Jõgeva Maavalitsusele. Omapoolse pakkumuse esitas SA

JAEK nimel ka K. R..

26. juunil 2008 saatis A. R. OÜ B nimelt teistkordselt Jõgeva Maavalitusele e-kirjaga riigihanke pakkumuse.

Saades A. R. käest e-kirjaga teate OÜ B poolse pakkumuse esitamisest, teatas K. R. e-kirjaga A. R.-le

omapoolsest valmisolekust jätkata konkurentsi kahjustavat tegevust riigihangetes pakkumuste esitamisel

selliselt, et sellest saaks kasu A. R..

Seega panid K. K., K. R. ja A. R. ning SA JAEK oma juhatuse liikme K. R. kaudu toime kokkuleppe ja

kooskõlastatud tegevuse, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinna- ja

muid kauplemistingimusi ning jagatakse kaubaturg, st konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud

tegevuse.

1.3 Maakohus leidis, et kuigi süüdistatavatele ette heidetud käitumine on tõendatud, ei kahjustanud nad oma

tegevusega vaba konkurentsi ja neil puudus ka tahtlus seda teha. Kuna riigihanke õnnestumiseks oli vaja, et

pakkumuse esitaks kolm pakkujat, oli fiktiivse pakkumuse esitamine Jõgevamaa Maavalitsuse huvides.

Kohus rõhutas, et OÜ B ei oleks SA-ga JAEK suutnud niikuinii konkureerida, kuna OÜ B oleks esitanud

SA-ga JAEK võrreldes tunduvalt kõrgema hinnaga pakkumuse. Kohus märkis, et kui ei oleks olnud Norra

projektinõuet, oleks Jõgeva Maavalitsus andnud Jõgevamaa arengustrateegia koostamise kohe SA-le JAEK,

kuna hankesumma ei nõudnud riigihanke korraldamist. Eelnevast lähtudes asus kohus seisukohale, et kuna

süüdistatavate käitumine ei kahjustanud vaba konkurentsi ja süüdistatavatele süüks pandud tegevus on

vähese tähtsusega, tuleb süüdistatavad õigeks mõista.

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni riigiprokurör Triin Bergmann, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning süüdimõistva otsuse tegemist. Apellandi

hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et KarS § 400 on formaalne teodelikt, st ei ole oluline, kas keegi saab

kasu või kahju. Kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevusel peab olema majanduslik sisu, mis on suunatud

konkurentsi kahjustamisele, st väheneb süüdlaste omavaheline konkurents teenuse osutamisel. Käesoleval

juhul lakkas SA JAEK ja OÜ B vaheline konkurents täielikult. Tagantjärele ei saa teada, milline oleks olnud

SA JAEK tegelik pakkumine juhul, kui OÜ B oleks osalenud riigihankes ilma kokkulepet sõlmimata. Kuigi

Jõgeva Maavalitsus oli hankija, olid hanke rahastajateks lisaks Jõgevamaa Omavalitsuste Liidule veel EAS

ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna fond, kes eeldasid rahastamise otsustamisel, et korraldatakse

riigihange, kus toimib vaba konkurents parima pakkumuse väljaselgitamiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et

süüdistatavate eesmärk oli arengukava koostamise tagamine maakonnale, ei välista see nende tahtlust

konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses. Segadust tekitav ja vastuoluline

on kohtu mõttekäik, mille kohaselt tuleb süüdistatavad õigeks mõista muu hulgas seetõttu, et neile

süüksarvatav tegevus on vähese tähtsusega. Sellisele tõdemusele jõudes oleks kohus pidanud süüdistatavad

süüdi mõistma.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsusega maakohtu otsus tühistati. Kohus tunnistas K. R.

süüdi KarS § 400 lg 1 järgi ja mõistis talle rahalise karistuse 200 päevamäära, s.o 53 080 krooni.

Karistusseadustiku § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määras kohus, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult

täitmisele, kui K. R. ei pane kolmeaastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. K. K. tunnistati süüdi

KarS § 400 lg 1 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus suurusega 50 päevamäära, s.o 11 160 krooni.

Karistusseadustiku § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele,

kui K. K. ei pane kolmeaastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. A. R. tunnistati süüdi KarS § 400

lg 1 järgi ja talle mõisteti rahaline karistus suurusega 150 päevamäära, s.o 188 535 krooni.

Karistusseadustiku § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele,

kui A. R. ei pane kolmeaastase katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. SA JAEK tunnistati süüdi KarS §

400 lg 2 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 200 000 krooni. Karistusseadustiku § 73 lg-te 1 ja 3 alusel

määrati, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui SA JAEK ei pane kolmeaastase

katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3.1 Ringkonnakohus märkis, et KarS § 400 on formaalne teodelikt, täpsemalt abstraktne ohudelikt. Seega ei

ole oluline, kas täideviija sai varalist kasu või kellelgi tekkis varaline kahju, kuna koosseis on täidetud juba

konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisega, mis ei pea jõudma konkreetsete tegude või tagajärjeni.

Karistusseadustiku §-ga 400 kaitstavaks õigushüveks on vaba konkurents laias tähenduses, mida tuleb mõista

nii individuaalses kui ka ühiskondlikus mõttes. Karistatav on seega kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud

tegevus, mis enda olemuselt on kohane vaba konkurentsi kahjustamiseks. Olukorras, kus on välja kuulutatud

hange teatud teenuse ostmiseks, peab teenuse ostjale jõudma vaba konkurentsi tingimustes kujunenud parim

pakkumine. Seega on karistatav juba vaba konkurentsi näivuse loomine, kui see rajaneb pakkujate

kokkuleppel. Oluline ei ole seejuures, kas osapoolte vahel saavutatakse üksnes kokkulepe, millega

määratakse kindlaks hinnatingimused kolmandate isikute jaoks, või kaasneb sellega järgmise sammuna juba

konkreetne kooskõlastatud tegevus.

3.2 Karistusseadustiku § 400 ei nõua erisubjekti, mis tähendab seda, et täideviijaks võib olla iga füüsiline

isik. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 400 vähemalt kaudset tahtlust. Süüdistuses on viidatud

konkurentsiseaduse (KonkS) § 4 lg-le 1, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või

tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Selline

sõnastus ei muuda ringkonnakohtu hinnangul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-85-04

märgitu valguses KarS § 400 tagajärjedeliktiks ega oma tähendust KarS § 400 subjektiivsele küljele.

3.3 Käesolevas kriminaalasjas korraldas Jõgeva Maavalitsus lihtmenetlusega riigihanke Jõgevamaa

arengustrateegia koostamiseks. Omapoolsed pakkumused esitasid ühiselt ja kooskõlastatult SA JAEK ning

OÜ B. Sellega leppisid süüdistatavad omavahel kokku hinnatingimused kolmanda isiku, Jõgeva

Maavalitsuse suhtes ja suunasid Jõgeva Maavalitsust SA JAEK pakkumust aktsepteerima. Kriminaalasjas on

tuvastatud, et tegelikkuses OÜ B konkurssi võita ei soovinud, kuid just seda süüdistatavatele ette

heidetaksegi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et K. R., K. K. ja A. R. sõlmisid konkurentsi kahjustava

kokkuleppe, st kooskõlastasid esitatavad pakkumused ja käitusid sellele kokkuleppele vastavalt edasiselt

kooskõlastatult, esitades pakkumused Jõgeva Maavalitsusele kui konkursi korraldajale, millega määrasid

kolmanda isiku jaoks otseselt kindlaks hinnatingimused. Kuigi peamiselt tegelesid kokkuleppe sõlmimise ja

kooskõlastatud tegevusega K. R. ning A. R., on ka K. K. käsitatav kuriteo kaastäideviijana, kuna ta võttis

esimesena A. R.ga ühendust.

3.4 Ringkonnakohus kontrollis koosseisu- ja keelueksimust, märkides, et süüdistatavad panid süüteo toime

tahtlikult. Nad olid teadlikud nendest koosseisulistest faktilistest asjaoludest, mille realiseerimisele oli nende

käitumine suunatud, mistõttu ei saa rääkida koosseisueksimusest KarS § 17 lg 1 mõttes. Samuti ei tegutsenud

süüdistatavad keelueksimuses KarS § 39 lg 1 tähenduses. Üldtunnustatud seisukohaks on, et isikutelt, kes

puutuvad kokku valdkonnaga, mida reguleerivad normid on karistusõiguslikult tagatud, eeldatakse vastava

valdkonna regulatsiooni tundmist.

3.5 Ringkonnakohus kaalus ka SA JAEK vastutust, märkides, et kohtupraktika järgi vastutab juriidiline isik

vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid. Need

eeldused on K. R. kui SA JAEK juhtivtöötaja käitumises tuvastatud. Täiendavalt tuleb juriidilise isiku

vastutuse jaoks tuvastada, et see tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. K. R. ei ole kordagi eitanud, et

kõik tema käitumisaktid olid ette võetud selleks, et väljakuulutatud konkursi võidaks just SA JAEK, mistõttu

tuleb asuda seisukohale, et K. R. pani kuriteo toime SA JAEK huvides.

3.6 Täiendavalt märkis ringkonnakohus seda, et süüdistatavate käitumine vastab põhimõtteliselt ka KarS §

209 koosseisule. Karistusseadustiku § 400 kriminaliseerib teatud juhtudel KarS § 209 kirjeldatud käitumise

eelala - piisab juba konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisest, kui süüteokoosseis on täidetud. Sama

tegu võib aga kujutada endast ettevalmistavat käitumist kelmuse koosseisu mõttes, mis ei ole karistatav.

Süüdistatavad on ise tunnistanud pettusliku teo toimepanemist fiktiivse pakkumuse esitamise näol, mille

eesmärk oli väljakuulutatud konkursi võitmine SA JAEK poolt. Sellest tulenevalt oli süüdistatavate

käitumine suunatud sellele, et eksimuses olev isik teeks varakäsutuse. Viitega Riigikohtu lahendile

kriminaalasjas nr 3-1-1-87-09 märkis ringkonnakohus, et kelmuse koosseisu tähenduses ei ole relevantne,

kas kellelegi kahju tekitati või mitte. Seega oleks kelmusega tegemist isegi siis, kui SA JAEK pakkumine

olnuks tegelikkuses ka tõepoolest kõige soodsam. Summa, mis oleks antud SA JAEK käsutusse, olnuks

vaadeldav varalise kasuna KarS § 209 mõttes. Seega olnuks põhimõtteliselt õige esitada süüdistatavatele

süüdistus isegi KarS § 25 lg 4 ja § 209 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, s.o raskemat karistust ette nägeva

süüteokoosseisu järgi.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu otsuse peale on esitanud kassatsioonid K. K. kaitsja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, K.

R. ja SA JAEK kaitsja vandeadvokaat Andrus Lillo ning A. R. kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik, taotledes

ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja maakohtu otsuse jõustamist. Kassaatorite põhiväited on järgmised.

5. K. K. kaitsja nõustub ringkonnakohtuga selles, et KarS § 400 on formaalne delikt. Samuti nõustub

kassator ringkonnakohtu järeldusega, mille kohaselt on KarS §-ga 400 kaitstavaks õigushüveks vaba

konkurents laiemas tähenduses ning karistusõiguslikult on karistatav kokkuleppe sõlmimine ja

kooskõlastatud tegevus, mis enda olemuselt on kohane vaba konkurentsi kahjustamiseks. Samas leiab

kassaator, et süüdistatavate käitumine ei olnud vaba konkurentsi kahjustav. Kriminaalasjas ei ole tõendatud,

et olemas oleks olnud hinnakokkulepe ostja suhtes ja ka riigihanke võitja ei olnud kokku lepitud.

Süüdistatavate eesmärk oli üksnes tagada, et riigihange õnnestuks. Kui süüdistatavad oleks soovinud

konkurentsi kahjustades hanget võita, siis oleks nad pidanud saavutama või üritama saavutada kokkulepet

kõikide pakkujatega, kooskõlastades pakkumuse hinna ka OÜ-ga F, mida aga pole tehtud.

5.1 Konkurentsiseaduse § 4 lg 1 järgi on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Seda sätet arvesse

võttes eeldab kassatori hinnangul ka KarS § 400 subjektiivse külje osana eesmärki konkurentsi kahjustada.

Süüdistatavatel selline eesmärk puudus, kusjuures neil ei olnud isegi kaudset tahtlust konkurentsi kahjustada.

K. K. soovis aidata kaasa hanke õnnestumisele ja ei tulnud selle pealegi, et tema tegevus võiks olla

seadusevastane ja kahjustada vaba konkurentsi. Kassator rõhutab, et kui juba prokuröri, kaitsjate ja kohtu

tõlgendus KarS § 400 osas on erinev, ei saa eeldada, et süüdistatavatel oleks olnud võimalus ette näha oma

teo keelatust.

5.2 K. K. kaitsja märgib ka seda, et süüdistuses on kirjeldatud erinevaid alternatiivseid käitumisvõimalusi,

kuid need on jäetud arusaadavalt sisustamata.

6. Ka K. R. ja SA JAEK kaitsja leiab, et tõendatud ei ole KarS § 400 subjektiivne külg, kuna süüdistatavad

soovisid üksnes konkursi õnnestumist. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, milles seisnes süüdistatavate

kokkuleppe kahjulikkus konkurentsile. Ühtlasi märgib kassaator, et süüdistatavad ei teadnud, et nende

tegevus võib osutuda kriminaalkorras karistatavaks.

7. A. R. kaitsja märgib, et isiku saab KarS § 400 lg 1 järgi vastutusele võtta üksnes siis, kui ta tegevus peab

silmas konkurentsi kahjustamise eesmärki või toob selle kaasa. Seega on vaja tuvastada konkreetse ohu

loomine kaitstavale õigushüvele ja kontrollida, kas isiku tegevuse eesmärgiks või tagajärjeks oli konkurentsi

kahjustamine. Selline põhimõte tuleneb KonkS § 4 lg-st 1. Eelnevast saab järeldada, et KarS § 400 alusel ei

saa karistada isikut selle eest, et ta loob väärkujutelma konkurentsi toimimisest olukorras, kus konkurents ei

toimi või kus on muul põhjusel selge konkursi võitja. Ka ei nõustu kassaator ringkonnakohtuga selles, et

KarS § 400 lg-s 1 sätestatud süüteo saab toime panna iga füüsiline isik, märkides, et A. R. ei vasta

KonkS § 2 lg-s 1 sätestatud erisubjekti tunnustele. Lisaks eelnevale märgib kassaator, et tema hinnangul

tuleneb KarS § 400 lg 1 sõnastusest, et keelatud kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse mõju peab

ulatuma enam kui ühele isikule ja üksiktehingud ei ole hõlmatud KarS § 400 lg-ga 1, kuivõrd need ei

kahjusta vaba konkurentsi kui tervikut. Kassaator märgib sedagi, et SA JAEK oleks niikuinii konkursi

võitnud, kuna tema pakkumus oli kõige soodsam. OÜ-l B ei olnud soovi konkurssi võita ja tema nimel

esitatud pakkumine oli fiktiivne. On tõendatud, et juhul kui OÜ B oleks tegeliku pakkumuse esitanud, oleks

see olnud oluliselt kallim kui SA JAEK pakkumus. Sarnaselt teistele kassaatoritele juhib A. R. kaitsja

Riigikohtu tähelepanu sellele, et kokkulepet kolmanda võimaliku pakkujaga, OÜ-ga F, ei sõlmitud.

8. Vastuses kassatsioonidele leiab riigiprokurör T. Bergmann, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud ning tuleks jätta muutmata. Prokurör märgib, et riigihankemenetluse peamine eesmärk oli ausa

konkurentsi toimimise teel välja selgitada parim võimalik pakkumus, kuid käesoleval juhul lakkas

kokkuleppe tulemusena SA JAEK ja OÜ B vaheline konkurents täielikult. Süüdistatavate eesmärk oli

saavutada riigihanke võitmine SA JAEK poolt. Asjaolul, et nad ei võtnud selleks ühendust kolmanda

võimaliku pakkumuse esitaja OÜ-ga F, ei ole nende teole antava karistusõigusliku hinnangu seisukohalt

tähtsust. Isegi kui süüdistatavate eesmärk oli ühtlasi tagada riigihanke õnnestumine, ei välista üks eesmärk

teist, kuna riigihanke õnnestumise eesmärk oli vahetult seotud eesmärgiga saavutada SA JAEK võitjaks

tunnistamine. Seejuures on asjakohatu väide, et süüdistatavate poolt toime pandud konkurentsialane

rikkumine ei puudutanud mitmeid kolmandaid isikuid, kuivõrd on ilmne, et hangete rahastamise eripärast

tulenevalt puudutab igasugune riigihange kaudselt määratlematut hulka isikuid. Vastuseks A. R. kaitsja

väitele, et A. R. ei olnud OÜ B huvides tegutsev isik, märgib prokurör järgmist. A. R. tuleb lugeda KonkS §

2 lg 1 tähenduses ettevõtja huvides tegutsevaks isikuks, kuna tema tegevus vastas objektiivselt sellisele

kirjeldusele. Ta esitas pakkumuse juriidilise isiku nimel, jättes kõigile osapooltele mulje, et tegemist on

OÜ B tegeliku pakkumusega. Kuna A. R. ei olnud KarS § 14 lg-s 1 sätestatud isikuks, on välistatud OÜ B

vastutus tema tegevuse eest, kuid mitte A. R. vastutus KarS § 400 lg 1 järgi.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Süüdistatavate kaitsjad on kassatsioonides leidnud, et süüdistatavate vastutus KarS § 400 lg 1 järgi on

välistatud, kuna nende teos puudub nii objektiivne kui ka subjektiivne koosseis. Samuti viitavad kaitsjad

võimalikule keelueksimusele. Seega tuleb Riigikohtu kriminaalkolleegiumil analüüsida, millised on KarS §

400 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnused ning kas K. R., K. K. ja A. R. täitsid oma tegevusega

KarS § 400 lg-s 1 sätestatud süüteo koosseisu. Alles juhul, kui on tuvastatud K. R. kui SA JAEK juhatuse

liikme vastutus KarS § 400 lg 1 järgi, saab Riigikohus võtta seisukoha SA JAEK vastutuse osas KarS § 400

lg 2 alusel.

10. Kuni 27. veebruarini 2010 kehtinud KarS § 400 lg 1 redaktsiooni järgi karistati selle sätte alusel

kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest, millega otseselt või kaudselt määratakse kindlaks

kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu,

tehnilist arengut või investeerimist, jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, samuti muu konkurentsi

kahjustava kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistusega. Kõne all olev säte kehtis sellises sõnastuses alates 15. märtsist 2007, st ka ajal, mil

süüdistatavad panid toime süüdistuses kirjeldatud teod. Süüdistusest nähtub, et K. R.-le, K. K.-le ja A. R.-le

heidetakse ette kokkulepet ja kooskõlastatud tegevust, millega otseselt ja kaudselt määrati kindlaks

kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi ning jagati kaubaturg. Seega heidetakse

süüdistatavatele ette konkurentsi kahjustavat kokkulepet ja kooskõlastatud tegevust.

10.1 Karistusseadustiku § 400 lg 1 oli kuni 27. veebruarini 2010 kehtinud sõnastuses formaalne

tegevusdelikt. Seega ei olnud vaja eraldi tuvastada, kas kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse

tagajärjel sai keegi kasu või kahju. Kaitstavaks õigushüveks oli vaba konkurents ja vaba ettevõtlus, mida

kahjustati juba ainuüksi kokkuleppe sõlmimise või otsuse vastuvõtmisega, mistõttu ei olnud oluline, kas

vastav kokkulepe või otsus hilisemas tegevuses üldse realiseerus. Selline seisukoht on kooskõlas KonkS § 4

lg-ga 1, mille kohaselt ei ole keelatud üksnes konkurentsi kahjustava tagajärjega ettevõtjatevahelised

kokkulepped, vaid ka sellised kokkulepped, millel on konkurentsi kahjustav eesmärk, st mis on suunatud

konkurentsi kahjustamisele ilma, et konkurentsi kahjustav tagajärg saabuks. Karistusseadustiku § 400 lg-s 1

kirjeldatud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks oli kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, mis

vastas KarS § 400 lg-s 1 sätestatud konkreetsetele tunnustele - sellega määrati otseselt või kaudselt kindlaks

kolmandate isikute suhtes hinna- ja muid kauplemistingimusi, piirati tootmist, teenindamist, kaubaturgu,

tehnilist arengut või investeerimist, jagati kaubaturgu või varustusallikat -, või mõni muu konkurentsi

kahjustav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus. Seega nähtus KarS § 400 lg-st 1, et teatud

kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi peeti juba olemuslikult konkurentsi kahjustavaks ja

süüdistuses ei olnud vaja eraldi välja tuua asjaolusid, mis kinnitaksid, et need tegevused on konkurentsi

kahjustavad. Ülejäänud juhtudel tuli süüdistuses näidata kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse

konkurentsi

kahjustav

iseloom.

Eelnevast

lähtudes

nõustub

Riigikohtu

kriminaalkolleegium

ringkonnakohtuga selles, et KarS § 400 lg 1 oli abstraktne ohudelikt ja ei nõudnud kahju tekitamist ega

konkreetse ohu loomist selle koosseisuga kaitstud õigushüvele.

10.2 Märkimist väärib, et kuigi KarS § 400 ülesehitus ja sõnastus 27. veebruarist 2010 muutus, ei ole see

süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste seisukohalt olulisi muudatusi kaasa toonud. Nimelt

karistatakse KarS § 400 lg 1 kehtiva redaktsiooni kohaselt konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega

ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Seega tuleb KarS § 400 lg-s 1 sätestatud süüteo objektiivse

koosseisu tasandil tuvastada kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse konkurentsi kahjustav tagajärg.

See ei muuda aga KarS § 400 lg 1 iseenesest materiaalseks deliktiks, kuna selle sätte sõnastuse kohaselt

piisab sellest, kui süüdlastel oli kokkuleppe sõlmimisel, otsuse tegemisel või kooskõlastatult tegutsedes

eesmärk konkurentsi kahjustada. Sellisel juhul tuleb objektiivsel tasandil tuvastada kokkulepe, otsus või

kooskõlastatud tegevus, subjektiivsel tasandil aga süüdistatavate kavatsus konkurentsi kahjustamise suhtes.

Seega nõuab KarS § 400 lg 1 käesoleval ajal kehtivas sõnastuses konkurentsi kahjustava tagajärje või

eesmärgi tuvastamist. Seevastu kehtivas KarS § 400 lg 2 redaktsioonis on toodud kokkulepped, otsused või

kooskõlastatud tegevused, mida peetakse a priori konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi

nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Selle sätte kohaselt karistatakse rahalise

karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistusega konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse

tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt

või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; piiratakse tootmist,

teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või jagatakse kaubaturgu või varustusallikat,

piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Seega on hinna- ja muude

kauplemistingimuste kindlaksmääramine ning kaubaturu jagamine, mida käsitletavas kriminaalasjas

süüdistatavatele ette heidetakse, ka käesoleval ajal kriminaliseeritud ning puudub vajadus tuvastada, kas

süüdistatavad tegutsesid konkurentsi kahjustava eesmärgiga või nende tegevus tõi kaasa konkurentsi

kahjustava tagajärje. Seejuures tuleb märkida, et kuigi KonkS § 4 lg 1 järgi on keelatud konkurentsi

kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate

ühenduse otsus, sisaldavad sama lõike p-d 1-6 keelatud tegevuste loetelu, mida loetakse oma olemuselt

konkurentsi kahjustavaks. Nii on KonkS § 4 lg 1 p 1 järgi keelatud otsene või kaudne kolmandate isikute

suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine ja sama lõike kolmanda punkti järgi

kaubaturu või varustusallika jagamine, millest järeldub, et nende tegevuste puhul puudub vajadus iga kord

eraldi välja selgitada konkurentsi kahjustavat eesmärki või tagajärge.

10.3 Lisaks eelnevale tuleb vastata A. R. kaitsja poolt kassatsioonis tõstatatud küsimusele, kas kuni 27.

veebruarini 2010 kehtinud KarS § 400 lg 1 oli erisubjekti nõudev koosseis. Karistusseadustiku § 400

pealkirjaks oli "Konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus", mis ei viidanud sellele,

et kokkuleppe sõlminud isikud pidid vastama mingitele erisubjekti tunnustele. Ka KarS § 400 lg 1

sõnastusest ei tulenenud, et karistatav on üksnes teatud kindlatele tunnustele vastavate isikute kokkulepe,

otsus või kooskõlastatud tegevus. Kuni 15. märtsini 2007 kehtinud KarS § 400 lg 1 nägi ette karistuse

juriidilise isiku juhatuse, seda asendava organi või nõukogu liikme poolt konkurentsi kahjustava kokkuleppe,

otsuse või kooskõlastatud tegevuse keelu rikkumise eest. Seaduseelnõu 931 SE (X koosseis) seletuskirjas

põhjendati erisubjektsuse kaotamist KarS §-s 400 sellega, et ka füüsilisest isikust ettevõtja ning juriidilise

isiku juhtivtöötaja, kes ei ole juhtorgani liige, võiks põhimõtteliselt vastutada konkurentsi kahjustava

kokkuleppe eest. Seletuskirjas on täiendavalt märgitud, et muudatuste tulemusel on võimalik karistada

juriidilist isikut konkurentsireeglite rikkumise eest ka siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku muu

organ (üldkoosolek) või juhtivtöötaja. Samuti on võimalik vastutusele võtta füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes

sõlmivad konkurentsi piiravaid kokkuleppeid või kuritarvitavad oma valitsevat seisundit turul.

10.4 Kuigi 15. märtsist 2007 kaotati KarS § 400 lg-st 1 erisubjektsus, tuleb vaatamata sellele välja selgitada,

milliseid kokkuleppeid, otsuseid ja kooskõlastatud tegevusi KarS § 400 lg-s 1 silmas peeti.

Konkurentsiseaduse § 1 lg 1 kohaselt on konkurentsiseaduse reguleerimisala vaba ettevõtluse huvidest

lähtuva konkurentsi kaitsmine loodusvarade kaevandamisel, toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel

ning toodete ja teenuste ostmisel ja müümisel ning muus äritegevuses konkurentsi takistamise, piiramise või

kahjustamise ärahoidmine ja kõrvaldamine. Seega kaitseb Eesti Vabariigis vaba konkurentsi, s.o KarS § 400

kaitsealasse kuulunud (ja ka praegu kuuluvat) õigushüve, konkurentsiseadus. Konkurentsiseaduse § 4 lg 1

kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe,

kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Ettevõtja on konkurentsiseaduse tähenduses KonkS § 2

lg-st 1 lähtudes äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või

juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Lähtudes karistusõiguse

aktsessoorsuse põhimõttest tuleb asuda seisukohale, et KarS § 400 lg 1 nägi vastutuse ette üksnes sellisel

juhul, kui kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus oli ettevõtjatevaheline. Sellist tõlgendust toetab ka

praegu kehtiv KarS § 400 redaktsioon. Nimelt näeb KarS § 400 lg 1 ette vastutuse konkurentsi kahjustava

eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud

tegevuse eest, KarS § 400 lg 2 aga konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või

kooskõlastatud tegevuse eest, mis vastab KarS § 400 lg 2 p-des 1-3 sätestatud tunnustele. Eelnevast lähtudes

asub Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et alates 15. märtsist 2007 kuni 27. veebruarini 2010

kehtinud KarS § 400 lg 1 redaktsiooni tuleb tõlgendada selliselt, et objektiivse koosseisu elemendiks olev

konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus peab olema ettevõtjatevaheline. Ettevõtja

mõiste sisustamisel tuleb seejuures lähtuda KonkS § 2 lg-s 1 sätestatust.

11. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et puudub vaidlus selle üle, kas

süüdistatavad panid toime teod, mida neile süüdistuses on ette heidetud. A. R. kirjavahetusest esialgu K. K.

ja hiljem K. R.ga nähtub, et kõik süüdistatavad tegutsesid selle nimel, et A. R. poolt Jõgevamaa

Maavalitsusele OÜ B nimel saadetav pakkumus oleks kallim kui SA JAEK pakkumus. Süüdistatavate

tegevus oli suunatud sellele, et hanke võidaks SA JAEK kui kõige odavama pakkumuse esitaja. Sellega loodi

Jõgevamaa Maavalitsusele väärarusaam sellest, et esitatud on kaks iseseisvalt kujunenud hinnaga pakkumust.

Isegi kui SA JAEK oleks vaba konkurentsi tingimustes konkursi võitnud, mida tagantjärele on võimatu

kindlaks teha, tekitasid süüdistatavad kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevusega olukorra, kus soodsaima

pakkumuse esitajaks ja seega ette määratud võitjaks oli SA JAEK. Süüdistuse kohaselt tegutsesid K. R. ja K.

K. konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmides SA JAEK ning A. R. SA JAEK ja OÜ B huvides. Riigikohtu

kriminaalkolleegium nõustub sellega osaliselt ja leiab järgmist.

11.1 Käsitletavas kriminaalasjas on tuvastatud, et kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses osalesid ühelt

poolt K. R., kes oli SA JAEK juhatuse liige, ja K. K., kes tegutses K. R. ülesandel. Kuna K. R. oli SA JAEK

juhatuse liige ja K. K. oli K. R., s.o SA JAEK juhatuse liikme juhtnööre järgides tegutsev isik, tuleb neid

lähtudes KonkS § 2 lg-s 1, TsÜS § 34 lg-s 1 ja TsÜS § 115 lg-s 1 sätestatust käsitada SA JAEK huvides

tegutsevate isikutena. Ka A. R. on käsitatav SA JAEK huvides tegutseva isikuna KonkS § 2 lg 1 tähenduses,

kuna ta järgis SA JAEK juhatuse liikme K. R. juhtnööre. Küll aga nähtub kriminaalasja materjalidest, et A.

R. ei tegutsenud OÜ B huvides. Nimelt andis OÜ B juhatuse liige L. R. maakohtu istungil ütlusi selle kohta,

et ta otsustas, et OÜ B ei osale riigihankes ning ütles seda ka A. R.-le ja K. K.-le (II kd, tl 117-119).

Tunnistaja selgitas samas, et A. R. esitas pakkumuse ilma tema nõusolekuta. Ka A. R. kohtuistungil antud

ütlustest nähtub, et tal puudus OÜ B juhatuse volitus pakkumus esitada, mistõttu A. R. esitas OÜ B nimel

vormistatud pakkumuse digitaalallkirjastamata (II kd, tl 141-143). Kriminaalkolleegium märgib, et kuna A.

R. sõlmis pakkumuste kooskõlastamise kokkuleppe OÜ B juhatuse heakskiiduta ja esitas kooskõlastatud

pakkumuse OÜ B nimel oma pädevust ületades, ei saa teda käsitada OÜ B huvides tegutseva isikuna KonkS

§ 2 lg 1 mõttes.

11.2 Eelnevast lähtudes tuleb asuda seisukohale, et nii K. R., K. K. kui ka A. R. tegutsesid ühe ettevõtja, SA

JAEK huvides. Seega oli konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse üheks pooleks SA

JAEK huvides tegutsevad K. R. ning K. K., teiseks pooleks aga A. R., kes esitas OÜ B nimel varasemalt K.

R.ga kooskõlastatud pakkumuse. Kuna A. R.-l ei olnud pakkumuse K. R.-ga kooskõlastamiseks ja selle

esitamiseks OÜ B juhatuse volitust, osales A. R. K. R.-le ja K. K.-le sarnaselt kokkuleppes ja kooskõlastatud

tegevuses SA JAEK huvides. Seega toimus kokkuleppe sõlmimine ja kooskõlastatud tegevus ühe ettevõtja,

SA JAEK huvides tegutsevate isikute vahel, mistõttu ei saa rääkida ettevõtjatevahelisest kokkuleppest ja

kooskõlastatud tegevusest KonkS § 4 lg 1 tähenduses. Kuigi kõrvaltvaatajatele paistis A. R. OÜ B huvides

tegutseva isikuna, ei muuda see asjaolu, et A. R.-l puudus pakkumuse kooskõlastamiseks ja selle hilisemaks

esitamiseks OÜ B juhatuse nõusolek. Seda teadsid ka K. R. ja K. K., kuna OÜ B juhatuse liige L. R. oli neid

varem teavitanud, et OÜ B pakkumust ei esita. Eelnevast lähtudes asub Riigikohtu kriminaalkolleegium

seisukohale, et käsitletavas kriminaalasjas puudub KarS § 400 lg 1 objektiivse koosseisu elemendina

ettevõtjatevaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, mistõttu süüdistatavate K. R., K. K. ja A. R.

vastutus selle sätte järgi on välistatud. Kuna SA JAEK juhatuse liige K. R. on toime pannud koosseisupäratu

teo, on välistatud ka SA JAEK vastutus KarS § 400 lg 2 alusel.

12. SA JAEK kaitsja vandeadvokaat A. Lillo on Riigikohtule esitanud taotluse hüvitada SA-le JAEK

õigeksmõistmise korral kriminaalmenetluse kuluna 44 699 krooni ja 40 senti, mis hõlmab valitud kaitsjale

makstud tasu kassatsiooni koostamise eest ja nõupidamise eest kliendiga. Kriminaalmenetluse seadustiku

§ 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182

sätestatud erandeid. Vastavalt KrMS § 173 lg 1 p-le 1 ja § 175 lg 1 p-le 1 kuulub kriminaalmenetluse kulude

hulka ka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on

kriminaalasja keerukust ja koostatud kassatsiooni mahtu arvestades põhjendatud SA-le JAEK hüvitada

valitud kaitsjale makstud tasu osaliselt, s.o summas 25 000 krooni.

13. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 7 ja § 362 p-st 1 tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium täies ulatuses Tallinna Ringkonnakohtu 15. detsembri 2009. a otsuse ja Harju Maakohtu

22. septembri 2009. a otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega mõistab K. K., K. R. ja A. R. õigeks KarS §

400 lg 1 järgi ja SA J. A- ja E. õigeks KarS § 400 lg 2 järgi. Võttes aluseks KrMS § 181 lg 1, § 173 lg 1 p 1

ja § 175 lg 1 p 1 mõistab kriminaalkolleegium kriminaalmenetluse kuluna Eesti Vabariigilt SA J. A- ja E.

kasuks välja 25 000 krooni selle tasu katteks, mille SA J. A- ja E. maksis valitud kaitsjale viimase poolt

kassatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Ott Järvesaar