3-2-4-1-10 · 3-2-4-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-2-4-1-10 Määruse kuupäev Tartu, 29. aprill 2010. a Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Jaak Luik, Tambet Tampuu, Tõnu Anton ja Indrek Koolmeister Kohtuasi Pädeva kohtu määramine Veera Semjonova hagis Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu 40 000 krooni saamiseks RESOLUTSIOON Anda asi lahendada Riigikohtu üldkogule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Veera Semjonova esitas 8. jaanuaril Tallinna Halduskohtule kaebuse. 2. Tallinna Halduskohus jättis 15. veebruari 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-10-64 kaebuse käiguta ja andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus leidis, et kaebuse eset ei ole võimalik üheselt määratleda. Kaebuse sisust ja kaebusele lisatud materjalidest nähtub, et 6. oktoobril 2008. a kell 13.20 toimus aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa kaebaja sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ, mis oli pargitud selleks mitteettenähtud kohas. Liiklusõnnetuse tõttu alustatud väärteoasjas nr 2302,08,034586 on Igor Semjonovile 29. oktoobri 2008. a väärteootsusega määratud karistuseks rahatrahv 900 krooni. Harju Maakohtus jättis I. Semjonovi väärteootsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata ning kohtuotsus on jõustunud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Praeguses asjas jääb V. Semjonova subjektiivsete õiguste rikkumine arusaamatuks, kuna nii väärteomenetlus kui ka täitemenetlus puudutavad I. Semjonovit, mitte V. Semjonovat. Tallinna Halduskohtule 8. jaanuaril 2010. a ja 12. veebruaril 2010. a esitatud avaldusest ega selle täiendusest ei nähtu kaebuse esitamise eesmärk ega kaebaja taotlused, mistõttu tuleb kaebajal kaebust täpsustada ja märkida, mis on kaebaja tegelik eesmärk ja tahe. Juhul kui kaebuse esitamise eesmärgiks on esitada kahjunõue liiklusõnnetuses osalenud politseiametnike poolt väärteoasjas tekitatud kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, siis tuleb seda selgelt oma kaebuse täpsustuses märkida ning sellisel juhul kahjunõue esitatakse Harju Maakohtule. 3. V. Semjonova esitas 2. märtsil 2010. a Harju Maakohtule hagi, milles palus süüdi olevatelt isikutelt välja mõista 40 000 krooni tekitatud kahju eest. 4. Harju Maakohus jättis 9. märtsi 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 hagiavalduse käiguta ning andis selle esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus leidis, et V. Semjonoval tuleb märkida, kellelt ta kahju hüvitise väljamõistmist palub ning kostja andmed. V. Semjonova nõue on ebaselge. Ta peab selgitama ja tõendama, kes ja millise

õigusvastase tegevusega talle kahju põhjustas. Samuti tuleb selgitada, mille alusel ja kuidas on kahju suurus arvestatud. Tasuda tuleb ka riigilõiv 7500 krooni. 5. V. Semjonova esitas 23. märtsil 2010. a hagiavalduse täienduse, milles märkis, et kostjaks on Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur. Avalduse kohaselt toimus 6. oktoobril 2008. a kell 13.45 aadressil Sõle 41 asuva maja juures liiklusõnnetus. Politsei ametiauto registreerimismärgiga 508 MGS sõitis otsa V. Semjonova sõiduautole Renault Scenic registreerimismärgiga 741 AVZ. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis kahju 40 000 krooni. Väärteomenetluses määrati hageja sõidukit juhtinud I. Semjonovile rahatrahv, mis koos täituritasuga on 1667 krooni. Sõiduki alarmi ja parema tule remondikulud on 10 000 ja 6000 krooni. V. Semjonoval tuli liiklusõnnetuse ajal astuda sõiduteele ning hüpata politsei ametiauto eest kõrvale, mille tõttu ta sai psühholoogilise trauma, millest tekkis moraalne kahju. Samuti tekib moraalne kahju sellest, et dokumentide eesti keeles vormistamine on kulukas. 6. Harju Maakohus esitas 29. märtsi 2010. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-10095 taotluse Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Maakohus leidis, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Kuna halduskohus on 15. veebruari 2010. a määruses leidnud, et see kuulub maakohtu pädevusse, tuleb asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 372 lg 8 alusel edastada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Küsimus on selles, milline kohus peaks lahendama V. Semjonova kahju hüvitamise nõuet Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri vastu, mis tuleneb sellest, et politseiauto riivas parempööret sooritades hageja autot, tekitades sellega hagejale nii varalist kui ka mittevaralist kahju. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. ERIKOGU SEISUKOHT 7. Asja läbivaatamisel erikogu viieliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p 3 tõlgendamisel. Erikogu leiab, et asi tuleb seetõttu anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Märt Rask, Jaak Luik, Tambet Tampuu, Tõnu Anton, Indrek Koolmeister