Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-28-10 AI generated

3-3-1-28-10 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-28-10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Sihtasutuse (SA) Pärnu Haigla juhatuse 9. juuni 2009. a otsusega nr 57 tunnistati SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009. a otsusega nr 61 eelnev otsus tühistati ja Laundry Pro-

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-28-10 · Riigikohus: juuni 2009. a otsusega nr 57 tunnistati SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009. a otsusega nr 61 eelnev otsus tühistati ja Laundry Pro-

Keywords

AI generated
cost of living adjustment renovation costs charging of procedural costs reimbursement of transport costs user fee cost-covering rent
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-28-10

Määruse kuupäev

29. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

OÜ Ranna Pesumaja kaebus Riigihangete Ameti juures asuva

vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009. a otsuse nr 160-09/111846

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2009. a määrus

haldusasjas nr 3-09-1704

Menetluse alus Riigikohtus

Laundry Pro-Service OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse (SA) Pärnu Haigla juhatuse 9. juuni 2009. a otsusega nr 57 tunnistati

riigihankemenetluses "Pesupesemisteenuse ostmine SA Pärnu Haiglale" edukaks Laundry Pro-

Service OÜ pakkumus.

SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009. a otsusega nr 61 eelnev otsus tühistati ja Laundry Pro-

Service OÜ kõrvaldati hankemenetlusest ning edukaks tunnistati OÜ Ranna Pesumaja pakkumus.

2. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon (vaidlustuskomisjon) rahuldas 28. juuli 2009. a

otsusega nr 160-09/111846 Laundry Pro-Service OÜ vaidlustuse ja tunnistas SA Pärnu Haigla

juhatuse 16. juuni 2009. a otsuse nr 61 kehtetuks.

3. OÜ Ranna Pesumaja esitas 4. augustil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni

28. juuli 2009. a otsuse tühistamiseks ja tasus riigilõivu 250 krooni.

Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2009. a määrusega kaasati menetlusse vastustajana Laundry Pro-

Service OÜ ja kolmanda isikuna SA Pärnu Haigla.

Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2009. a otsusega OÜ Ranna Pesumaja kaebus rahuldati.

4. Laundry Pro-Service OÜ esitas 28. detsembril 2009. a 2009. a Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse ja tasus riigilõivu 250 krooni.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2009. a määrusega jäeti Laundry Pro-Service OÜ

apellatsioonkaebus käiguta ning anti apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu 20 000

krooni tasumiseks.

Ringkonnakohus märkis, et HKMS § 5 lg-test 1 ja 2 ning TsMS §-st 6 ("Menetluse aja seadus" -

tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi) tulenevalt

arvutatakse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus kaebuse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni järgi. Kuna Laundry Pro-Service OÜ esitas apellatsioonkaebuse

28. detsembril 2009, tuleb kohaldada riigilõivuseaduse redaktsiooni kehtivusega alates

20. detsembrist 2009, kui riigilõivuseaduse muudatus jõustus. RLS § 56 lg 16 uue redaktsiooni

kohaselt tasutakse halduskohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu RLS

§-s 222 sätestatud määras, s.o 10 000 või 20 000 krooni, sõltuvalt riigihanke eeldatavast

maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. RLS § 56 lg 18 kohaselt tuleb tasuda halduskohtu

otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel

esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. RLS § 56 lg-s 18 sätestatu ei

tähenda seda, et riigilõivu arvutamisel tuleks vaadata selles asjas halduskohtule kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivu suurust (250 krooni), vaid tähendab seda, kui palju tuli tasuda apellatsioonkaebuse

esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt halduskohtule sellise kaebuse esitamisel riigilõivu

(20 000 krooni).

6. Laundry Pro-Service OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule vastuväite ja leidis, et tema peab

tasuma riigilõivu sama palju, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja Tallinna Halduskohtule 4. augustil 2009

kaebuse esitamisel, s.o 250 krooni. Asjaolu, et riigilõivuseadust muudeti apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja jooksul, ei anna Tallinna Ringkonnakohtule alust nõuda temalt suuremat lõivu, kui

tasus OÜ Ranna Pesumaja halduskohtule kaebuse esitamisel.

Laundry Pro-Service OÜ viitas ühtlasi Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määrusele

asjas nr 3-2-1-82-09, kus sisaldub põhimõte, et kui riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja jooksul, siis tuleb arvutada riigilõiv varasemalt (enne 20. detsembrit 2009)

sätestatud riigilõivu määrade alusel, sest ei ole põhjendatud kohelda kaebajat erinevalt selle tõttu,

millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2010. a määrusega jäeti Laundry Pro-Service OÜ

apellatsioonkaebus veel kord käiguta ja anti tähtaeg riigilõivu 20 000 krooni tasumiseks.

Ringkonnakohus jäi oma varasemate põhjenduste juurde, et TsMS § 6 kohaselt tehakse

menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ja sellisele seisukohale on sarnases

küsimuses asunud ringkonnakohus ka varem oma 18. novembri 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-07-

2629. Ringkonnakohus märkis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009 määruse asjas nr 3-2-

1-82-09 kohta, et tsiviilkolleegiumi seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest tegemist on

erinevate olukordadega. Haldusasjas ei ole tegemist hagihinna arvutamisega tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätete kohaselt. Ringkonnakohus lähtub haldusprotsessiõiguslikes küsimustes Riigikohtu

halduskolleegiumi lahenditest. Tsiviilkohtumenetlus on halduskohtumenetlusest mõnevõrra erinev ja

seal kehtivad teistsugused põhimõtted. Ringkonnakohus lähtub haldusprotsessiõiguslikes küsimustes

tsiviilkohtumenetluses väljakujunenud põhimõtetest vaid erandlikel juhtudel. Käesoleval juhul ei pea

ringkonnakohus võimalikuks lähtuda nimetatud tsiviilkolleegiumi lahendist.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1704 tagastati

HKMS § 33 lg 2 alusel apellatsioonkaebus, kuna apellant Laundry Pro-Service OÜ ei tasunud

ringkonnakohtu poolt nõutud riigilõivu 20 000 krooni. Ringkonnakohus märkis lisaks, et ta jääb

12. jaanuari 2010. a määruses esitatud seisukohtade juurde ja ei pea põhjendatuks muuta oma

varasemaid seisukohti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Laundry Pro-Service OÜ määruskaebuses Riigikohtule palutakse tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 12. veebruari 2010. a määrus ja saata asi tagasi Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:

1) võrdsuse põhimõttest tulenevalt peab Laundry Pro-Service OÜ-l olema võimalus esitada

apellatsioonkaebus, tasudes sama suure riigilõivu, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja 4. augustil 2009

Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisel, s.o 250 krooni. RLS § 56 lg 16 (muudetud) rakendamine

nõuab, et juba kaebuse esitamisel halduskohtule oleks pidanud OÜ Ranna Pesumaja tasuma riigilõivu

kõrgendatud määras, s.o 20 000 krooni;

2) Riigikohus on lahendanud põhimõtteliselt analoogset juhtumit, kus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

29. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-82-09 (p 10) leiti, et kui riigilõivu määrad muutusid

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul, siis tuleb arvutada riigilõivu varasemalt (enne

20. detsembrit 2009) sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse

esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse

esitanud. Tsiviilkolleegiumi viidatud lahend on rakendatav ka halduskohtumenetluses. Oluline on

asjaolu, et riigilõivu määrade muutumine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees ei anna alust

nõuda apellandilt riigilõivu tasumist suurendatud määrade järgi. Apellant ei pea kiirustama

apellatsioonkaebuse esitamisega ning saama selle võrra vähem aega apellatsiooni koostamiseks ja

esitamiseks, et jõuda apelleerida enne riigilõivuseaduse muudatuste jõustumist, kuigi apellatsiooni

esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et tsiviilkolleegiumi

nimetatud lahendis oli tegemist hagihinna arvutamise probleemiga.

10. SA Pärnu Haigla vastuses määruskaebusele leitakse, et nimetatud riigilõivu temaatika ei puuduta

tema õigusi, mistõttu ta ei pea vajalikuks esitada oma seisukohti määruskaebuse osas. Ta palub

lahendada riigilõivu küsimus vastavalt seadusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Seoses riigilõivu määradega apellatsioonkaebuse esitamisel riigihankeasjas märkis Riigikohtu

halduskolleegium 4. märtsi 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-10 (p 23) järgmist:

"Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal tuli

riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda RLS § 56 lg-

te 16 ja 18 kohaselt riigilõivu 250 krooni. Pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust asjas nr 3-

4-1-7-08 muutus RLS § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse

peale kaebuse esitamise ringkonnakohtule, tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud

sätet ei saa tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule

kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras - 10 000 või 20 000 krooni,

sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. Riigilõivuseaduse § 56

lg 16 uus redaktsioon, mis jõustus 20. detsembril 2009, sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel

tasutakse riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras."

Viidatud haldusasjas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse peale Rakvere

Linnavalitsus, kes tasus riigilõivu 10 000 krooni. Tallinna Halduskohus tegi otsuse 4. septembril

2009. Nimetatud otsuse apelleerisid vaidlustuskomisjon ja Facio Ehituse AS, kes tasusid

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse

30. novembril 2009 ja märkis, et Rakvere Linnavalitsus oleks pidanud tasuma riigilõivu vähem, s.o

250 krooni 10 000 krooni asemel. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2010. a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-11-10 nõustutigi ringkonnakohtu põhjendustega 250 krooni suuruse riigilõivu

osas.

Eeltoodust tulenevalt leiab halduskolleegium, et ebaõige on Laundry Pro-Service OÜ

määruskaebuses esitatud väide, et juba Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisel 4. augustil 2009

pidi OÜ Ranna Pesumaja tasuma riigilõivu kõrgendatud määras, s.o 20 000 krooni. OÜ Ranna

Pesumaja pidi tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni.

12. Tallinna Ringkonnakohus viitas riigilõivu tasumisel TsMS §-le 6 ("Menetluse aja seadus"), mis

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.

Halduskolleegium leiab, et riigilõivu seaduse säte, millega kehtestatakse riigilõivu määr, on

menetlusnorm, mistõttu tuleb kohaldada riigilõivu määrale menetlustoimingu tegemise ajal kehtivat

õigust.

20. detsembril 2009 jõustus RLS § 56 lg 16 uus redaktsioon, mis nägi ette, et halduskohtule kaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras (10 000 või 20 000 krooni).

Laundry Pro-Service OÜ esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse 28. detsembril 2009 ja tasus riigilõivu 250 krooni. Seega, pidades silmas

menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud seadust, pidi Laundry Pro-Service OÜ tasuma riigilõivu

20 000 krooni.

13. Laundry Pro-Service OÜ viitab oma määruskaebuses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri

2009. a määrusele asjas nr 3-2-1-82-09 ja leiab, et ka käesolevas haldusasjas oleks pidanud

ringkonnakohus lähtuma tsiviilkolleegiumi määruses kajastatud põhimõtetest. Tsiviilkolleegiumi

nimetatud määruse p-s 10 märgiti järgmist:

"Lisaks sellele polnud ringkonnakohtul alust lähtuda alates 1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud

riigilõivu määradest. Praegusel juhul on maakohus teinud otsuse 12. detsembril 2008, st enne

riigilõivuseaduse muudatuse kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleks arvutada

riigilõivu enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel,

kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul tasus hageja riigilõivu

15 250 krooni. Hageja põhinõude suurus oli 296 782 krooni, mis on tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1

ja 2 ka hagihinnaks. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 järgi oli

riigilõivu täismääraks avalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluses kuni 300 000 krooni suuruse

hagihinna puhul 15 250 krooni. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu õiges

suuruse."

Nimetatud lahendile on tsiviilkolleegium viidanud veel ka asjas nr 3-2-1-149-09. Seega on tegemist

tsiviilkolleegiumi väljakujunenud praktikaga.

14. Halduskolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et Tallinna Ringkonnakohus eksis,

leides, et tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-82-09 on tegemist üksnes

hagihinna arvutamise probleemiga. Viidatud tsiviilkolleegiumi lahendis käsitletakse hagihinna

arvutamist seoses riigilõivu suurusega apellatsioonkaebuse esitamisel.

15. Halduskolleegium leiab, et eeltoodud tsiviilkolleegiumi tõlgendus riigilõivu suuruse kohta

apellatsioonkaebuse esitamisel on vaieldav. Tsiviilkolleegium on loonud TsMS §-s 6 ("Menetluse aja

seadus") sätestatud põhimõttest erandi. Halduskolleegium leiab, et tsiviilkolleegiumi selline

tõlgendus võib tekitada õiguslikku segadust, mis ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega.

Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et halduskolleegium on TsMS § 6 tõlgendamisel erineval seisukohal

tsiviilkolleegiumist, tuleb asi anda HKMS § 68 lg 1 alusel lahendamiseks haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann