3-3-1-28-10 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedSihtasutuse (SA) Pärnu Haigla juhatuse 9. juuni 2009. a otsusega nr 57 tunnistati SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009. a otsusega nr 61 eelnev otsus tühistati ja Laundry Pro-
Legislator headnote
AI generated3-3-1-28-10 · Riigikohus: juuni 2009. a otsusega nr 57 tunnistati SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009. a otsusega nr 61 eelnev otsus tühistati ja Laundry Pro-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
HALDUSKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-1-28-10
Määruse kuupäev
29. aprill 2010
Kohtukoosseis
Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri
Salmann
Kohtuasi
OÜ Ranna Pesumaja kaebus Riigihangete Ameti juures asuva
vaidlustuskomisjoni 28. juuli 2009. a otsuse nr 160-09/111846
tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2009. a määrus
haldusasjas nr 3-09-1704
Menetluse alus Riigikohtus
Laundry Pro-Service OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Anda asi läbivaatamiseks Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sihtasutuse (SA) Pärnu Haigla juhatuse 9. juuni 2009. a otsusega nr 57 tunnistati
riigihankemenetluses "Pesupesemisteenuse ostmine SA Pärnu Haiglale" edukaks Laundry Pro-
Service OÜ pakkumus.
SA Pärnu Haigla juhatuse 16. juuni 2009. a otsusega nr 61 eelnev otsus tühistati ja Laundry Pro-
Service OÜ kõrvaldati hankemenetlusest ning edukaks tunnistati OÜ Ranna Pesumaja pakkumus.
2. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon (vaidlustuskomisjon) rahuldas 28. juuli 2009. a
otsusega nr 160-09/111846 Laundry Pro-Service OÜ vaidlustuse ja tunnistas SA Pärnu Haigla
juhatuse 16. juuni 2009. a otsuse nr 61 kehtetuks.
3. OÜ Ranna Pesumaja esitas 4. augustil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni
28. juuli 2009. a otsuse tühistamiseks ja tasus riigilõivu 250 krooni.
Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2009. a määrusega kaasati menetlusse vastustajana Laundry Pro-
Service OÜ ja kolmanda isikuna SA Pärnu Haigla.
Tallinna Halduskohtu 24. novembri 2009. a otsusega OÜ Ranna Pesumaja kaebus rahuldati.
4. Laundry Pro-Service OÜ esitas 28. detsembril 2009. a 2009. a Tallinna Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse ja tasus riigilõivu 250 krooni.
5. Tallinna Ringkonnakohtu 31. detsembri 2009. a määrusega jäeti Laundry Pro-Service OÜ
apellatsioonkaebus käiguta ning anti apellandile tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja riigilõivu 20 000
krooni tasumiseks.
Ringkonnakohus märkis, et HKMS § 5 lg-test 1 ja 2 ning TsMS §-st 6 ("Menetluse aja seadus" -
tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi) tulenevalt
arvutatakse kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suurus kaebuse esitamise ajal kehtinud
riigilõivuseaduse (RLS) redaktsiooni järgi. Kuna Laundry Pro-Service OÜ esitas apellatsioonkaebuse
28. detsembril 2009, tuleb kohaldada riigilõivuseaduse redaktsiooni kehtivusega alates
20. detsembrist 2009, kui riigilõivuseaduse muudatus jõustus. RLS § 56 lg 16 uue redaktsiooni
kohaselt tasutakse halduskohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu RLS
§-s 222 sätestatud määras, s.o 10 000 või 20 000 krooni, sõltuvalt riigihanke eeldatavast
maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. RLS § 56 lg 18 kohaselt tuleb tasuda halduskohtu
otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel
esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. RLS § 56 lg-s 18 sätestatu ei
tähenda seda, et riigilõivu arvutamisel tuleks vaadata selles asjas halduskohtule kaebuse esitamisel
tasutud riigilõivu suurust (250 krooni), vaid tähendab seda, kui palju tuli tasuda apellatsioonkaebuse
esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt halduskohtule sellise kaebuse esitamisel riigilõivu
(20 000 krooni).
6. Laundry Pro-Service OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule vastuväite ja leidis, et tema peab
tasuma riigilõivu sama palju, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja Tallinna Halduskohtule 4. augustil 2009
kaebuse esitamisel, s.o 250 krooni. Asjaolu, et riigilõivuseadust muudeti apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja jooksul, ei anna Tallinna Ringkonnakohtule alust nõuda temalt suuremat lõivu, kui
tasus OÜ Ranna Pesumaja halduskohtule kaebuse esitamisel.
Laundry Pro-Service OÜ viitas ühtlasi Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määrusele
asjas nr 3-2-1-82-09, kus sisaldub põhimõte, et kui riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaja jooksul, siis tuleb arvutada riigilõiv varasemalt (enne 20. detsembrit 2009)
sätestatud riigilõivu määrade alusel, sest ei ole põhjendatud kohelda kaebajat erinevalt selle tõttu,
millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud.
7. Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2010. a määrusega jäeti Laundry Pro-Service OÜ
apellatsioonkaebus veel kord käiguta ja anti tähtaeg riigilõivu 20 000 krooni tasumiseks.
Ringkonnakohus jäi oma varasemate põhjenduste juurde, et TsMS § 6 kohaselt tehakse
menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi ja sellisele seisukohale on sarnases
küsimuses asunud ringkonnakohus ka varem oma 18. novembri 2009. a otsuses haldusasjas nr 3-07-
2629. Ringkonnakohus märkis Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009 määruse asjas nr 3-2-
1-82-09 kohta, et tsiviilkolleegiumi seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, sest tegemist on
erinevate olukordadega. Haldusasjas ei ole tegemist hagihinna arvutamisega tsiviilkohtumenetluse
seadustiku sätete kohaselt. Ringkonnakohus lähtub haldusprotsessiõiguslikes küsimustes Riigikohtu
halduskolleegiumi lahenditest. Tsiviilkohtumenetlus on halduskohtumenetlusest mõnevõrra erinev ja
seal kehtivad teistsugused põhimõtted. Ringkonnakohus lähtub haldusprotsessiõiguslikes küsimustes
tsiviilkohtumenetluses väljakujunenud põhimõtetest vaid erandlikel juhtudel. Käesoleval juhul ei pea
ringkonnakohus võimalikuks lähtuda nimetatud tsiviilkolleegiumi lahendist.
8. Tallinna Ringkonnakohtu 12. veebruari 2010. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1704 tagastati
HKMS § 33 lg 2 alusel apellatsioonkaebus, kuna apellant Laundry Pro-Service OÜ ei tasunud
ringkonnakohtu poolt nõutud riigilõivu 20 000 krooni. Ringkonnakohus märkis lisaks, et ta jääb
12. jaanuari 2010. a määruses esitatud seisukohtade juurde ja ei pea põhjendatuks muuta oma
varasemaid seisukohti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9. Laundry Pro-Service OÜ määruskaebuses Riigikohtule palutakse tühistada Tallinna
Ringkonnakohtu 12. veebruari 2010. a määrus ja saata asi tagasi Tallinna Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgmised:
1) võrdsuse põhimõttest tulenevalt peab Laundry Pro-Service OÜ-l olema võimalus esitada
apellatsioonkaebus, tasudes sama suure riigilõivu, kui tasus OÜ Ranna Pesumaja 4. augustil 2009
Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisel, s.o 250 krooni. RLS § 56 lg 16 (muudetud) rakendamine
nõuab, et juba kaebuse esitamisel halduskohtule oleks pidanud OÜ Ranna Pesumaja tasuma riigilõivu
kõrgendatud määras, s.o 20 000 krooni;
2) Riigikohus on lahendanud põhimõtteliselt analoogset juhtumit, kus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
29. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-82-09 (p 10) leiti, et kui riigilõivu määrad muutusid
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul, siis tuleb arvutada riigilõivu varasemalt (enne
20. detsembrit 2009) sätestatud riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse
esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse
esitanud. Tsiviilkolleegiumi viidatud lahend on rakendatav ka halduskohtumenetluses. Oluline on
asjaolu, et riigilõivu määrade muutumine apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees ei anna alust
nõuda apellandilt riigilõivu tasumist suurendatud määrade järgi. Apellant ei pea kiirustama
apellatsioonkaebuse esitamisega ning saama selle võrra vähem aega apellatsiooni koostamiseks ja
esitamiseks, et jõuda apelleerida enne riigilõivuseaduse muudatuste jõustumist, kuigi apellatsiooni
esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Ekslik on ka ringkonnakohtu seisukoht, et tsiviilkolleegiumi
nimetatud lahendis oli tegemist hagihinna arvutamise probleemiga.
10. SA Pärnu Haigla vastuses määruskaebusele leitakse, et nimetatud riigilõivu temaatika ei puuduta
tema õigusi, mistõttu ta ei pea vajalikuks esitada oma seisukohti määruskaebuse osas. Ta palub
lahendada riigilõivu küsimus vastavalt seadusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11. Seoses riigilõivu määradega apellatsioonkaebuse esitamisel riigihankeasjas märkis Riigikohtu
halduskolleegium 4. märtsi 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-10 (p 23) järgmist:
"Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal tuli
riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda RLS § 56 lg-
te 16 ja 18 kohaselt riigilõivu 250 krooni. Pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust asjas nr 3-
4-1-7-08 muutus RLS § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse
peale kaebuse esitamise ringkonnakohtule, tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud
sätet ei saa tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule
kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras - 10 000 või 20 000 krooni,
sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. Riigilõivuseaduse § 56
lg 16 uus redaktsioon, mis jõustus 20. detsembril 2009, sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel
tasutakse riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras."
Viidatud haldusasjas esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse peale Rakvere
Linnavalitsus, kes tasus riigilõivu 10 000 krooni. Tallinna Halduskohus tegi otsuse 4. septembril
2009. Nimetatud otsuse apelleerisid vaidlustuskomisjon ja Facio Ehituse AS, kes tasusid
apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni. Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse
30. novembril 2009 ja märkis, et Rakvere Linnavalitsus oleks pidanud tasuma riigilõivu vähem, s.o
250 krooni 10 000 krooni asemel. Riigikohtu halduskolleegiumi 4. märtsi 2010. a määruses
haldusasjas nr 3-3-1-11-10 nõustutigi ringkonnakohtu põhjendustega 250 krooni suuruse riigilõivu
osas.
Eeltoodust tulenevalt leiab halduskolleegium, et ebaõige on Laundry Pro-Service OÜ
määruskaebuses esitatud väide, et juba Tallinna Halduskohtule kaebuse esitamisel 4. augustil 2009
pidi OÜ Ranna Pesumaja tasuma riigilõivu kõrgendatud määras, s.o 20 000 krooni. OÜ Ranna
Pesumaja pidi tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni.
12. Tallinna Ringkonnakohus viitas riigilõivu tasumisel TsMS §-le 6 ("Menetluse aja seadus"), mis
sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
Halduskolleegium leiab, et riigilõivu seaduse säte, millega kehtestatakse riigilõivu määr, on
menetlusnorm, mistõttu tuleb kohaldada riigilõivu määrale menetlustoimingu tegemise ajal kehtivat
õigust.
20. detsembril 2009 jõustus RLS § 56 lg 16 uus redaktsioon, mis nägi ette, et halduskohtule kaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras (10 000 või 20 000 krooni).
Laundry Pro-Service OÜ esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtule
apellatsioonkaebuse 28. detsembril 2009 ja tasus riigilõivu 250 krooni. Seega, pidades silmas
menetlustoimingu tegemise ajal kehtinud seadust, pidi Laundry Pro-Service OÜ tasuma riigilõivu
20 000 krooni.
13. Laundry Pro-Service OÜ viitab oma määruskaebuses Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. septembri
2009. a määrusele asjas nr 3-2-1-82-09 ja leiab, et ka käesolevas haldusasjas oleks pidanud
ringkonnakohus lähtuma tsiviilkolleegiumi määruses kajastatud põhimõtetest. Tsiviilkolleegiumi
nimetatud määruse p-s 10 märgiti järgmist:
"Lisaks sellele polnud ringkonnakohtul alust lähtuda alates 1. jaanuarist 2009 kehtima hakanud
riigilõivu määradest. Praegusel juhul on maakohus teinud otsuse 12. detsembril 2008, st enne
riigilõivuseaduse muudatuse kehtima hakkamist. Riigilõivu määrad muutusid aga
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kolleegium leiab, et sellises olukorras tuleks arvutada
riigilõivu enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud riigilõivu määrade alusel,
kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal on kaebaja
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud. Praegusel juhul tasus hageja riigilõivu
15 250 krooni. Hageja põhinõude suurus oli 296 782 krooni, mis on tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1
ja 2 ka hagihinnaks. Enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni lisa 1 järgi oli
riigilõivu täismääraks avalduse esitamisel tsiviilkohtumenetluses kuni 300 000 krooni suuruse
hagihinna puhul 15 250 krooni. Seega on hageja tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu õiges
suuruse."
Nimetatud lahendile on tsiviilkolleegium viidanud veel ka asjas nr 3-2-1-149-09. Seega on tegemist
tsiviilkolleegiumi väljakujunenud praktikaga.
14. Halduskolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et Tallinna Ringkonnakohus eksis,
leides, et tsiviilkolleegiumi 29. septembri 2009. a määruses asjas nr 3-2-1-82-09 on tegemist üksnes
hagihinna arvutamise probleemiga. Viidatud tsiviilkolleegiumi lahendis käsitletakse hagihinna
arvutamist seoses riigilõivu suurusega apellatsioonkaebuse esitamisel.
15. Halduskolleegium leiab, et eeltoodud tsiviilkolleegiumi tõlgendus riigilõivu suuruse kohta
apellatsioonkaebuse esitamisel on vaieldav. Tsiviilkolleegium on loonud TsMS §-s 6 ("Menetluse aja
seadus") sätestatud põhimõttest erandi. Halduskolleegium leiab, et tsiviilkolleegiumi selline
tõlgendus võib tekitada õiguslikku segadust, mis ei ole kooskõlas õigusselguse põhimõttega.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et halduskolleegium on TsMS § 6 tõlgendamisel erineval seisukohal
tsiviilkolleegiumist, tuleb asi anda HKMS § 68 lg 1 alusel lahendamiseks haldus- ja
tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule.
Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann