3-1-1-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-1-10

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 26. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Lea Kivi ja Jüri Ilvest

Kohtuasi

Kriminaalasi K. T. süüdistuses KarS § 25 lg 2 ja § 199 lg 2 p 9

järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2009. a määrus

kriminaalasjas nr 1-09-12912

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K. T. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike Allikmäe

Asja läbivaatamise kuupäev

27. jaanuar 2010, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2009. a kohtumäärus K. T. süüdistusasjas jätta sisuliselt

muutmata.

2. Teha kohtumääruse põhiosa punkt 4.3 neljandas reas täpsustus ja asendada nimi "M. E." nimega

"K. T.".

3. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. T. mõisteti Harju Maakohtu 8. oktoobri 2009. a otsusega lühimenetluses KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg

2 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 45 päevaks, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe

kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust varasema kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust.

2. K. T. mõisteti süüdi varguste süstemaatilises toimepanemises. Nii püüdis ta varem vargusi toime pannud

isikuna taas 25. mail 2009 Tallinnas Stockmanni Kaubamajast varastada kuumsuitsupeekonit. Kuritegu jäi

tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest turvatöötajad pidasid ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba

eest tasumata jätmist kinni.

3. Maakohtu otsuse peale esitas K. T. apellatsiooni, milles vaidlustas talle mõistetud karistuse, leides, et see

on liialt range ja taotles enda karistamist rahalise karistusega või mõistetud vangistuse asendamist

üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendas K. T. viletsa tervisega ning väitega, et vangla tingimustes ei ole tal

võimalik saada arstiabi ja erihooldust.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2009. a määrusega jäeti apellatsioon ilmselt põhjendamatuna läbi

vaatamata. Ringkonnakohus märkis, et apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise

asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.

4.1 Apellatsiooni väidete kohta märkis ringkonnakohus, et maakohus arvestas K. T.-le karistust mõistes KarS

§-s 56 sätestatut, süü ülestunnistamist ja kahetsust. K. T.-i eripreventiivne prognoos eeldab talle vangistuse

mõistmist, sest ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta jätkab endiselt kuritegude

toimepanemist, pannes uue kuriteo toime katseajal. Karistuse kergendamist ei tinginud ringkonnakohtu

arvates ka viited K. T.-i tervisele, sest kinnipeetavale tagatakse vanglas vajalik arstiabi.

4.2 K. T.i ei saa karistada rahalise karistusega, sest valdavalt on talle mõistetud rahalised karistused tasumata,

ta ei tööta ja tal puudub sissetulek. Rahaliste vahendite puudumisega on K. T. põhjendanud ka varguste

toimepanemist.

4.3 Ringkonnakohtu hinnangul on K. T. katseajal kriminaalhoolduse all viibides uut kuritegu toime pannes

näidanud, et ta ei ole võimeline täitma kriminaalhoolduse all viibides talle esitatud nõudmisi. See välistab

mõistetud vangistuse asendamise üldkasuliku tööga, sest ka üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu

järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi. Lisaks leidis K. T. maakohtu istungil, et tema

tervise seisund ei võimalda üldkasulikku tööd teha.

4.4 Ringkonnakohus märkis ka seda, et apellatsiooni arutamine kohtuistungil tooks apellatsiooni rahuldamata

jätmise korral süüdistatavale K. T.-le kaasa täiendavad kulud määratud kaitsja tasu osas ning see ei oleks

apellandi huvides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. T.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Merike

Allikmäe, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule läbivaatamiseks

saatmist. Kaitsja arvates ei ole ringkonnakohus, jättes K. T.-i apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi

vaatamata, arvestanud konkreetsete asjaoludega. Apellatsioonis taotleti K. T.-le kergemat karistust,

ringkonnakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt on aga ringkonnakohus arvestanud hoopis kellegi M. E.

käitumist. Seetõttu leiab kaitsja, et ringkonnakohus ei ole üldse hinnanud K. T.-i isikut ja seega puudub ka

alus väita, nagu oleks apellatsioon ilmselt põhjendamatu. K. T.-il on raske puue ja vangistuses ei tagata talle

puudele vastavat meditsiinilist abi. Kaitsja arvates on K. T.-le süüteo raskust arvestades mõistetud liiga pikk

vangistus.

6. Prokuröri vastuses määruskaebusele leitakse, et apellatsiooni ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata

jätmine ei ole kooskõlas seaduse ega Riigikohtu praktikaga. Apellatsioonis esitatud taotlused on õiguslikult

relevantsed, kuigi prokuröri hinnangul ei saa nendega sisuliselt nõustuda. K. T.-le mõistetud karistus lähtub

tema süüst, karistuse liigi ja määra valikut on maakohtu otsuses põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Esmalt ei nõustu kriminaalkolleegium kaitsja väitega, nagu oleks ringkonnakohtu 27. oktoobri 2009. a

määruses hinnatud mitte K. T.-i, vaid M. E. käitumist. Ringkonnakohtu määrusest on üheselt selge, et see

puudutab K. T.-i ning määruse põhistuse punktis 4.3 esinev M. E. nimi on kahetsusväärselt ilmne ebatäpsus,

mille ringkonnakohus võinuks kaitsja sellekohase taotluse alusel KrMS § 306 lg 5 kohaselt ise kõrvaldada.

See viga ei ole aluseks ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, küll aga peab Riigikohus vajalikuks teha

ringkonnakohtu määruse põhiosas vastav täpsustus ja asendada nimi "M. E." nimega "K. T.".

8. Edasiselt taotleb kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja ringkonnakohtule sisuliseks

arutamiseks saatmist. Määruskaebusest nähtub kaitsja seisukoht, et K. T.-i apellatsioon ei olnud ilmselt

põhjendamatu.

8.1 KrMS § 326 lg 2 ls 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul, kui

kriminaalasja arutav kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi täiskogu 12. aprilli 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-09 annab juhiseid

apellatsiooni põhjendatuse hindamiseks. Muu hulgas nähtub sellest lahendist, et kui apellandi väited ei ole

õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult

kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast, aga ka sellest, et ringkonnakohtu lahend peaks reeglina

kujunema KrMS 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Õiguslikult asjakohase

taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus

on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni

või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi

vaatamata jätmine on seega võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub

ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse

muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et

mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

8.2 Kolleegium leiabki, et käesoleva kohtuasja puhul on tegemist just nimelt sellise juhtumiga, kuna

apellatsioonis taotleti seaduse ja karistuspraktikaga igati kooskõlas oleva karistuse kergendamist. K. T.-i on

varem kriminaalkorras kaheksa korda karistatud nii vangistusega kui ka rahalise karistusega. Teda on

vangistusest ka tingimisi vabastatud, kuid uue kuriteo pani ta toime katseajal kriminaalhoolduse all viibides.

Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes süüdimõistetu nõusolekul ja juhul kui tema

tervis võimaldab üldkasulikku tööd teha. Maakohtus leidis K. T., et tema tervise seisund üldkasulikku tööd

teha ei võimalda. Üldkasuliku töö kohaldamisel peab süüdimõistetu järgima ka KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid. Pannes katseajal ja kriminaalhoolduse all olles toime uue tahtliku kuriteo, näitas K. T.

ilmselget võimetust täita käitumiskontrolli tingimusi. Valdav osa K. T.-le mõistetud rahalisi karistusi on

tasumata, ta ei tööta ning tal puudub sissetulek. Arvestades eeltoodut on K. T.-le mõistetud karistus

kooskõlas KarS §-s 56 sätestatust ja esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatut KrMS § 326 lg 2 teise

lause tähenduses.

9. Juhindudes KrMS § 361 p-st 2 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse

sisuliselt muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Lea Kivi, Jüri Ilvest