3-2-1-25-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-25-10

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ EURONURK LOGISTIK hagi AS-i ATEKA

RESOURCE ja OÜ BOLLTEC vastu 72 151 krooni 5 sendi ja

intressi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas

nr 2-06-34423

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Euronurk Logistik kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

72 151 krooni 5 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OSAÜHING EURONURK LOGISTIK (registrikood

10573435), esindaja vandeadvokaat Andres Aavik

Kostja Osaühing BOLLTEC (registrikood 10127658)

Kostja AS ATEKA RESOURCE (registrikood 10569675)

Asja läbivaatamise kuupäev

22. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2008. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. oktoobri

2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-34423 ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le EURONURK LOGISTIK kassatsioonkaebuselt 23. novembril 2009. a

tasutud kautsjon 722 (seitsesada kakskümmend kaks) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ EURONURK LOGISTIK (hageja) esitas 16. novembril 2006. a Harju Maakohtule hagi AS-i

ATEKA RESOURCE (endine ärinimi AS Ateka Transport) (kostja I) ja OÜ BOLLTEC (kostja II)

vastu, milles palus kostjatelt välja mõista 72 151 krooni 5 senti ja intressi 1966 krooni 12 senti.

Hagiavalduse kohaselt oli Läti äriühing SIA DTM-S hagejaga sõlminud kaubaveolepingu. Hageja

sõlmis 10. oktoobril 2005. a kostjaga I kaubaveolepingu, mille kohaselt kostja I pidi võtma kauba

peale Lätis Valkas 11. oktoobril 2005. a ja toimetama selle saajale Venemaal ajavahemikul

14.-17. oktoobrini 2005. a. 15. oktoobril 2005. a toimus kaupa vedava autoga liiklusõnnetus, mille

tagajärjel osa kaupa sai kahjustada. 18. oktoobril 2005. a kostjalt I saadud dokumentide kohaselt oli

liiklusõnnetuse toimumise ajal tegelikuks vedajaks kostja II. 27. oktoobril 2005. a toimetati kaup

saajale. Kostja I saadetud kirja kohaselt oli kahju suurus 5433 USA dollarit 5 senti, mis Eesti Panga

kursi järgi on 72 151 krooni 5 senti. Võlaõigusseaduse § 800 lg-te 1 ja 3 kohaselt vastutavad kostjad

solidaarselt. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 27 järgi tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvalt summalt intressi 5% aastas. Hageja saatis kostjatele kirjaliku pretensiooni

30. märtsil 2006. Intress sellest ajast kuni 16. novembrini 2006. a on 1966 krooni 12 senti. Kostja I on

keeldunud hageja nõuet rahuldamast, põhjendades seda sellega, et ta on hageja nõude tasaarvestanud

R. Laose nõudega hageja vastu. Hageja tagastas R. Laosele laenu 19. veebruaril 2001. a.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I leidis, et ta on hageja nõude

tasaarvestanud enda nõuetega hageja vastu. R. Laos loovutas 1. septembril 2005. a kostjale I oma

50 000 krooni suuruse nõude hageja vastu. Hageja pidi tasuma veo eest kostjale I 27 000 krooni.

Seega olid kostja I nõuded hageja vastu kokku 77 000 krooni. 5. jaanuaril 2006. a esitas kostja I

hagejale avalduse, millega tasaarvestas oma nõuded hageja vastu hageja nõudega.

3. Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II leidis, et tema ei olnud

vedajaks. Veolepingu poolteks on hageja ja kostja I. Alates 2003. a kasutab kostja I lepingu alusel

kostjale II kuuluvat TIR-märkmikku (TIR carnet).

4. Harju Maakohus jättis 8. septembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata.

Pooled ei vaidle selle üle, et lepingu kohaselt tuli kaup tasu eest vedada Lätist Venemaale. Seega

asuvad kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmise koht eri riikides ning on täidetud CMR art 1 lg-

s 1 toodud eeldused CMR-i kohaldamiseks. Kostja I kasutab alates 2003. a lepingu alusel kostja II

TIR-märkmikku. Kostja I tasub vedaja vastutuskindlustuse maksed. Praeguses asjas on esitatud

rahvusvaheline kaubaveo saateleht, mille jaotistes 16 ja 23 on märgitud vedajaks kostja II. Seega

tuleb tegelikuks kauba vedajaks lugeda kostja II. Pooled ei vaidle selle üle, et 15. oktoobril 2005. a

toimus liiklusõnnetus, milles sai kaup kahjustada. Kostja II vastutab CMR art 3 ja art 17 lg 1 järgi

kauba kahjustamise eest.

CMR art 23 lg 1 järgi, kui vedaja on CMR-i kohaselt kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise

kaotsiminekuga tekkinud kahju, siis hüvitamisele kuuluva summa suurus määratakse kindlaks kauba

veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. Esitatud tõenditest nähtub, et

vigastatud kauba vastuvõtmise kohas koostati ekspertiisiakt nr MO 05-3162. AS Inges Kindlustus on

hinnanud kahju suuruseks 70 973 krooni, millest on maha arvatud omavastutus 7823 krooni.

Kahjuhüvitis maksti välja kostjale I. Seega on kahju suurus määratud kooskõlas CMR-iga.

CMR art 37 kohaldamise eelduseks on kahju eest hüvitise tasumine kahju saajale, mille järel tekib

regressiõigus teiste veos osalenud vedajate vastu. Hagejalt tellis kaubaveo SIA DTM-S. Seega on

võimalik, sellele äriühingule tekkis kahju. Ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et

SIA DTM-S on esitanud hagejale kahju hüvitamise nõude ja hageja on talle kahju hüvitanud.

Liiklusavariis kauba kahjustumine ei ole otseselt seotud hagejale kahju põhjustamisega. Kolmandate

isikute vara hävimine ja rikkumine ei saa põhjustada hagejale kahju enne, kui kolmas isik, kellega

hageja on lepingulistes suhetes, nõuab temalt kahju hüvitamist. Seega ei ole hageja tõendanud talle

tekkinud kahju. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, siis puudub alus viivise nõudmiseks.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada.

6. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. oktoobri 2009. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus tugines õigesti vaidluse lahendamisel CMR art-le 37. Hageja ei

ole kauba omanik ning ei ole saanud kahju kauba kahjustumisest. Hagiavalduses esiletoodud

asjaolude kohaselt on hageja üks vedajatest. Hageja kahjuks saab praegusel juhul olla hüvitise

väljamaksmine kauba kahjustumise eest. Sel juhul on tal regressiõigus teiste vedajate vastu. Kuna

hageja ei ole tasunud kahju eest kellelegi hüvitist, ei ole tal kahju hüvitamise nõuet teiste vedajate

vastu.

Kuna hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hagejal ei ole kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet

tekkinud, ei ole tähtis, kas kostja II oli tegelik vedaja. Samuti ei ole asjassepuutuvad väited

tasaarvestuse kohta. Kuna hagejal ei ole kostja I vastu kahju hüvitamise nõuet, ei ole võimalik seda

ka teiste nõuetega tasaarvestada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et hageja ja kostja I olid sõlminud rahvusvahelise

veolepingu, milles hageja oli saatjaks ja kostja I vedajaks. Tegelikuks vedajaks oli kostja II.

CMR art 34 kohaselt vastutavad vedajad solidaarselt, kui ühe lepinguga veavad veost mitu vedajat

järgemööda. Seega on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist mõlemalt kostjalt.

Ringkonnakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-t 2. Kostja I

tunnistas hageja nõudeid enne kohtumenetluse algust ning tegi seetõttu tasaarvestuse. Kostja I võttis

tasaarvestuse tegemisega hageja nõuded omaks.

Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme ka sellega, et jättis tähelepanuta hageja taotlused

tunnistaja ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ning keeldus vastu võtmast hageja

esitatud tõendeid, põhjendades seda hageja kohustusega esitada tõendid maakohtu menetluses.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja sai need tõendid enda käsutusse pärast

maakohtu lahendi tegemist.

9. Kostjad kassatsioonkaebusele tähtaegselt ei vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 5 alusel saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Maakohus on tuvastanud, et lepingu kohaselt tuli vedada kaup tasu eest Lätist Venemaale. Seega

on kohtud leidnud õigesti, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada CMR-i sätteid.

12. Kolleegium leiab, et kohtud on asja lahendamisel kohaldanud valesti CMR art-t 37. See säte

reguleerib, kuidas jaguneb vastutus tekitatud kahju eest CMR art 34 mõttes järjestikuste vedajate

sisesuhtes. CMR art 37 on seega regressinõude esitamise aluseks vedajale, kes on kahju hüvitanud,

teiste vedajate vastu, kes CMR art 34 järgi vastutavad temaga solidaarselt. Praeguses asjas ei ole

hageja tuginenud sellele, et tema ja kostjad on CMR art 34 mõttes järjestikused vedajad, vaid on

tuginenud sellele, et tema ja kostja I on sõlminud rahvusvahelise veolepingu, milles hageja on

saatjaks ja kostja I vedajaks, ning selle lepingu alusel veetud kaup sai kahjustada. Kohtud ei ole

tuvastanud ka asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ja kostjad olid järjestikused vedajad

CMR art 34 mõttes. Selle sätte kohaselt vastutavad vedajad solidaarselt, kui nad veavad veost ühe

lepinguga kindlaksmääratud tingimustel. Järgnev vedaja muutub veolepingu pooleks

saatedokumendis nimetatud tingimustel kauba ja saatedokumendi vastuvõtmisel, st terve veo jaoks

peab olema koostatud üks saatedokument, mis antakse koos kaubaga järgmisele vedajale üle ja milles

sisalduvad lepingutingimused.

13. Vedaja vastutuse kauba kahjustamise eest sätestab CMR art 17. Selle artikli lõike 1 kohaselt

vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustamise eest kauba veoks

vastuvõtmise hetkest kauba üleandmiseni, samuti kauba üleandmisega viivitamise eest. Maakohus on

tuvastanud, et 15. oktoobril 2005. a toimus liiklusõnnetus, milles kaup sai kahjustada. Kauba tegelik

vedaja oli sel ajal kostja II. CMR art 17 alusel võib vedajalt kahju hüvitamist nõuda üldjuhul teine

lepingupool, st saatja. Nõude esitamise eelduseks ei ole see, et saatja on kahjustatud kauba omanik.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb võtta seisukoht hageja väite kohta, mille kohaselt kaupa veeti lepingu

alusel, mille poolteks olid hageja saatjana ning kostja I vedajana. Sellisel juhul vastutab kostja I

CMR art 3 järgi kauba kahjustamise eest ka juhul, kui õnnetuse hetkel vedas kaupa mõni teine isik,

kelle teenuseid vedamisel kostja I kasutas. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest, kui

kaup sai kahjustada nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja antud juhiste

tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist

või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR-i

kohaselt vastutab vedaja kauba kahjustamise eest sõltumata oma süüst.

Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et hagejal on veolepingust tulenev kahju hüvitamise nõue

kostja I vastu, tuleb anda hinnang ka kostja I väitele, et ta on tasaarvestanud hageja nõuded enda

nõuetega hageja vastu.

14. Hageja on tuginenud kostja II vastu esitatud nõude õigusliku alusena nii VÕS § 800 lg-tele 1 ja 3,

CMR-i sätetele kui ka lepinguväliselt kahju tekitamisele. Faktilise asjaoluna on hageja tuginenud

ainult sellele, et kostja II oli kauba vigastamise ajal tegelik vedaja. Kolleegium leiab, et kohtud on

rikkunud TsMS § 392 lg 1 p 1 ja 3, mille kohaselt tuleb eelmenetluses selgitada välja hageja nõuded

ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud

väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Eelmenetluse ülesannete rikkumise tõttu tuleb tühistada ka

maakohtu otsus.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama välja, kas hageja nõue kostja II vastu põhineb

lepingurikkumisel või lepinguväliselt kahju õigusvastasel tekitamisel. CMR-i alusel nõude esitamise

eelduseks on see, et hagejal oli leping kostjaga II näiteks juhul, kui kostja II on muutunud hageja ja

kostja I vahel sõlmitud lepingu pooleks. Selleks peaksid kostjad olema järjestikused vedajad

CMR art 34 mõttes (vt otsuse p 12). Kuna lepingulise vastutuse osas tuleb kohaldada CMR-i, siis ei

ole kohaldatav VÕS § 800. Juhul kui hagejal lepingut kostjaga II ei olnud, võib tema nõue olla

lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise

sätete järgi. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab

hageja tõendama kostja II teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja II põhjustas talle õigusvastaselt kahju, siis

vabaneb kostja II vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.

15. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust hageja väited selle

kohta, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et ei arvestanud kostja I enne

kohtumenetluse algust tehtud tasaarvestuse avaldust kui omaksvõttu ning jättis tähelepanuta hageja

taotlused tunnistaja ülekuulamiseks ja käekirjaekspertiisi määramiseks ning keeldus vastu võtmast

hageja esitatud tõendeid. TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega

tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil,

kus nõustumine protokollitakse. Seega saab omaksvõtt toimuda vaid kohtumenetluses kohtule

adresseeritud avaldusega. TsMS § 652 lg 4 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses uute tõendite

esitamise lubatavust põhjendada. Praegusel juhul jättis ringkonnakohus hageja esitatud taotlused

tõendite esitamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks ja ekspertiisi määramiseks rahuldamata

seetõttu, et hageja ei põhjendanud, miks ta neid tõendeid juba maakohtus ei esitanud.

Apellatsioonkaebusest ega ringkonnakohtu istungi protokollist hageja sellekohaseid põhjendusi ei

nähtu.

16. Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud Osaühing Euronurk Spedition.

TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel

menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Sellise

avalduse või kaebuse esitamisel, millelt tuleb maksta kautsjonit, tuleb avalduses või kaebuses

märkida, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada. Seetõttu tuleb hagejal kautsjoni

tagastamiseks teatada Riigikohtule, kellele ja millisele pangakontole tuleb kautsjon tagastada.

17. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemustest.

Ants Kull, Peeter Jerofejev, Jaak Luik