3-1-1-28-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-28-10

Otsuse kuupäev

15. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

Väärteoasi R. T. karistamises liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. novembri 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-14934

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Prefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

31. märts 2010

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 10. novembri 2009. a otsus R. T. väärteoasjas liiklusseaduse § 7435 lg 1

järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17. aprillil 2009. a koostas Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse konstaabel väärteoprotokolli selle

kohta, et R. T. eiras samal päeval kell 9.45 Jõhvi linnas X 9 juures liiklusmärgi nr 361 "Peatumise keeld"

nõudeid.

2. Ida Politseiprefektuuri 4. mai 2009. a otsusega karistati R. T. eelmises punktis nimetatud teo eest LS

§ 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Otsuses märgiti, et R. T. rikkus oma

käitumisega LE § 5 nõudeid.

3. R. T. esitas Ida Politseiprefektuuri otsuse peale kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamist. Kaebuse esitaja põhjendas oma taotlust sellega, et ala, kus ta oma mootorsõiduki peatas, ei ole

tee liikluseeskirja mõttes, mistõttu liiklusmärk 361 ei saa seal peatumist reguleerida.

4. Harju Maakohtu 10. novembri 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus

lõpetati R. T. teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Maakohus märkis, et vaidlust pole selles, et R. T. seisis oma sõidukiga väärteoprotokollis märgitud ajal Jõhvi

linnas X 9 territooriumil. Asjaolu, et R. T. sõiduk peatus just liiklusmärgi 361 mõjualas, on kohtuväline

menetleja tuvastanud tuginedes politseiametnikust tunnistaja L. B. kohtuvälises menetluses antud ütlustele.

Nende ütluste kohaselt oli R. T. mootorsõiduki peatanud bussipeatuse ja X 9 maja vahel liiklusmärgi 361 ees.

Maakohus luges L. B. ütlused aga ebausaldusväärseteks. Seda esiteks seetõttu, et nähtuvalt R. T.-le edastatud

väärteoprotokolli koopiast pidi L. B. olema üle kuulatud juba enne väärteoprotokolli koostamist. Tegelikult,

nagu nähtub L. B. ülekuulamise protokollist, kuulati tunnistaja üle 17. aprilli 2009. a õhtul kell 20:20-20:40,

s.o alles pärast väärteoprotokolli vormistamist. Sellega rikkus kohtuväline menetleja VTMS § 69 lg 2 p 4

nõudeid. L. B. kohtuvälises menetluses antud ütluste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et tema

ülekuulamise tekst on vormistatud ülekuulaja poolt eesti keeles, samas kinnituse ülekuulamisprotokolli

õigsuse kohta on L. B. kirjutanud omakäeliselt vene keeles. Seejuures ei ole tõlk ülekuulamisel osalenud.

Kohtu hinnangul on kahtlus, kas L. B. oskab piisavalt eesti keelt. Eeltoodud põhjustel ei saa L. B. ütlusi R. T.

süüd kinnitava tõendina aktsepteerida.

R. T. esitatud sündmuskoha fotodelt, millel on märgitud sõiduki asukoht, ei ole näha, et sõiduk paiknenuks

liiklusmärgi 361 ees. Liiklusmärk jääb ka maja ees kasvava puu varju. Seega puudub R. T. teos

väärteokoosseis ja kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, kes taotleb maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteoasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on

järgmised.

5.1 Maakohtu otsus on nõutaval määral põhistamata ega vasta VTMS § 110 nõuetele. Seega on tegemist

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

5.2 Kuna väärteomenetluse seadustik ei reguleeri tõendite vormistamise järjekorda, on väär maakohtu

seisukoht, et kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 69 lg 2 p 4 nõudeid. Tulenevalt VTMS § 69 lg-st 6 ja

§ 114 lg-st 5 olid menetlusalusel isikul kõik võimalused tutvuda väärteotoimikuga, sh tunnistaja

ülekuulamise protokolliga.

5.3 Maakohus jättis arvestamata, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi

lubamatust. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui selle kogumisel on seadust oluliselt rikutud.

5.4 Tulenevalt VTMS §-st 31 ja § 123 lg-st 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Kui kohtul tekivad

väärteo tõendatuse osas kahtlused, peab ta esmalt astuma samme, tuvastamaks, kas need kahtlused on

kõrvaldatavad. Käesolevas asjas maakohus nimetatud nõudeid järginud ei ole. Kohtuistungil oleks olnud

võimalik üle kuulata nii tunnistaja L. B. kui ka teda kohtuvälises menetluses üle kuulanud kohtuvälise

menetleja ametnik E. M. Tunnistaja ütlusi tulnuks kohtuistungil vahetult uurida. Maakohus aga ühtegi

tunnistajat kohtusse ei kutsunud, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust.

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis esitatud

seisukohtade ja taotluse juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. septembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-50-08, p 7.1).

Muu hulgas lahendab kohus kohustuslikus korras VTMS §-s 133 loetletud küsimused. Kooskõlas VTMS §-

ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised asjaolud on kohus

lugenud tõendatuks ja millele on kohus tuginenud otsuse tegemisel, s.t kohtuotsus peab olema põhistatud.

Kohtu mõttekäik peab olema kohtuotsuse põhjal jälgitav ja järelduste tegemine seostatud tuvastatud

asjaoludega. Kui maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust

VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-

1-1-74-08, p 7 ja 13. oktoobri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-55-08, p 8). Asja arutamine täies ulatuses (ab ovo)

eeldab VTMS § 85 p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette valmistades) kindlaks,

milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks

kohtuistungil.

8. Kontrollimaks R. T. teo vastavust väärteokoosseisu objektiivsetele tunnustele, tuli maakohtul tuvastada R.

T. peatatud mootorsõiduki ja X 9 juures paiknenud liiklusmärgi nr 361 "Peatumise keeld" täpsed asukohad,

anda õiguslik hinnang liiklusmärgi mõjuala ulatusele ning otsustada seejärel, kas mootorsõiduk paiknes

liiklusmärgi mõjupiirkonnas või mitte. Süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste tuvastamise korral tulnuks

järgnevalt kontrollida väärteokoosseisu subjektiivsete tunnuste täidetust, s.t hinnata eeskätt seda, kas R. T.

nägi kõnealust liiklusmärki või vähemalt oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise

korral (KarS § 18 lg 3) nägema. Arvestades kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse keskset

väidet, mille kohaselt ei jäänud peatatud mootorsõiduki asukoht R. T. hinnangul liiklusmärgi mõjualasse,

võinuks kohtul väärteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse külje tuvastamisel tekkida vajadus kontrollida ka

võimaliku keelueksimuse (KarS § 39) olemasolu ja selle välditavust.

9. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest võis R. T. juhitud mootorsõiduki peatumiskoha kohta tõendusteavet

saada muu hulgas kohtuvälises menetluses üle kuulatud tunnistaja L. B. ütlustest. Seega tulnuks maakohtul

L. B. tunnistajana kohtusse kutsuda. Maakohus seda aga ei teinud, vaid piirdus L. B. kohtuvälises menetluses

antud ütluste avaldamisega, lugedes samas need ütlused protokollimisel toimunud minetuste tõttu

ebausaldusväärseteks.

Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus

tulenevalt VTMS §-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel

suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Arusaadavalt käib see ka tunnistaja ütluste

kohta. VTMS § 99 lg 8 kohaselt võib kohus tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlusi küll avaldada,

kuid see on lubatav vaid juhul, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele

ilmuda mõjuvatel põhjustel. Mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291. (Vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-74-07, p 5.1; 12. detsembri 2008. a otsus

asjas nr 3-1-1-74-08, p 8.) Kohtusse kutsumata jäetud tunnistajate ütluste avaldamine

on

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

27. veebruari 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-84-08, p 10).

Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus L. B.-d tunnistajana kohtusse kutsumata jättes oluliselt

väärteomenetlusõigust (VTMS § 150 lg 2). Kolleegiumi arvates võis kõnealune rikkumine tuua kaasa

ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse, sest L. B.-d üle kuulates oleks kohtul olnud võimalus vahetult

kontrollida, kas kohtuvälises menetluses tunnistaja ütluste protokollimisel aset leidnud minetuste tõttu

tekkinud kahtlused nende ütluste usaldusväärsuses on ka tegelikult põhjendatud või mitte. Siinkohal osutab

kolleegium taaskord sellele, et juhul, kui kohtulikul arutamisel tõusetuvad kahtlused menetlustoimingu käigu

ja tulemuste usaldusväärsuse suhtes, tuleb need lähtuvalt uurimispõhimõttest täiendavate tõendite kogumise

teel kõrvaldada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-12-10, p 9;

2. jaanuari 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-73-08, p 11 ja 5. oktoobri otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p-

d 8 ja 9). Sarnaselt keelab uurimispõhimõte lugeda ebausaldusväärseteks kohtuvälises menetluses antud

tunnistaja ütlusi, mille andja on jäänud kohtusse kutsumata või mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata.

10. Väärteomenetluse lõpetamist põhjendas maakohus sellega, et menetlusaluse isiku esitatud fotode

kohaselt ei paiknenud R. T. sõiduk liiklusmärgi 361 ees ning liiklusmärk, mille nõuete rikkumise eest

kohtuväline menetleja R. T.-d karistas, jääb maja ees kasvava puu varju. Seejuures jättis kohus

põhjendamata, milline tähendus nendel asjaoludel arutatavas asjas on. Samas ei andnud kohus õiguslikku

hinnangut liiklusmärgi 361 mõjuala ulatusele ega tuvastanud, kas menetlusalune isik liiklusmärki nägi või

mitte.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju

Maakohtule. Asja uuel arutamisel peab maakohus eeskätt lahendama käesolevas otsuses nimetatud

küsimused, järgides seejuures väärteomenetlusõiguse nõudeid.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi