3-3-1-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-1-10

Määruse kuupäev

15. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Alikonte OÜ kaebus Keskkonnaministeeriumi 21. mai 2009. a

kirja nr 1-1/08/37557-3 p 3, mis on parandatud

Keskkonnaministeeriumi 29. juuli 2009. a kirjaga nr 19-6/11853,

õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2009. a määrus

haldusasjas nr 3-09-1439

Menetluse alus Riigikohtus

Alikonte OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Alikonte OÜ määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2009. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

28. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-1439.

Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sonda Vallavalitsus palus Keskkonnaministeeriumil vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 17 lg 2

p-le 3 kooskõlastada Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti Purtse

tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu. Planeeringu eesmärgiks on täpsustada

ja täiendada Sonda ja Lüganuse valla üldplaneeringuid põhiliste tehnovõrkude trasside ja

elektrienergia jaotamise ja tootmise maa asukoha määramise osas planeeringualal tuulikupargi

rajamisega. Keskkonnaministeeriumi 21. mai 2009. a kirjaga nr 1-1/08/37557-3 kooskõlastati

planeering tingimusega, et tuulikupargi Aseri fosforiidimaardlaga kattuvate kinnisasjade osas tuleb

sõlmida kooskõlastuskirja p-s 3 toodud tingimustega lepingud, mis peavad tagama arvelevõetud

maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise ja juurdepääsu sellele maavaravarule.

2. Alikonte OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Keskkonnaministeeriumi 21. mai 2009. a kirja nr 1-1/08/37557-3 p 3. Kaebuse põhiväide oli, et

kooskõlastuskirja p-s 3 oli juba määratletud planeeringuala hoonestajana AS Raunistal ning et sellega

rikuti kaebaja kui põhitegevusena tuulikuparkide rajamisega tegeleva isiku subjektiivset avalikku

õigust osaleda riigi maal hoonestusõiguse seadmise lepingute sõlmimiseks korraldataval

enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel, millega antaks Aseri fosforiidimaardla alal

õigus tuulegeneraatorite ehitamiseks. Kaebaja soovib arendada teemaplaneeringuga hõlmatud alal

tuuleparki ja on sel eesmärgil juba omandanud hoonestusõiguse kahe vastavale alale jääva kinnistu

suhtes.

3. Keskkonnaministeerium leidis, et kiri on planeerimismenetluses sooritatav menetlustoiming,

tingimuslik kooskõlastus, mis ei ole halduskohtus iseseisvalt vaidlustatav. Planeeringumenetluse

tulemusel antavateks haldusaktideks saavad olla Sonda ja Lüganuse valdade otsused üldplaneeringu

kehtestamise kohta. Samas märkis vastustaja, et kuna kaebuse aluseks olid kirja p 3 mõneti ekslikust

sõnastusest tehtud ebaõiged järeldused, muutis ministeerium 29. juuli 2009. a kirjaga nr 19-6/11853

vaidlustatud kirja p-s 3 sätestatud tingimuste sõnastust selliselt, et tingimused on kohustuslikud

kõigile tulevastele hoonestajatele, kes omandavad õiguse rajada tuulikuid Aseri fosforiidimaardla

aladele.

4. Tutvunud vastustaja seisukoha ja 29. juuli 2009. a kirjaga, muutis Alikonte OÜ kaebuse taotlust,

paludes teha kindlaks, et Keskkonnaministeeriumi 21. mai 2009. a kirja nr 1-1/08/37557-3 p-s 3 ja

selle alapunktides sisalduv, mida on parandatud Keskkonnaministeeriumi 29. juuli 2009. a kirjaga

nr 19-6/11853, on õigusvastane. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja vajaduse vältida, et kohalik

omavalitsus võtaks teemaplaneeringu kehtestamisel arvesse seadusel mittepõhinevaid

kooskõlastustingimusi ja kaebajale keeldutaks ehitusloa andmisest mitteõiguspärastel põhjendustel.

Kaebaja leidis, et kaevatav kooskõlastuskiri on eelhaldusakt, sest sellega on tehtud õiguslikult

siduvalt kindlaks tingimused, millal antakse maapõueseaduse (MaaPS) § 62 alusel luba

teemaplaneeringuga kaetud maardla-alal ehitamiseks. Kooskõlastuse tingimusi pidas kaebaja

õigusvastaseks õigusliku aluse puudumise ja ebaproportsionaalsuse tõttu - Alikonte OÜ leidis, et

vastustajale ei tulene õigusaktidest volitust reguleerida teemaplaneeringule kooskõlastust andes

eraõiguslikke suhteid ning et ehitusõiguse selline piiramine kogu maardla ala suhtes on eraisikute

omandi- ja eneseteostusõiguse põhjendamatult ulatuslik piirang.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 28. augusti 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1439

kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 31 p 5 alusel. Halduskohus leidis, et

vaidlusalune kooskõlastus on menetlustoiming planeerimismenetluses. PlanS § 26 lg 1 lubab kohtus

vaidlustada vaid planeeringu kehtestamise otsust. Kohtupraktikas on erandlikult võimaldatud ka

menetlustoimingu vaidlustamist, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse

käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane, või kui

menetlustoiming rikub kaebaja õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest. Kaebaja peab seega

näitama, et vaidlustatav tegevus puudutab ja rikub juba käesoleval hetkel tema huvisid. Puutumus ei

tähenda seejuures pelgalt võimalust, et tegevus isikut mõjutab, vaid selline mõju peab olema oluline

ja reaalne. Kooskõlastuskirja p-ga 3 ei ole kohtu hinnangul õiguslikult siduvalt kindlaks määratud

tulevikus sõlmitavate lepingute tingimused. Lisaks puudub käesoleval hetkel kooskõlastusel oluline

ja reaalne mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele (olemasoleva hoonestusõiguse realiseerimine

kaebaja soovitud tegevuseks), kuna ei ole kindel, kas kohalik omavalitsus üldse kehtestab

planeeringu ja kas ta arvestab seejuures kooskõlastuse tingimusi; samuti ei ole teada, kas kaebaja

saab üldse tuulepargi rajamise õiguse. Kaebaja võimalike subjektiivsete õiguste tekkimisel ja nende

rikkumisel ning olemasolevate subjektiivsete õiguste rikkumisel tulevikus saab kaebaja oma õigusi

kaitsta kohtu- või vaidemenetluses. Praegu ei saa kaebajal ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise

õigust.

6. Alikonte OÜ esitas määruskaebuse, milles taotles halduskohtu 28. augusti 2009. a määruse

tühistamist ja asja saatmist Tallinna Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise küsimuse uueks

lahendamiseks. Kaebaja leidis, et hoolimata sellest, kas kõnealune teemaplaneering viiakse lõpule, on

kaebajale vaidlustatud kooskõlastuskirjaga teatavaks tehtud, et Keskkonnaministeerium rakendab sel

alal olulisi omandiõiguse piiranguid MaaPS § 62 lg 1 p 3 alusel põhjendusega, et maavaravarule on

vaja tagada juurdepääs. Kuivõrd kaebajal on vastaval alal hoonestusõigused tuulegeneraatorite

ehitamiseks, on tegemist kaebaja õigusi tulevikus rikkuva eelhaldusaktiga. Isegi juhul, kui

planeerimismenetluses ei arvestata Keskkonnaministeeriumi kooskõlastust, on vastustajal edaspidi

õigus piirata kaebaja omandi kasutamist. HKMS §-s 7 sätestatud kohtusse pöördumise õigus hõlmab

ka olukorda, mil õigusi hakatakse kindlalt piirama tulevikus (vrd tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 369). PlanS § 17 lg-st 4 tulenevalt ei pea planeerimismenetluse läbiviija ja planeeringu

kehtestaja arvestama kooskõlastustingimustega, mis ei ole asjakohased ega põhine seadusel. Kaebajal

on õiguslik huvi, et kohalik omavalitsus saaks selguse selles, et antud kooskõlastus ei ole seadusega

kooskõlas.

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. oktoobri 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-09-1439

Alikonte OÜ määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et Riigikohtu praktikas on

kooskõlastuse kohta asutud korduvalt seisukohale, et see on menetlustoiming (Riigikohtu

halduskolleegiumi 21. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-67-01, 10. juuni 2003. a otsus asjas

nr 3-3-1-38-03). Sama on leitud ka planeerimismenetluse raames antud kooskõlastuse, maavanema

heakskiidu kohta üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule (Riigikohtu halduskolleegiumi

19. aprilli 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-12-07, 19. mai 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-61-07).

Ringkonnakohus ei nõustunud Alikonte OÜ seisukohaga, et vaidlusalune kooskõlastus on

eelhaldusakt, kuna sellega on õiguslikult siduvalt kindlaks tehtud tingimused, millal antakse MaaPS

§ 62 alusel luba teemaplaneeringuga kaetud maardla-alal ehitamiseks. Kohus leidis, et kooskõlastuse

tingimuste aluseks oleva õigusnormi sisu ei saa muuta kooskõlastamise õiguslikku olemust - see

näitab üksnes, millistele sätetele tuginedes on vastustaja oma seisukoha planeeringu suhtes

kujundanud. Keskkonnaministeeriumi 5. augusti 2008. a kiri on suunatud kohalikule omavalitsusele

ja sellel puudub õiguslik mõju väljaspool planeeringumenetlust.

Isegi juhul, kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune kooskõlastus on (eel)haldusakt, ei

ilmne kaebuse väidetest, et kaebajal oleks põhjendatud huvi selle õigusvastasuse tuvastamiseks.

Täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Kui see aga on menetlustoiming,

ei ole tegemist sellise menetlustoiminguga, mida saaks halduskohtus vaidlustada lõplikust

haldusaktist eraldi. Käesoleval hetkel ei ole teada planeeringumenetluse tulemus, sh kas ja millise ala

suhtes tuulegeneraatorite püstitamise aluseks olev planeering kehtestatakse ja kas see ala hõlmab ka

Aseri fosforiidimaardla alal olevaid kinnistuid. Kooskõlastus ei saa kaebaja õigusi sõltumata

menetluse lõpptulemusest rikkuda ka seetõttu, et sellel puudub väljapoole planeeringumenetlust

ulatuv õiguslik mõju.

Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohtumenetluses on võimalik esitada kaebusi eesmärgiga vältida

võimalike tulevikus tekkivate subjektiivsete õiguste rikkumist, ja asjakohatu on selle väite

põhjendamiseks tehtud viide TsMS §-le 369. Ka TsMS § 369 rakendamine eeldab, et hagi esitajal

oleks juba hagi esitamise ajal olemas subjektiivne tsiviilõigus, millel põhineb tulevikus tekkiv nõue,

mille täitmiseks ta võib viidatud sätte alusel hagi esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Alikonte OÜ esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu

ja Tallinna Halduskohtu määrused ning saata kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna

Halduskohtule. Kaebaja on seisukohal, et hoolimata planeeringumenetluse lõpptulemusest on

kaevatava aktiga kaebuse esitajale teatavaks tehtud, et Keskkonnaministeerium rakendab

vaidlusalusel alal olulisi omandiõiguse piiranguid MaaPS § 62 lg 1 p 3 alusel. Seega on teada

vastustaja Alikonte OÜ õigusi rikkuv tegevus tulevikus ehk välja on antud eelhaldusakt. Tähtis ei ole,

et võib esineda mingeid muid aluseid kaebajale ehitusloa mitteandmiseks või kõnealuses

teemaplaneeringus tema tuulikute asukohtade arvestamata jätmiseks. Oluline on, et juhul kui oleks

täidetud kõik teised tingimused, ei arvestataks kaebaja tuulikute asukohti planeeringus selle tõttu, et

juba sõlmitud hoonestusõiguse lepingud ei vasta kaevatavale kooskõlastusele. Lisaks leiab kaebaja, et

tema kaebeõigus tuleneb sellest, et tal peab olema võimalus pöörduda kohtusse oma omandi riiklike

piirangute ja nende õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Keskkonnaministeeriumi kooskõlastust

käesolevas asjas ei saa samastada maavanema kooskõlastusega planeerimismenetluses - seega ei ole

käesoleva asja lahendamisel asjakohane Riigikohtu seisukoht haldusasjas nr 3-3-1-61-07. Alikonte

OÜ hinnangul tuleneb PlanS § 17 lg-st 4, et seaduslikud, sisult ehituse, projekteerimise ja

maakorraldusega seonduvad ning seadusel põhinevad kooskõlastused on planeerimist korraldavale

kohalikule omavalitsusele kohustuslikud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Alikonte OÜ esitas halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Keskkonnaministeeriumi poolt PlanS

§ 17 lg 2 p 3 alusel antud tingimuslikku kooskõlastust. Kohtud on Alikonte OÜ kaebuse tagastanud

HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel põhjendusega, et tal ilmselgelt puudub kaebeõigus. Ringkonnakohus

leidis, et vaidlustatud kooskõlastuse näol on tegemist menetlustoiminguga, millel puudub õiguslik

mõju väljaspool planeeringumenetlust. Kohus asus seisukohale, et see menetlustoiming ei ole

vaidlustatav.

10. Kõigepealt peab kolleegium vajalikuks selgitada, milline õiguslik iseloom on vaidlustatud

kooskõlastusel. PlanS § 17 lg 2 p 3 kohaselt kooskõlastatakse üldplaneering ja detailplaneering

asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev

maardla või selle osa. Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuses esitatud tingimuste aluseks on MaaPS

§ 62, mille lg 1 p-de 1 ja 3 järgi tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse

korraldamisel tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs

maavaravarule. MaaPS § 62 lg 2 sätestab, et Keskkonnaministeerium võib lubada maapõue seisundit

ja kasutamist mõjutavat tegevust, kui kavandatav tegevus ei ole püsiva iseloomuga, välja arvatud

MaaPS § 62 lg-s 3 sätestatud juhul. MaaPS § 62 lg 3 kohaselt võib Keskkonnaministeerium maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutavat püsiva iseloomuga tegevust lubada üksnes juhul, kui kavandatav

tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu

olukorda.

11. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et maavanema heakskiit

planeerimismenetluses ei kujuta endast iseseisvat haldusakti, vaid tegemist on menetlustoiminguga

(vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-12-07, p 19). Sama on kolleegium leidnud

ehitusloa menetluses antavate kooskõlastuste kohta (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-

3-1-67-01, p 4). Kooskõlastus ei vasta üldjuhul eelhaldusakti tunnustele, mis on sätestatud HMS § 52

lg 1 p-s 2 - selle eesmärk ei ole teha kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.

Haldusasja nr 3-3-1-61-07 otsuse p-s 24 leidis Riigikohus, et planeerimismenetluses on maavanema

ja kohaliku omavalitsuse õiguslik vahekord eelkõige haldusesisene. Seetõttu ei ole maavanema poolt

antava kooskõlastuse kui menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine üldjuhul võimalik. Maavanema

järelevalveotsuse vaidlustamine eraldi on kohtupraktika kohaselt võimalik üksnes juhul, kui

järelevalveotsusest tuleneb siduv keeld detailplaneeringu kehtestamiseks (vt Riigikohtu 19. aprilli

2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07).

12. Kolleegium on seisukohal, et ka käesolevas asjas antud tingimuslik kooskõlastus on

menetlustoiming ning oma toimelt sarnane kooskõlastuse andmisest keeldumisega. PlanS § 17 lg 4

sätestab, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud

õigusakti või kehtestatud planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks, vaatamata planeeringu

kohta esitatud teistele ettepanekutele ja vastuväidetele. Sättest tuleneb, et juhul kui kooskõlastamata

jätmisel tuginetakse vastuolule seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusakti või kehtestatud

planeeringuga, on see kooskõlastamata jätmine planeeringu koostamise korraldajale siduv ning ta ei

või planeeringut samal kujul kehtestada. Samas oleksid mittesiduvad näiteks ettepanekud, mis

tugineksid otstarbekuse kaalutlusele. Vaidlusaluses tingimuslikus kooskõlastuses on viidatud

vastuolule seadusega (kooskõlastuskirja lk 3, vastuolu MaaPS § 62 lg-tega 1-3). Järeldust, et

kooskõlastusest keeldumine on praegusel juhul siduv, toetab ka kooskõlastusest keeldumise alus -

MaaPS § 62 lg-d 2 ja 3 näevad maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse eeldusena

Keskkonnaministeeriumi luba. Loa puudumise korral ei ole MaaPS §-st 62 tulenevalt selline tegevus

lubatav.

Vaidlusalune tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei

nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus

kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan n-ö kirjeldab lisaks

heakskiidu mitteandmisele ka alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse.

13. Kui eeldada vaidlustatava kooskõlastuskirja tingimuse õigusvastasust, siis võib olla tegemist

sellise menetlusveaga, mille tõttu menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt

õiguspärane. Üldjuhul ei saa õigusvastase tingimuse alusel muudetud teemaplaneering olla

õiguspärane. Kui aga kohalik omavalitsus kooskõlastuskirjas esitatud tingimuste alusel planeeringut

ei muuda, siis jääb planeering kas kehtestamata või on õigusvastane Keskkonnaministeeriumi loa

puudumise tõttu. Sellises olukorras peab Riigikohtu halduskolleegium võimalikuks kooskõlastuskirja

kui menetlustoimingu vaidlustamist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-

62-08, p 9).

14. Kaebaja taotlusega seoses peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist.

Kaebuses palub Alikonte OÜ tuvastada Keskkonnaministeeriumi 21. mai 2009. a kirja nr 1-

1/08/37557-3 p-s 3 ja selle alapunktides sisalduva, mis on parandatud

Keskkonnaministeeriumi 29. juuli 2009. a kirjaga nr 19-6/11853, õigusvastasuse. Juhul kui

halduskohus rahuldaks kaebuse ja tuvastaks kooskõlastuskirja tingimuse õigusvastasuse, ei tähendaks

see kolleegiumi hinnangul, et planeering oleks kooskõlastatud. Endiselt jääks jõusse

kooskõlastuskirjas sisalduv seisukoht, et senisel kujul on planeering vastuolus seadusega, ning

Keskkonnaministeerium peaks paratamatult kooskõlastamise küsimuse tervikuna uuesti lahendama.

15. HKMS § 11 lg 1 p 3 sätestab, et kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud

selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse

esitajale ettepaneku taotlust muuta. Käesoleva asja ettevalmistavas menetluses peab halduskohus

seetõttu välja selgitama, kas vaidlusaluse tingimuse õigusvastasuse tuvastamine on võimalik

eraldiseisvana või tuleks kaebuse lahendamiseks hinnata kogu dokumendi õiguspärasust. Samuti

tuleb enne Alikonte OÜ kaebuse menetlusse võtmise otsustamist välja selgitada, kas sellisel kujul

esitatud taotlus on kooskõlas kaebaja eesmärkidega. Kolleegiumi hinnangul võib Alikonte OÜ

kaebust tõlgendada ka selliselt, et kaebaja tegelik soov on kooskõlastuse andmisest keeldumise

õigusvastasuse tuvastamine.

16. HKMS § 7 lg 1 teise lause kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks

esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kolleegium selgitab seoses kaebaja põhjendatud

huviga järgmist.

17. Alikonte OÜ on kaebuses välja toonud, et tema põhitegevuseks on tuulikuparkide arendamine

ning tal on subjektiivne avalik õigus osaleda Aseri fosforiidimaardla alal asuvatele aladele

menetletavas teemaplaneeringus ettenähtud tuulegeneraatorite ehitamiseks riigi maal

hoonestamisõiguse lepingute sõlmimiseks korraldataval enampakkumisel või eelläbirääkimistega

pakkumisel. Kaebaja on menetletava teemaplaneeringuga hõlmatud alal juba omandanud

hoonestusõigusi (kinnistusraamatu väljavõtted, tl 25-26). Halduskohus asus aga seisukohale, et

kooskõlastusel puudub hetkel oluline ja reaalne mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele, kuna ei ole

kindel, kas kohalik omavalitsus planeeringu üldse kehtestab ja arvestab seejuures kooskõlastuskirja

väidetavalt õigusvastaseid tingimusi ning kas kaebaja saab tuulepargi rajamise õiguse, mille

kasutamine on võimalik vaid Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuskirjas märgitud tingimustel. Osa

õigusi (hoonestusõigus riigimaale, õigus ehitada sellele tuuleparki) aga ei ole veel tekkinud ega

pruugi tekkida.

18. Kolleegium on seisukohal, et olukorras, kus Alikonte OÜ on juba sõlminud hoonestusõiguse

lepingud kinnistute osas, mis asuvad kavandatava teemaplaneeringuga hõlmatud alal, on tal piisav

puutumus teemaplaneeringule antud kooskõlastuskirjaga, et omada kaebeõigust. Kuna

kooskõlastuskirja tingimused toovad kaasa kas planeeringu muutmise, kehtestamata jätmise või

õigusvastasuse kooskõlastuse puudumise tõttu, on kaebajal põhjendatud huvi kooskõlastuse

õigusvastasuse tuvastamiseks.

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab Riigikohus Alikonte OÜ määruskaebuse, tühistab halduskohtu

ja ringkonnakohtu määrused seoses menetlusnormi olulise rikkumisega ning saadab asja Tallinna

Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon kuulub

HKMS § 90 lg 2 alusel tagastamisele.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann