3-2-1-22-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-22-10

Määruse kuupäev

Tartu, 14. aprill 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

OÜ Profit Pluss hagi AS Japs vastu OÜ Algen (pankrotis)

pankrotimenetluses 5 329 000 krooni suuruse nõude

tunnustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-23010

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Profit Pluss määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Profit Pluss (registrikood 10648854), esindaja

vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja Aktsiaselts Japs (registrikood 10033414), esindaja

vandeadvokaat Ants Laretei

Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-23010

osas, millega ringkonnakohus määras tsiviilasja hinnaks 737 460 krooni, ja saata asi tühistatud

osas samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustati ringkonnakohtu määrust osas,

millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puudu oleva riigilõivu

tasumiseks.

4. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Kasak & Missik OÜ Profit Pluss määruskaebuselt

23. detsembril 2009. a makstud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Profit Pluss (hageja) esitas 14. juunil 2007. a Tartu Maakohtule hagi AS Japs (kostja) vastu,

milles palus tunnustada OÜ Profit Pluss 5 329 000 krooni suurust nõuet OÜ Algen (pankrotis)

pankrotimenetluses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus.

2. Tartu Maakohus jättis 21. oktoobri 2009. a otsusega hagi rahuldamata.

3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, millelt tasus riigilõivu 80 krooni.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. detsembri 2009. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse käiguta,

määras tsiviilasja hinnaks 737 460 krooni ja andis hagejale tähtaja veel 64 920 krooni riigilõivu

tasumiseks.

Ringkonnakohus leidis, et kuna tsiviilasja hind ei nähtu avaldusest ega ole see ka ette nähtud

seaduses, siis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1 alusel määrata tsiviilasja

hind. Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 tehtud lahendi kohaselt on pankrotimenetluses esitatud

nõude tunnustamise hagi korral tsiviilasja hinna tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud

varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125 esimest lauset, mille kohaselt määratakse

tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise

korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja eeldatava hüve väärtus on sama suur kui hagis

nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude

tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on

TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul vajalik hinnata, milline on

pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus.

OÜ Algen (pankrotis) pankrotihaldur esitas hageja nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta

järgmised seisukohad:

juhul kui õnnestub võõrandada pankrotivara kokku hinnaga 150 000 krooni, Liu Paat OÜ maksab

laenu tagasi, kohus rahuldab tagasivõitmise hagi ja püügiõiguste müügist laekub 1,81 miljonit krooni

ning kohus tunnustab lisaks 6 058 531 krooni 65 sendi suurusele nõudele ka hageja 5 329 000 krooni

suurust nõuet, siis on võimalik jaotise suurus: (sissetulek - menetluskulud = 1 700 000 kr * 43,38%)

737 460 krooni;

juhul kui õnnestub võõrandada pankrotivara kokku hinnaga 150 000 krooni, Liu Paat OÜ maksab

laenu tagasi, kohus rahuldab tagasivõitmise hagi ja püügiõiguste müügist laekub 1,81 miljonit krooni

ning kohus ei tunnusta 6 058 531 krooni 65 sendi suurust nõuet ja tunnustamist leiab üksnes

OÜ Profit Pluss 5 329 000 krooni suurune nõue, siis on võimalik jaotise suurus: (sissetulek -

menetluskulud = 1 700 000 kr * 85,58%) 1 454 860 krooni.

Ringkonnakohus võttis tsiviilasja hinna määramisel apellatsioonimenetluses aluseks võimaliku

väiksema jaotise suuruse 737 460 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi on

riigilõivu suurus tsiviilasjas hinnaga kuni 800 000 krooni 65 000 krooni. Seega tuleb hagejal tasuda

lisaks riigilõivu 64 920 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja saata

asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja leiab, et TsMS § 123 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu samas ulatuses kui

hagiavalduselt. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lg 7 p 3 järgi tuli tasuda muu

pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni.

Ringkonnakohus ei ole igakülgselt uurinud ega objektiivselt hinnanud pankrotihalduri seisukohti ning

kohtumäärus on seetõttu põhjendamata. Praegu ei ole võimalik kindlaks teha hagejale kuuluva jaotise

suurust, kuna see sõltub paljudest erinevatest muutujatest. Ringkonnakohus ei ole arvestanud sellega,

et Liu Paat OÜ ei pruugi olla võimeline maksma OÜ-le Algen (pankrotis) tagasi 992 380 krooni

suurust laenu. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ta eeldab, et tagasivõitmise hagi

rahuldatakse ja püügiõiguste müügist laekub 1,81 miljonit krooni. Samuti ei ole ringkonnakohus

põhjendanud, miks on jaotise suuruse arvutamisel arvestatud ka hageja 6 058 531 krooni 65 sendi

suuruse nõude rahuldamisega, hoolimata sellest, et haldur on sellele vastu vaielnud.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega ringkonnakohus määras tsiviilasja hinnaks

737 460 krooni, ning saata asi tühistatud osas TsMS § 701 lg 3 teise lause kohaselt samale

ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

8. Kolleegium leiab, et kuigi ringkonnakohtu määrus on TsMS § 136 lg 5 järgi kaevatav osas, millega

määrati kindlaks tsiviilasja hind, ei ole TsMS §-s 3401 ette nähtud võimalust vaidlustada määrust,

millega jäetakse apellatsioonkaebus käiguta ja antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks

(vt Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09, p 11). Seega tuleb

TsMS § 695 ja § 682 lg 1 alusel jätta määruskaebus läbi vaatamata osas, millega vaidlustati

ringkonnakohtu määrust osas, millega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ja anti hagejale tähtaeg puudu

oleva riigilõivu tasumiseks.

Kolleegium märgib, et Riigikohus leidis 29. septembril 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09 tehtud

määruses, et olukorras, kus riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul,

tuleks arvutada riigilõivu enne 1. jaanuari 2009. a kehtinud riigilõivuseaduse lisas sätestatud

riigilõivu määrade alusel, kuna ei ole põhjendatud kohelda kaebuse esitajat erinevalt selle tõttu, millal

on kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja sees kaebuse esitanud.

Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus riigilõivu määrad muutusid apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja jooksul. Maakohus tegi otsuse 21. oktoobril 2009. a ning hageja esitas

apellatsioonkaebuse 2009. a novembris. Ringkonnakohus kohaldas õigesti alates 1. jaanuarist 2009. a

kehtivaid riigilõivu määrasid. Sarnasele järeldusele on jõudnud Riigikohus ka 13. jaanuaril 2010. a

tsiviilasjas nr 3-2-1-149-09 tehtud määruse p-s 13.

9. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on tsiviilasja hinna määramisel

rikkunud kohtumääruse põhjendamiskohustust. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt tuleb määruses märkida

põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis.

Riigikohus on 28. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 tehtud määruse p-s 12 leidnud muu

hulgas järgmist: "Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamise hagi korral on tsiviilasja hinna

tähenduses tegemist tuvastushagis väljendatud varalise nõudega. Seega tuleb kohaldada TsMS § 125

esimest lauset, mille kohaselt määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on

eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Siiski ei tähenda see iseenesest, et hageja

eeldatava hüve väärtus on sama suur, kui hagis nimetatud nõude suurus, mille tunnustamist

taotletakse. Pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue

rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu on TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks kohtul

vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus."

Lisaks märkis Riigikohus viidatud tsiviilasjas tehtud määruses, et tsiviilasja hinna määramiseks on

kohtul õigus nõuda pankrotihalduri seisukohta nõude rahuldamise võimaliku ulatuse kohta ning

analüüsida selleks olemasolevaid pankrotimenetluse dokumente.

Praeguses asjas on ringkonnakohus lähtunud pankrotihalduri esitatud jaotise võimalikku suurust

puudutavast variandist, mis tooks kaasa väiksema jaotise pankrotimenetluses. Samas ei ole

ringkonnakohus hinnanud selle (ja ka teise) variandi puhul, milline on pankrotimenetluses hageja

nõude rahuldamise tõenäoline ulatus.

10. Põhjendamiskohustuse rikkumine on kaasa toonud ebaõige lahendi. Seetõttu tuleb

ringkonnakohtu määrus tühistada tsiviilasja hinna määramise osas ning saata tagasi ringkonnakohtule

tsiviilasja hinna määramiseks.

11. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus nõude rahuldamise tõenäosuse hindamisel muu

hulgas juhinduma järgnevast.

Ringkonnakohtul on TsMS § 136 lg 2 järgi õigus nõuda tsiviilasja hinna määramiseks

menetlusosalistelt tõendeid. Seega võib pooltelt nõuda tõendite esitamist nii Liu Paat OÜ laenu

tagasimaksmise tõenäosuse kui ka kalapüügiõiguste väärtuse kohta. Samuti võib küsida

pankrotihalduri seisukohta, kas tal on täiendavaid andmeid Liu Paat OÜ laenu tagasimaksmise

tõenäosuse kohta: milline on laenusaaja majanduslik hetkeolukord, kas laenusaaja on teatanud

kavatsusest laenu tagasi maksta jms.

Hinnata tuleb nii hageja esitatud 6 058 531 krooni 65 sendi suuruse nõude tunnustamise hagi kui ka

pankrotihalduri esitatud kalapüügiõiguste müügilepingu kehtetuks tunnistamise (tagasivõitmise) hagi

rahuldamise tõenäosust. Seda saab teha eelkõige esitatud hagiavalduste, halduri hinnangute ning

kohtulahendite infosüsteemist kättesaadava teabe põhjal. Kohtutoimiku väljanõudmine ei oleks

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

Kui olemasolevate ja täiendavate, ilma ebamõistliku ajakuluta kättesaadavate andmete põhjal ei ole

võimalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus, tuleks

ebaselgeks jäänud osas TsMS § 136 lg 1 alusel eelduslikult hinnata nõude rahuldamise tõenäoliseks

ulatuseks üldjuhul 50%.

12. Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest OÜ Advokaadibüroo

Kasak & Missik. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule

teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo

Kasak & Missik.

Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Jaak Luik