3-3-1-99-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-99-09

Otsuse kuupäev

14. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Julia

Laffranque

Kohtuasi

AS Jõgeva Elamu kaebus MTÜ Kesk-Eesti

Jäätmehoolduskeskus juhatuse 13. novembri 2007. a otsuste

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-07-2546

Menetluse alus Riigikohtus

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Ragn-Sells AS

kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Ragn-Sells AS kassatsioonkaebused.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsus haldusasjas nr 3-07-2546 ja jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2008. a otsus samas asjas, muutes selle põhjendusi

vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

Mõista AS-lt Jõgeva Elamu Ragn-Sells AS kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes

kantud menetluskulud 13 403 krooni ja 25 senti.

Jätta MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja AS Jõgeva Elamu menetluskulud nende endi

kanda.

Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (KEJHK) kuulutas kohalike omavalitsuste nimel

6. juulil 2007 välja avatud pakkumised korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks

segaolmejäätmete veol järgmistes veopiirkondades: "Korraldatud jäätmeveo ainuõigus Ambla, Järva-

Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru valla määratud veopiirkonnas - piirkond nr 1", "Korraldatud

jäätmeveo vedaja leidmine Põltsamaa linna, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valla määratud

veopiirkonnas - piirkond nr 2", "Korraldatud jäätmeveo ainuõigus Koigi, Imavere, Paide, Väätsa ja

Kõue valla määratud veopiirkonnas - piirkond nr 3".

2. Pakkumise kutse dokumendi (PKD) p 7.1.14 kohaselt oli pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks

nõutav kirjalik tõendus, et pakkuja omab vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile

jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel. AS Cleanaway esitas 4. septembril 2007

MTÜ-le KEJHK järelepärimise PKD p-s 7.1.14 sisalduva sõna "klient" tõlgendamise kohta.

3. MTÜ KEJHK selgitas 10. septembri 2007. a kirjas, mis saadeti kõikidele pakkujatele, et "PKD

p 7.1 eesmärgiks on tagada, et pakkuja suudab kohaselt täita korraldatud jäätmeveo ainuõigusega

seotud kohustusi. Konkreetne PKD p 7.1.14 lähtub kahest eesmärgist - jäätmeveoteenuse osutamise

ja kliendibaasi haldamise üheaastase kogemuse olemasolu vähemalt 2000 kliendile. Kui kliendibaasi

haldamise seisukohalt ei ole märkimisväärset vahet, kas vedaja varasem kogemus vähemalt 2000

kliendi teenindamisel seisneb näiteks 70 korruselamu elaniku teenindamises, siis veoteenuse

osutamisel, selle organiseerimisel ja teostamisel on oluline erinevus ühelt poolt olukorral, kus

pakkuja kogemus veoteenuse osutamisel piirdub poolesaja korterelamu jäätmete vedamisega, ning

teiselt poolt olukorral, kus pakkujal on kogemus korraga kuni 2000 erineval kinnistul tekkivate

jäätmete kõrvaldamisel. Seetõttu oleme seisukohal, et PKD p 7.1.14 mõttes tuleb väljendit "vähemalt

2000 klienti" mõista olukorrana, kus pakkuja on osutanud jäätmeveoteenust ja kliendibaasi haldamist

vähemalt 2000-le eraldi kinnistutel või maatükkidel paiknevale isikule. Seda seisukohta väljendab ka

Jäätmeseaduse § 69 (2)."

4. MTÜ KEJHK juhatuse 13. novembri 2007. a koosoleku protokollilise otsuse punktiga 1 otsustati

veopiirkondades 1, 2 ja 3 mitte kvalifitseerida pakkujat AS Jõgeva Elamu, punktiga 2 tunnistati

pakkujad Ragn-Sells AS piirkondades 1 ja 2 ning OÜ Resk piirkonnas 3 kvalifitseerimistingimustele

vastavaks ning punktiga 3 tunnistati nende pakkumised vastavaks; punktiga 4 tunnistati AS Jõgeva

Elamu pakkumine mittevastavaks; punktiga 5 tunnistati Ragn-Sells AS pakkumised piirkondades 1 ja

2 ning OÜ Resk pakkumine piirkonnas 3 edukaks; punktiga 6 otsustati anda korraldatud jäätmeveo

ainuõigused piirkondades 1 ja 2 Ragn-Sells AS-le ning piirkonnas 3 OÜ-le Resk. 3. detsembril 2007

sõlmis MTÜ KEJHK Ragn-Sells AS-ga ja OÜ-ga Resk jäätmeveolepingud.

5. AS Jõgeva Elamu esitas 14. detsembril 2007. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus

tühistada MTÜ KEJHK juhatuse 13. novembri 2007. a otsused. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei

olnud MTÜ KEJHK juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Juhatus oli pädev otsuseid vastu võtma,

kui koosolekul osales üle poole juhatuse liikmetest. 11 liikmest osales koosolekul aga üksnes 5 liiget.

Protokollilised otsused on motiveerimata ja kontrollimatud. Otsustest ei selgu, miks otsustati jätta

kaebaja kvalifitseerimata ja miks tunnistati tema pakkumine mittevastavaks. Kaebaja vastas PKD

punktis 7.1.14 esitatud tingimustele, mille kohaselt pidi pakkuja esitama kirjaliku tõenduse selle

kohta, et pakkuja omab vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja

kliendibaasi haldamisel. Vastustaja tõlgendus PKD nimetatud punktile on väär. Sõna "klient"

tähendab isikut, kellega pakkujal on lepinguline suhe. Väär on tõlgendus, mille kohaselt on "klient"

eraldi kinnistul või maatükil paiknev isik.

6. Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus

põhjendas otsust järgmiselt:

1) MTÜ Kesk-Eesti Jäätmekeskus juhatus oli pädev otsuseid vastu võtma, kaebaja vastupidine

seisukoht ei põhine faktidel. Kohtule esitatud tõenditega on veenvalt tõendatud, et MTÜ KEJHK

juhatuse koosolek oli otsustusvõimeline;

2) vaidlustatud otsused ei ole põhjendamata ja kontrollimatud. Arvestades otsuste vastuvõtmisele

eelnenud pakkumismenetluse käigus toimunut, pidi kaebajale olema protokollist üheselt arusaadav,

miks teda ei kvalifitseeritud ja miks tunnistati pakkumine mittevastavaks. Protokollis on kirjas, et

kaebajat ei kvalifitseeritud, kuna ta ei vastanud PKD punktile 7.1.14. Kaebaja oli teadlik, et MTÜ

KEJHK tõlgendab PKD p 7.1.14 kaebajast erinevalt, sest 10. septembril 2007 saadeti kõikidele

pakkujatele vastus AS Cleanaway järelepärimisele sõna "klient" tõlgendamise kohta. Seega ei saanud

kvalifitseerimata jätmine ja pakkumise mittevastavaks tunnistamine tulla AS-le Jõgeva Elamu

üllatusena. Otsuse väidetav motiveerimatus ei ole takistanud kaebajal oma õigusi halduskohtus

kaitsmast ja kohtul on võimalik vaidlustatud otsuseid kontrollida;

3) MTÜ KEJHK otsused on ka materiaalselt õiguspärased, PKD p-le 7.1.14 on antud mõistlik ja

arusaadav selgitus ning nimetatud punkti pole vääralt tõlgendatud. Kaebaja ei saa väita, et vastustaja

tõlgendus on vale, kuna see ei ühti kaebaja arusaamisega. Üksnes hankija on pädev selgitama,

millised ootused tal pakkujatele on, millist pakkujat ta usaldada võib, ning anda selgitusi, mida ta ühe

või teise terminiga PKD-s mõelnud on. Oluline on kõikide pakkujate võrdne kohtlemine. Vastustaja

selgitus on mõistlik ja adekvaatne ega viita soovile kohelda pakkujaid ebavõrdselt.

7. AS Jõgeva Elamu esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada

ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole

MTÜ KEJHK protokolliliste otsuste õiguspärasus põhjenduste puudumise tõttu kohtulikult

kontrollitav. Vaidlustatud otsustes ei ole viidatud 10. septembri 2007. a selgitusele. Selgituse

andmisega ei saa ka muuta sisuliselt PKD-ga kehtestatud kvalifitseerimise tingimusi. Kliendi mõiste

pidanuks olema ammendavalt sätestatud PKD-s. Vastustaja muutis selgitusega PKD sisu, mis pole

lubatav, sest PKD peab sisaldama ettevõtjate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavate dokumentide

loetelu. PKD-st ei tulene, et kliendiks saab pidada üksnes eraldi kinnistutel või maatükkidel

paiknevaid isikuid. MTÜ KEJHK selgituses antud kliendi mõiste ei vasta konkreetselt ühelegi

jäätmeseaduses (JäätS) toodud mõistele. Jäätmeseadus sätestab jäätmetekitaja ja jäätmevaldaja

mõisted. Kuna korteriühistu ülesandeks on muu hulgas ka korteriomanike prügi kogumine ja äraveo

korraldamine, siis võimaldab JäätS § 69 lg 2 lugeda korteriühistu jäätmevaldajaks selle peatüki

tähenduses, ühistu puudumisel aga selle kinnisasja omaniku, millel asub suvila, elu- või äriruum.

Korteriühistu omab tähendust üksnes korraldatud jäätmeveoga liitumise seisukohalt. Sõna klient

tähendab isikut - ostjat, tellijat, teenust kasutavat inimest. Klientide arvu piiramine

maatükiga/korteriühistuga ei anna objektiivset ülevaadet jäätmevedaja suutlikkusest teostada

korraldatud jäätmevedu ning hallata kliendibaasi.

Avaliku konkursi vaidlustatud tingimused moonutavad ja piiravad vaba konkurentsi ning selline

olukord rikub kaebaja ettevõtlusvabadust. Konkurentsi piiratakse formaalsete ja tegelikele

vajadustele mittevastavate tingimustega. Vaidlustatud kvalifitseerimistingimused on konkurentsi

tagamiseks ebavajalikud ja seavad pakkujad ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Korterelamutes, kus

ei ole korteriühistut moodustatud, on kaebaja klientideks korteriomanikud. Seega omab AS Jõgeva

Elamu vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel, mistõttu tulnuks

kaebaja kvalifitseerida ja tema pakkumine vastavaks tunnistada. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid ja

järeldas vääralt, et koosolek oli otsustusvõimeline.

8. MTÜ KEJHK palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt vastustaja kasuks

välja menetluskulud. Halduskohus leidis õigesti, et otsused on motiveeritud, sisuliselt õiguspärased

ning nende tühistamiseks puudub alus. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu ainuõiguse andja poolt

väljakuulutatud kõigile pakkujatele võrdsete konkursitingimustega ja käsitab "kliendi" mõistet temale

sobival viisil, ei muuda haldusakti ebaselgeks ning põhjendamatuks. Kuna korraldatud olmejäätmete

veo konkurss hõlmab paljusid omavalitsusi ja suurt maa-ala, siis oli konkursi läbiviija ja lepingute

haldaja jaoks tähtis pakkuja kogemus logistiliselt korraldada jäätmevedu. Kaebaja arvestas

korteriomanditel põhinevat kliendihaldust ehk sisuliselt esitas PKD mõttes valeandmeid. Nimetatud

põhjustel ei olnud võimalik kaebaja kvalifitseerimine. Ratsionaalsuse printsiibi rikkumisega oleks

tegemist siis, kui ainuõiguse andja oleks otsustanud kvalifitseerida vedaja, kelle kliendibaasi arvestus

oleks korteripõhine, mitte kinnistupõhine. Sellisel juhul tuleks arvestada liigiti jäätmete kogumisel

iga korteriomandi puhul eraldi nelja kogumiskonteineriga (segaolmejäätmed, paber ja kartong,

pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed). Selline olukord ei oleks kooskõlas JäätS §-s 1 fikseeritud

eesmärgiga. Kaebaja esitatud pakkumine oli vastuolus nii avaliku konkursi eesmärgi kui ka

jäätmeseaduse mõttega ning vastustaja ei saanud taolist käsitlust aktsepteerida.

9. Kolmas isik Ragn-Sells AS palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja mõista kaebajalt välja kolmanda isiku menetluskulud. Kaebaja oli pakkumise

esitamise ajal teadlik, et tema ja vastustaja arusaam kõnealuse punkti sisust on erinev. Kuna

vastustaja oli enne pakkumiste esitamist punkti sisu selgitanud ning vastav punkt oli pakkumiste

esitamise ajal kehtiv, pidi kaebaja lähtuma nõude sisustamisel vastustaja selgitusest. Alusetu on

etteheide, justkui oleks vastustaja selgitusega muutnud pakkumise kutse dokumenti. PKD ühtegi

punkti ei ole muudetud, selgitati vaid ühte konkreetset punkti, mis on sellistel konkurssidel

tavapärane. PKD p 7.1.14 sisustamine vastavalt vastustaja selgitusele on sisuliselt põhjendatud.

Kortermajade puhul ei teenindata iga korteriomanikku eraldi, st igal korteriomanikul ei ole eraldi

konteinerit, vaid on ühised konteinerid. Sõltumata sellest, kas arve esitatakse igale korteriomanikule

eraldi või näiteks korteriühistule, teenindatakse reaalselt vastavat korterelamut, mitte iga

korteriomanikku eraldi. Kui iga korteriomanik oleks iseseisev klient PKD p 7.1.14 mõttes, tähendaks

see suurte kortermajade puhul (100 ja enam korterit), et piisavaks kogemuseks oleks näiteks kümne

hoone teenindamine, mis ilmselgelt ei ole piisav varasem kogemus pakkujale, kes peaks asuma

jäätmeveo teenust osutama mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil.

10. Kolmas isik OÜ Resk apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

11. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24. augusti 2009. a otsusega AS Jõgeva Elamu kaebuse

ning tühistas MTÜ KEJHK juhatuse 13. novembri 2007. a protokollilise otsuse punktid 1, 4, 5 ja 6.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega vastustaja juhatuse otsustusvõimelisuse ning

vaidlustatud otsuste motiveerituse ja kontrollitavuse osas. Ringkonnakohus asus samas seisukohale,

et kaebaja on jäetud kvalifitseerimata ja tema pakkumine on tunnistatud mittevastavaks õigusvastaselt

ning halduskohus on PKD p-i 7.1.14 ebaõigesti tõlgendanud. Ringkonnakohus põhjendas otsust

järgnevalt:

1) PKD-s sisalduva "kliendi" mõiste sisustamisel tuleb lähtuda selle tavapärasest tähendusest ja

jäätmeseadusest, sest PKD-s ei ole kliendi mõistet avatud ega antud sellele tavapärasest erinevat

tähendust;

2) klient on tavatähenduses tellija, ostja või tarbija. JäätS § 9, § 10, § 69 lg-te 1-2, § 135 lg 3 ja PKD

p 5.1.5 ning jäätmeveolepingu projekti p-st 3.3 nähtub, et kuna konkurss toimus korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse andmiseks, siis tuleb kliendiks pidada neid, keda jäätmeseadus loeb

korraldatud jäätmeveoga liitunuks ehk JäätS § 69 lg 1 järgi jäätmevaldajaid. Jäätmevaldajad võivad

küll kasutada jäätmemahuteid omavahelise kokkuleppe alusel ühiselt, kuid jäätmeveoteenuse

klientideks saavad siiski olla vaid jäätmevaldajad jäätmeseaduse tähenduses, seega konkreetsed

isikud või asutused. Kliendiks ei saa olla juriidiliseks isikuks mitteolev ühisus (korteriühistu

puudumisel), jäätmetekkekoht või jäätmemahuti. Jäätmeveolepingu projekti punktis 3.3 on toodud

lepingus kasutatava põhimõistena jäätmevaldaja nii, nagu seda käsitletakse jäätmeseaduses. Projekti

kohaselt on jäätmevaldajaks: a) jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus,

kelle valduses on jäätmed; b) korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub

suvila, elu- või äriruum; c) suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja

omanik;

3) pakkujate ringi piiramiseks üksnes ettevõtjatega, kellel on kogemus jäätmeveoteenuse

osutamisel 2000-le eraldi maatükil asuvale kliendile, oleks see tingimus tulnud PKD-s sätestada.

Tegemist ei ole PKD sisu selgitamisega, sest selgituse andmisega ei saa muuta PKD sisu. Pakkuja

varasema kogemuse hindamisel üksnes eraldi maatükkidel asuvate jäätmevaldajate klientidena

käsitamise puhul on tegemist PKD sisu muutmisega, sest selline käsitus seab pakkuja varasemale

kogemusele oluliselt rangemad nõuded võrreldes olukorraga, kus klientidena vaadeldakse

jäätmevaldajaid jäätmeseaduse mõttes;

4) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2009. a määrusega nr 303 vastu võetud eri- või ainuõiguse

andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra (Kord) § 25 võimaldab konkursi korraldajal ka

pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi muuta, kuid MTÜ KEJHK ei ole seda võimalust

kasutanud;

5) kuna PKD tingimusi ei muudetud, siis tuleb kaebaja kvalifitseerimata jätmise õiguspärasuse

kontrollimisel lähtuda PKD-s sisalduvatest tingimustest ka juhul, kui õiguse andja hiljem leiab, et

selliseid tingimusi täitva pakkuja kogemus ei vasta õiguse andja ootustele;

6) AS Jõgeva Elamu pakkumise kvalifitseerimata jätmine ning pakkumise mittevastavaks

tunnistamine on õigusvastane. Õigusvastased ning kaebaja õigusi rikkuvad on ka KEJHK juhatuse

13. novembri 2007. a koosoleku protokollilise otsuse punktid 5 ja 6. Vastustaja esitatud andmetest

(AS Jõgeva Elamu hinnapakkumised ja PKD punktis 11 toodud valemite põhjal välja arvutatud

punktisummad, II kd tl-d 221, 226, 231, 234, 235) nähtub, et AS Jõgeva Elamu esitas PKD-s toodud

hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsamad pakkumised. Seega, kui kaebaja oleks kvalifitseeritud

ning tema pakkumised tunnistatud vastavaks, oleks need tulnud tunnistada kõigis kolmes

veopiirkonnas edukateks ning kaebaja saanuks korraldatud jäätmeveo ainuõigused.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus palub kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsuse ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 9. oktoobri 2008. a

otsus haldusasjas nr 3-07-2546. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus

ebaõigesti tõlgendanud JäätS § 69 lg-t 2. Seadusandja on korraldatud jäätmeveo võimalikult ladusa

toimimise eesmärgil lugenud JäätS § 69 lg 2 alusel korteriühistu samuti jäätmevaldajaks, kuigi

korteriühistu jäätmeid ei tekita, nende olemust ei muuda ja jäätmeid ei valda. JäätS § 69 lg-t 2 tuleks

tõlgendada laiendavalt. Nii korteriühistu kui korteriomandite valitseja või sellele sarnase isiku

ülesandeks on seista hea korteriomanike ühiste huvide eest, sh jäätmeveo kogumise ja äraveo ladusa

toimimise eest. PKD p 7.1.14 mõttes saab kliendiks JäätS § 69 lg 2 kohaselt lugeda ainult

jäätmevaldajat. Ringkonnakohtu otsuse punktist 10 järeldub, et AS Jõgeva Elamu haldas ja hooldas

elamuid, milles ei olnud moodustatud korteriühistuid, sõlmitud oli hoolduslepinguid, mistõttu

tegutses AS Jõgeva Elamu korteriomandiseaduse (KOS) mõttes kinnistute valitsejana ning seetõttu

oli ta käsitatav ka ainsa jäätmevaldajana ning kliendina JäätS § 69 lg 2 ning PKD p 7.1.14

tähenduses. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et AS-l Jõgeva Elamu oli kokku 2504 klienti.

Juhul kui Riigikohus JäätS § 69 lg 2 sellise tõlgendamisega ei nõustu, palub kassaator algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse JäätS § 69 lg 2 põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

Tegemist on PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Pakkumise kutse dokumentide sisu ei pea olema väga detailne, sest konkursil osalev ettevõtja võib

paluda konkursi korraldajalt PKD-s esitatavate nõuete täpsustamist ning täpsustused tuleb esitada

kõigile konkursil osaleda soovivatele ettevõtjatele. Sellega on tagatud konkursil osaleda soovivate

ettevõtjate võrdne kohtlemine. Olukorras, kus selgituse taotleja ja teised konkursil osaleda soovivad

isikud saavad selgituse kätte aegsasti enne pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei saa täiendavate

selgituste andmine, mis aitavad PKD nõudeid mõista, kuidagi rikkuda konkursil osaleda soovivate

isikute õigusi. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti Korra §-i 31 ning kohtuotsuse punkt 12 on

vastuoluline. Konkursi korraldaja ei ole muutnud PKD p 7.1.14 sisu. Mõiste "klient" defineerimine

selgituses ei ole vaadeldav PKD muutmisena. AS-l Jõgeva Elamu ei olnud õigust teistkordselt

vaidlustada PKD p 7.1.14. AS Jõgeva Elamu esitatud vaide menetlemine lõpetati, kuna vaide esitaja

ei kõrvaldanud vaides puudusi. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus palub mõista AS-lt Jõgeva

Elamu välja menetluskulud.

13. Ragn-Sells AS palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse

halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt sätestab jäätmeseadus jäätmevaldaja,

mitte aga kliendi mõiste. Pakkumise kutse dokumendis on kasutatud kliendi mõistet jäätmeseaduses

sätestatud jäätmevaldaja mõistega võrreldes erinevas tähenduses. PKD p 7.1.14 sõnastusest tuleneb

selgelt, et kliendiks saavad olla üksnes isikud, kellele on osutatud jäätmeveoteenust ja keda on läbi

kliendibaasi hallatud, mitte aga jäätmevaldaja JäätS §-de 66-69 tähenduses. PKD p 7.1.14

sisustamisel ei saa lähtuda jäätmeseaduses toodud jäätmevaldaja definitsioonist, kuivõrd vastav

tõlgendus ei võimaldaks objektiivselt lähtuda konkursil osalejate varasemast kogemusest. Puudub

alus jäätmevaldajaid jäätmeseaduse tähenduses samastada klientidega PKD p 7.1.14 tähenduses.

Kuivõrd kliendi mõiste ei olnud PKD-s defineeritud ning vastavat definitsiooni ei sätesta ka

jäätmeseadus, siis tuligi PKD p 7.1.14 sisustamisel lähtuda konkursi korraldaja selgitusest. MTÜ

KEJHK ei ole selgituse andmisega rikkunud AS Jõgeva Elamu õigusi ega võrdse kohtlemise

põhimõtet. Kui kõikidele pakkujatele edastatud selgituse sisu sisaldunuks PKD-s, ei oleks kaebaja

samuti kvalifitseerunud. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, milles seisnes kaebaja subjektiivsete

õiguste rikkumine, mistõttu rikkus ringkonnakohus HKMS § 25 lg-st 2 tulenevat põhjendamise

kohustust. AS Jõgeva Elamu subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Vaidlustatud otsuste alusel on

jäätmeveolepingud sõlmitud ning AS Jõgeva Elamu ei ole neid lepinguid vaidlustanud. Järelikult on

nimetatud lepingud kehtivad ning sõltumata vaidlustatud otsuste tühistamisest ei ole AS Jõgeva

Elamu pakkumist võimalik enam edukaks tunnistada ning temaga lepingut sõlmida. Vastuses MTÜ

KEJHK kassatsioonkaebusele jäi Ragn-Sells AS oma seisukohtade juurde, rõhutades aga, et kui

Riigikohus leiab, et PKD punktis 7.1.14 toodud kliendi mõiste sisustamisel tuleb lähtuda

jäätmeseaduses sätestatud jäätmevaldaja mõistest, siis nõustub Ragn-Sells AS täielikult MTÜ

KEJHK kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtadega. Ragn-Sells AS palub mõista AS-lt Jõgeva

Elamu välja menetluskulud.

14. Vastuses kassatsioonkaebustele palub AS Jõgeva Elamu jätta MTÜ KEJHK ja AS Ragn-Sells

kassatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsuse

haldusasjas nr 3-07-2546 muutmata. AS Jõgeva Elamu leiab, et ringkonnakohtu otsus on põhjendatud

ja seaduslik. MTÜ KEJHK käsitlus JäätS § 69 lõikest 2 ning KOS §-st 20 ei ole asjakohane. Ebaõige

on seisukoht, et eri- või ainuõiguse andja võib selgitusega avada pakkumise kutse dokumentides

sisalduvate mõistete sisu. PKD-s ei ole kliendi mõistet avatud ega antud sellele tavapärasest erinevat

tähendust. Pakkujate ringi piiramiseks üksnes ettevõtjatega, kellel on kogemus osutada

jäätmeveoteenust eraldi maatükil asuvatele klientidele, oleks see tingimus tulnud PKD-s sätestada.

AS Jõgeva Elamu viitab ebavõrdsele kohtlemisele, kuna sarnastes oludes läbi viidud avalikul

konkursil piirkonna 4 (Paide linn) osas kvalifitseeriti tema pakkumine ning see tunnistati Paide

Linnavolikogu 15. novembri 2007. a otsusega nr 97 ka edukaks. AS Jõgeva Elamu on seisukohal, et

tühistamiskaebuse esitamine kavatsusega esitada hiljem kahju hüvitamise nõue on sobiv vahend tema

õiguste kaitseks.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kuidas tõlgendada PKD p-i 7.1.14 ning millist õiguslikku

tähendust omas MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse 10. septembri 2007. a selgitus. Samuti on

kassaatorid kahtluse alla seadnud AS Jõgeva Elamu kaebeõiguse olemasolu ning MTÜ KEJHK palub

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse JäätS § 69 lg 2 põhiseadusele vastavuse

kontrollimiseks, kui Riigikohus MTÜ KEJHK poolse JäätS § 69 lg 2 tõlgendusega ei nõustu.

16. Kolleegium ei nõustu kassaatorite seisukohtadega, et AS-l Jõgeva Elamu puudub õigus kaevata

MTÜ KEJHK juhatuse 13. novembri 2007. a otsuste peale. Vaidlust ei ole selles, et AS Jõgeva Elamu

esitas MTÜ-le KEJHK vaide, milles vaidlustas PKD p 7.1.14 õiguspärasust, kuid mis jäeti käiguta

ning vaidemenetlust AS Jõgeva Elamu ei jätkanud. JäätS § 67 lg 1 esimese lause kohaselt

korraldatakse konkurss jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkurentsiseaduse alusel

kehtestatud korras. Korra § 21 kohaselt peab pakkumine vastama pakkumise kutse dokumentides

esitatud tingimustele. Kolleegium on seisukohal, et pakkumise kutse dokumendid on korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega

määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded,

kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste

võrdlemise tingimused. Seni, kuni pakkumise kutse dokumente ei ole täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistatud, on need kehtivad, ja nii konkursi korraldaja kui ka pakkujad peavad pakkumise kutse

dokumentides sätestatud nõuetest lähtuma. Käesoleval juhul ei ole AS Jõgeva Elamu kohtus

vaidlustanud mitte PKD p 7.1.14 õiguspärasust ja kehtivust, vaid ta leiab, et on PKD nõuded täitnud,

mistõttu tema kvalifitseerimata jätmine ning teiste äriühingute ainuõiguse saajaks kuulutamine on

õigusvastane ning rikub tema õigusi. Samuti ei välista kaebeõigust korraldatud jäätmeveo lepingute

sõlmimine ega asjaolu, et neid lepinguid AS Jõgeva Elamu kohtus vaidlustanud ei ole ning need

kehtivad. Kaebajal on võimalik haldusakti tühistamise korral nõuda rikutud õiguste taastamist RVastS

§ 11 ja HKMS § 26 lg 1 alusel haldusakti tagasitäitmise korras, ehk õiguspärase olukorra taastamist.

Kui see on võimatu, sest jäätmeveo korraldamise lepinguid ei ole tähtaegselt vaidlustatud ning need

kehtivad, siis on tal võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel kahju hüvitamist rahas.

Jäätmeveolepingu sõlmimine ja selle kehtivus ei muuda jäätmeveolepingu aluseks olevat haldusakti

õiguspäraseks ning kaebaja õiguste rikkumist võimatuks. Samuti ei näe jäätmeseadus ega Kord ette,

et jäätmeveolepingu sõlmimisel saaks kaebaja pöörduda halduskohtusse üksnes konkursi korraldaja

otsuse õigusvastasuse tuvastamise kaebusega.

17. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks segaolmejäätmete veol veopiirkondades 1-3

korraldatud konkursside pakkumise kutse dokumentide p 7.1.14 kohaselt oli pakkuja

kvalifitseerimise eelduseks kirjaliku tõenduse esitamine, et pakkuja omab vähemalt üheaastast

kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel.

18. Tallinna Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja ei vastanud PKD p-s 7.1.14 ning kõikidele

pakkujatele saadetud nimetatud punkti selgituses märgitud tõlgendusele. Halduskohus leidis, et

üksnes hankija on pädev selgitama, mida ta ühe või teise terminiga pakkumise kutse dokumendis

mõelnud on, ning tähtis on tagada kõikide pakkujate võrdne kohtlemine, mida oli käesoleval juhul ka

tehtud. Halduskohus nõustus ka MTÜ KEJHK seisukohaga, et kaebajal puudus kvalifitseerimiseks

nõutav kogemus ning PKD p-le 7.1.14 on antud mõistlik, arusaadav ja adekvaatne tõlgendus. Tallinna

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud, leides, et PKD p-st 7.1.14 tuleneb üksnes nõue, et

pakkuja peab olema osutanud jäätmeveoteenust lepingute alusel vähemalt 2000 kliendile ning kuna

kliendi mõistet pakkumise kutse dokumendis ei avatud, siis tuleb selle mõiste sisustamisel lähtuda

tavapärasest tähendusest ja jäätmeseaduse regulatsioonist. Kolleegium ringkonnakohtu eeltoodud

seisukohaga ei nõustu.

19. Vaidlust ei ole selles, et pakkumise kutse dokumendis oli kliendi mõiste jäetud defineerimata.

Kolleegium märgib, et kuna jäätmeseadus defineerib üksnes jäätmevaldaja (§ 9) ja jäätmetekitaja

(§ 10) mõiste, kliendi mõiste ei ole aga nende mõistete abil täpselt defineeritav. JäätS § 69 ning § 135

eesmärgiks on määratleda, keda loetakse korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks. Nimetatud

normid ei reguleeri, kes on jäätmeveoteenuse kliendiks. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on

korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille

eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine

majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti võivad korteriomanikud

KOS § 20 lg 1 alusel valida endale valitseja, kui korteriühistut pole moodustatud. KOS § 21 lg 2 p 1

kohaselt on valitsejal kõigi korteriomanike nimel õigus korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda

sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid. Seega võib tehinguid sooritada ka

valitseja, sh sõlmida jäätmeveolepinguid. Seetõttu ei saa kliendi mõiste sisustamisel tugineda vaid

jäätmeseaduses kasutatud mõistetele, arvestada tuleb ka korteriomandiseaduse ja korteriühistuseaduse

regulatsioonidega.

20. Kolleegium leiab, et kuna PKD p-s 7.1.14 kasutatud kliendi mõiste oli defineerimata ning oli

ebaselge, keda peab pakkumise korraldaja kliendiks, siis võis konkursi korraldaja, arvestades

konkreetsete jäätmeveopiirkondade eripärasid, kliendi mõistet vastuses järelepärimisele selgitada.

Kord ei takista konkursi korraldajal mõistete kasutamist ja sisustamist selliselt, et need võimaldavad

konkreetse jäätmeveopiirkonna eripärasid arvesse võttes kontrollida pakkujate kogemust ja

võimekust täita korraldatud jäätmeveo ainuõigusega seotud kohustusi. Pakkumise korraldaja vaid

selgitas PKD p-s 7.1.14 märgitud mõistet "klient", tegemist ei olnud seega pakkumise kutse

dokumentide muutmisega. Kõigile pakkujatele saadeti nimetatud selgitus ning seega oli pakkujatele

ka teada, millistele nõuetele peab esitatav pakkumine vastama. Seega tuligi pakkumise korraldajal

võtta pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimisel aluseks PKD p 7.1.14 ning

kasutada kliendi mõistet.

21. Juhul kui AS Jõgeva Elamu hinnangul oli konkursi korraldaja ebaõigesti sisustanud PKD p 7.1.14

mõistet "klient", tulnuks see vaidlustada, esitades nõuetekohase vaide vaideorganile või kaebuse

kohtule. Kuna AS Jõgeva Elamu esitas küll vaide vaideorganile, kuid ei jätkanud vaidemenetlust,

ning PKD p 7.1.14 ja mõiste "klient" kohta antud selgitust ei ole vaide- või kohtuotsusega osaliselt

või täielikult kehtetuks tunnistatud, siis PKD p 7.1.14 kehtib ning konkursi korraldaja on õigesti

jätnud AS Jõgeva Elamu esitatud pakkumise kvalifitseerimata ning tunnistanud AS Jõgeva Elamu

esitatud pakkumise mittevastavaks.

22. Eeltoodud põhjusel tuleb kassatsioonkaebused rahuldada. Seetõttu ei pea kolleegium vajalikuks

anda hinnangut kaebajate ülejäänud väidetele. Kolleegium tühistab Tallinna

Ringkonnakohtu 24. augusti 2009. a otsuse haldusasjas nr 3-07-2546 ja jätab jõusse Tallinna

Halduskohtu 9. oktoobri 2008. a otsuse samas asjas, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva

otsuse põhjendustele.

23. Kuna kolleegium teeb ise uue otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, siis tuleb vastavalt HKMS

§ 93 lg-le 4 lahendada menetluskulude jaotus. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses välja

üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ja HKMS § 92 lg 10 võimaldab kohtul jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kolleegium leiab, et AS-lt Jõgeva Elamu MTÜ KEJHK kasuks menetluskulude väljamõistmiseks

puudub alus. MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus osaleb menetluses seoses halduslepingu alusel

omandatud haldusülesande täitmisel tekkinud vaidluse lahendamisega. Kohalikud

omavalitsusüksused, kelle nimel MTÜ KEJHK korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks

konkursid korraldas, on andnud halduslepinguga MTÜ-le Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus üle

õiguse korraldada jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avalikke konkursse ning teostada muid

jäätmeveo konkursiga seonduvaid haldusülesandeid. Seega oli MTÜ KEJHK põhiülesandeks

korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks avalike konkursside korraldamine. Kolleegium on

korduvalt rõhutanud, et reeglina peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse

raamidest, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabiteenuse kulude väljamõistmist

(vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 19. juuni 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-24-07 ja 6. novembri

2007. a otsus asjas nr 3-3-1-52-07). Kolleegiumi hinnangul ei välju käesolev kohtuasi MTÜ KEJHK

igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu ei ole kohtuvaidluse käigus välise õigusabi kasutamisest

tekkinud menetluskulude väljamõistmine ka põhjendatud. Seetõttu jääb MTÜ KEJHK

menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.

24. Kuna AS Jõgeva Elamu kaebus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus juhatuse 13. novembri

2007. a otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, siis jäävad AS Jõgeva Elamu menetluskulud tema

enda kanda.

25. Menetluskulude väljamõistmiseks on esitanud taotluse ka Ragn-Sells AS. HKMS § 92 lg 7

kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui

poolele. Halduskohus mõistis Ragn-Sells AS kasuks AS-lt Jõgeva Elamu välja menetluskulud

summas 18 009 krooni ja 75 senti. Ragn-Sells AS taotles ringkonnakohtus 4911 krooni ja 75 sendi

ning Riigikohtus 8491 krooni ja 50 sendi väljamõistmist. Menetluskulud on kantud ja nõuetekohaselt

tõendatud. Riigikohus mõistab AS-lt Jõgeva Elamu Ragn-Sells AS kasuks välja apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 13 403 krooni ja 25 senti. MTÜ Kesk-Eesti

Jäätmehoolduskeskus ja Ragn-Sells AS tasutud kautsjonid tuleb tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Julia Laffranque