3-1-1-120-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-120-09

Määruse tegemise koht ja

kuupäev

Tartu, 12. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi O. L. süüditunnistamises KarS § 200 lg 2 p-de 7,

8, 9 ja 10 ning § 22 lg 3, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1,

§ 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1, § 349, § 346 ning § 121 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-08-5605

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O. L. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi

Vaske,

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 2009. a kohtumäärus

muutmata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 18. märtsi 2009. a otsusega tunnistati O. L. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-

de 7, 8, 9 ja 10 ning § 22 lg 3, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 266 lg 2 p 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 3, § 344 lg 1,

§ 349, § 346 ning § 121 järgi. Teda karistati KarS § 64 lg 1 alusel nelja-aastase vangistusega ja KarS § 64

lg 2 alusel rahalise karistusega tuhat viissada krooni. Karistusi vähendati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, mõistes O. L. karistuseks kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse

vangistuse ja rahalise karistuse tuhat krooni.

2. O. L. esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, leides, et temale mõistetud karistus on liiga range.

Apellandi meelest oleks tema kui varem karistamata isiku pidanud tingimisi karistuse kandmisest vabastama.

Ühtlasi lubab apellant elada edaspidi seadusekuulekat elu.

3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. oktoobri 2009. a määrusega KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel

apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. Kohus leidis, et vähem kui aasta jooksul üle

neljakümne kuriteo toime pannud ja mitu kuritegu initsieerinud O. L. liitkaristuse leevendamiseks puudub

igasugune alus. Samuti ei ole mingit põhjust pöörata karistus täitmisele tingimisi. Kuna maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud, tuleb ilmselt põhjendamatu apellatsioon jätta läbi vaatamata.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas Riigikohtule kaebuse O. L. kaitsja T. Vaske. Kaebaja leiab, et

kohtud ei ole karistuse mõistmisel arvestanud piisavalt asjaolu, et süüdistatav on varem kriminaalkorras

karistamata. Samuti ei ole arvesse võetud seda, et O. L. on ringkonnakohtus jäetud ilma põhiõigusest võtta

isiklikult osa oma kriminaalasja arutamisest kohtus. Eelnevast lähtuvalt palub kaebaja kergendada

süüdistatavale määratud karistust.

5. Määruskaebusele esitatud vastuses palus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Andra Sild

kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata jätta. Maakohus on O. L.-le mõistnud tema süüle

vastava karistuse ja ringkonnakohus jättis apellatsiooni põhjendatult läbi vaatamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis käesolevas kriminaalasjas KrMS § 326 lg 2

teisele lausele tuginedes O. L. apellatsioonkaebuse ilmse põhjendamatuse tõttu õigesti läbi vaatamata.

Selgituseks märgib kolleegium järgnevat.

7. O. L. kaitsja väite kohaselt on ringkonnakohus tema kaitsealuse apellatsiooni läbivaatamata jätmisel

KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt rikkunud O. L. põhiõigust viibida enda kohtuasja arutamise

juures. Sellega seoses tuleb märkida, et eelnimetatud sätte võimalikku vastuolu PS §-s 24 sisalduvate

menetluslike põhiõigustega, samuti Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art-s 6 sätestatud ausa

kohtumenetluse põhimõttega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis põhjalikult

vaaginud 19. oktoobri 2007. a määruse nr 3-1-1-55-07 p-des 7-15. Kokkuvõttes on selles kohtulahendis

nenditud, et KrMS § 326 lg 2 teise lause näol on küll tegemist PS § 24 lg-s 5 sisalduva edasikaebeõiguse

riivega, kuid see riive on proportsionaalne PS § 11 tähenduses ning seetõttu pole menetlusõiguse kõnealune

säte põhiseaduse vastane. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu nõustub selle seisukohaga.

8. Apellatsiooni läbivaatamata jätmine KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginedes saab aga ka igal üksikjuhul

olla põhiseadusepärane vaid siis, kui apellatsioon on tõepoolest ilmselt põhjendamatu. Seetõttu on oluline, et

ilmse põhjendamatuse mõiste sisustamisel lähtutaks kohtupraktikas ühesugustest arusaamadest.

8.1 Esmalt tuleb märkida, et apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest KrMS § 326 lg 2 teisele lause mõttes ei

ole alust rääkida juhul, mil see ei vasta KrMS §-s 321 sätestatud nõuetele. Nii võib apellant KrMS § 321 lg 2

p 4 vastu eksides jätta apellatsioonis märkimata, millist maakohtu otsuse osa ta soovib vaidlustada, millised

on tema motiivid või mida ta apellatsioonikohtult taotleb. Samuti võib juhtuda, et apellant on jätnud

nimetamata tõendid, mida tema arvates tuleks ringkonnakohtus uurida, või pole esitanud põhjendusi, miks ta

jättis mingi tõendi uurimise taotluse maakohtus esitamata, eksides vastavalt KrMS § 321 lg 2 p-s 5 ja § 321

lg-s 6 sätestatu vastu. Ka selliseid eksimusi apellatsioonile esitatavate nõuete suhtes võib üldistatult nimetada

apellatsioonis põhjenduste puudumiseks ehk põhjendamatuks apellatsiooniks, kuid tulenevalt KrMS § 326

lg-st 1 tuleb sel puhul jätta apellatsioon käiguta ja anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

8.2 Riigikohtu lahendites nr 3-1-1-55-07 ja 3-1-1-96-09 ning eelmises punktis märgitu koostoimes tuleb

ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes lugeda sellist - üldjoontes küll KrMS §-s 321

sätestatud nõuetele vastavat - apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei

pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb

prognoositavalt rahuldamata (menetlustulemi perspektiivitus). Samas on igati seaduslik ka see, kui

ringkonnakohus hoolimata eelmenetluses menetlustulemi perspektiivituse sedastamisest ei jäta siiski

apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, vaid teeb KrMS § 328 lg 1 p 1 alusel

kriminaalasja apellatsiooni korras arutamisele määramise määruse. Kõnealuse võimaluse kasutamine

ringkonnakohtu poolt võib olla tingitud näiteks vajadusest muuta KrMS § 337 lg 1 p-de 2 või 3 alusel

väheolulisel määral maakohtu otsust. Oluline on lisada, et KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginev

apellatsiooni läbivaatamata jätmise määrus peab sisaldama ka apellatsiooni perspektiivituse sellist

põhjendust, mis oleks Riigikohtu poolt määruskaebemenetluses kontrollitav.

8.3 Kooskõlas Riigikohtu määruse nr 3-1-1-96-09 p-s 10.1 märgituga on esmalt alust tunnistada

perspektiivituks - ja seega KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes ilmselt põhjendamatuks - apellatsioon, mis

sisaldab mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust ja mille argumendid ei ole seetõttu kohtuasja

lahendamiseks õiguslikult asjakohased. Selles tähenduses on ilmselt põhjendamatu näiteks apellatsioon,

milles taotletakse KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamata jätmist vangistusega karistatud

süüdistatava suhtes, kes on arutatava uue kuriteo pannud toime eelmisest süüdimõistvast kohtuotsusest

tuleneval katseajal.

8.4 Juhtudel, mil ei ole tegemist eelnevas lõigus kirjeldatud olukorraga - seega juhtudel, mil apellandi

argumendid on õiguslikult asjakohased ja tema taotluse rahuldamine seega põhimõtteliselt õiguslikult

võimalik -, peab ringkonnakohus küsimust apellatsiooni ilmsest põhjendamatusest iga konkreetse kohtuasja

eripärast tulenevalt eriti põhjalikult kaaluma. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-96-09 p-des 10. 3 ja 10.4 märgitu

mõtte kohaselt tuleb ringkonnakohtul kõnealusel juhul lähtuda reeglina sellest, et ringkonnakohtu lahend

peab üldjuhul kujunema KrMS 11. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina.

Täpsustavalt on Riigikohtu kolmeliikmeline koosseis määruse nr 3-1-1-96-09 p-s 11 selgitatud, et õiguslikult

asjakohast apellatsiooni ei saa jätta KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata viitega apellandi poolt

taotletava kohtulahendi täitmise võimatusest tulenevale ökonoomiakaalutlusele (näiteks väljasaadetud

süüdistatava asukoha teadmatus). Seda kolmeliikmelise kohtukoosseisu poolt väljendatud seisukohta ei pea

kriminaalkolleegiumi täiskogu vajalikuks muuta.

8.5 Kui apellandi argumendid on iseenesest õiguslikult asjakohased, võib konkreetse kohtuasja puhul KrMS

§ 326 lg 2 teisest lausest lähtumine olla põhjendatav ka viitega kohtupraktikale. Nii võib ringkonnakohus

jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata

põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast. Kolleegiumi täiskogu leiab, et käesoleva

kohtuasja puhul on tegemist just nimelt sellise juhtumiga, kuna apellatsioonis taotleti karistuspraktikaga igati

kooskõlas oleva karistuse kergendamist. O. L.-t karistati nelja aasta pikkuse vangistuse ja rahalise

karistusega tuhat viissada krooni, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu kujunes kahe aasta ja kaheksa kuu

pikkune vangistus ja rahaline karistus tuhat krooni. Karistust mõistes lähtus maakohus muu hulgas

asjaoludest, et süüdistatav pani vähem kui ühe aastaga toime üle neljakümne erineva kuriteo, oli mitme

grupis toime pandud teo puhul keskne figuur, tekitas neist tegudest mitmetega siiani hüvitama ulatusliku

kahju ja kuritegude toimepanemine oli O. L. jaoks kujunenud elustiiliks ja elatusallikaks. Arvestades O. L.

süü suurust, ei saa talle mõistetud karistust kindlasti liiga rangeks pidada ja kaebus, milles seda väidetakse,

kujutab endast ilmselt põhjendamatut apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 p-st 1 ja § 390 lg-st 1 jätab kriminaalkolleegium

ringkonnakohtu määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi