3-3-1-7-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-7-10 Määruse kuupäev 5. aprill 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi Ilona Annuki (Annuk) kaebus Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 1281 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-557 Menetluse alus Riigikohtus Ilona Annuki määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Ilona Annuki määruskaebus rahuldamata. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-557 ja teha uus määrus, millega jätta Ilona Annuki kaebus Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse nr 1281 tühistamiseks läbi vaatamata. Kautsjon arvata riigituludesse. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Cambi taotluse alusel kooskõlastas Kambja Vallavalitsus 12. veebruari 2009. a korraldusega nr 1281 Kambja katlamaja soojusenergia piirhinna. 2. Selle korralduse tühistamise taotluses esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Ilona Annuk. Halduskohtu istungil 7. juulil 2009 esitas vastustaja taotluse asjas menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Tartu Halduskohus lõpetas 10. juuli 2009. a määrusega menetluse I. Annuki kaebuses Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse tühistamiseks halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. Kohtu põhjenduste kohaselt on tegemist üldaktiga, mis pole halduskohtus vaidlustatav. Kuigi korraldusega hõlmatud territoorium ning ka adressaatide ring on kaudselt määratletavad, on kooskõlastus antud määramata ajaks ja regulatsioon pole piisavalt konkreetne. 3. Tartu Halduskohtu osundatud määruse peale esitas I. Annuk määruskaebuse. Kaebaja taotles määruse tühistamist ning tema poolt esitatud kaebuse halduskohtu pädevusse kuuluvaks lugemist. Kaebaja leidis, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri. Mõistlik on lahendada ka soojusenergia ja sooja vee piirhinna määramisega seotud küsimused halduskohtumenetluses, sest see võimaldab isikul kõige efektiivsemalt kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Sellise õiguse realiseerumine on võimalik üksnes siis, kui käsitada õigusakti, millega kooskõlastatakse soojusenergia ja sooja vee piirhinnad, üldkorraldusena. Objektiivne õigus kehtestab üldkorraldusele kaks tingimust - see on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele ja sellega muudetakse avalik-õiguslikku seisundit. Soojuse hinna kehtestamise puhul on objektiivsete tunnuste alusel õigusakti adressaatide

ring piisavalt konkreetselt kindlaks määratav - kõik OÜ Cambi kliendid. Vaidlusalune õigusakt on täitmiseks kohustuslik ainult OÜ Cambi klientidele. 4. Vastustaja väidab, et üld- ja üksikaktide vahel ei ole selget piiri, ei anna iseendast alust käsitada vaidlustatud õigusakti üldkorraldusena. Ka juhul, kui piirhinna kooskõlastamist käsitada üldkorraldusena, ei saa see kahjustada kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Piirhinna kooskõlastamine ei ole tarbijatele müüdava teenuse hinna kehtestamine, vaid määrab hinna piirmäära. Piirhinna kehtestamise kohustuse täitmisel täidab kohalik omavalitsus seadusega pandud kohustusi. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 9 lg 3 kohaselt kooskõlastab piirhinna valla- või linnavalitsus. Piirhinna kooskõlastamisel on kohalikul omavalitsusel samad õigused ja kohustused, mis Konkurentsiametil. 5. Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrusega jäeti Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebuse seisukohta, et tegemist on HMS § 51 lg-s 2 sätestatud üldkorraldusega, mis on haldusaktina vaidlustatav halduskohtus. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et tegemist on õigustloova aktiga, mida halduskohus ei kontrolli. Asjaolu, et tegemist on konkreetse soojusettevõttega, kelle teenuse hinnad kehtestatakse, ja et korralduse adressaadid on üldiste tunnuste alusel selgelt määratletavad (kõik isikud, kes tarbivad teenust Kambja valla territooriumil), ei tähenda, et tegemist on haldusaktiga. 6. Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrusepeale esitas I. Annuk määruskaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 7. Määruskaebuses leitakse, et vaidlusaluse akti puhul ei ole tegemist üldaktiga, vaid üldkorraldusega. Üksikakt võib olla ka reaktsioon konkreetsele sündmusele või olukorrale, ilma et puudutatud isikute ring või ajaline kestus oleks akti andmise ajal teada või otseselt ajaliselt piiritletav. Riigikohus on leidnud 31. oktoobri 2007. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-54-97, et ka vangla kodukord on oma sisult üldkorraldus. Samas ei ole ka kodukorra puhul selle kehtivuse aeg määratletud. Kohtu viidatud kaugkütteseadusest ei nähtu, et piirhinnad kooskõlastatakse üldaktiga. KKütS § 9 lg 3 kohaselt on kohalikul omavalitsusel pädevus kooskõlastada soojusenergia piirhinnad. Kooskõlastamine ei saa toimuda üldakti andmise teel. Piirhinna kooskõlastamisega seonduvad küsimused tuleb lahendada halduskohtumenetluses, sest see võimaldab isikul kõige efektiivsemalt kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Seda enam, et vaidlusalune õigusakt põhjustab kaebajale rahalisi kulutusi ning mõjutab seega tema materiaalset heaolu. 8. Kambja Vallavalitsus on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus on õige ja selle tühistamiseks alused puuduvad. Samale seisukohale asus ka ringkonnakohus. Vastustaja leiab, et I. Annuki isiklikuks subjektiivseks õiguseks ei saa olla kaugkütte piirhinna vaidlustamine. KKütS § 8 lg 1 kohaselt ei ole tarbijaks ühe korteriomandi omanik, vaid isik, kelle valduses on tarbijapaigaldis, seega antud juhul majaühisus või korteriühistu. Kaebuse esitaja on oma korteriomandi kaudu vaid mõttelises osas tarbijapaigaldise omanik. Tarbija ostab soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Kaebusest tuleneb, et kui antud kaebus kuuluks

halduskohtu pädevusse, tuleks menetlusosalistena kaasata lisaks võrguettevõtjale ka kõik tarbijad, kuna kaebus puudutab nende õigusi ja vabadusi samavõrd kui kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 9. Kaugkütteseaduse § 9 lg-st 3 tulenevalt juhul, kui müüdava soojuse piirhindade kooskõlastamine ei kuulu Konkurentsiameti pädevusse, kooskõlastab soojusettevõtja jaoks nimetatud piirhinna valla- või linnavalitsus. KKütS § 9 lg 4 kohaselt võib soojusettevõtja, kes on kohustatud kooskõlastama soojuse piirhinna, müüa soojust hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud piirhinda. Käesolevas asjas on vaidlus eeskätt selle üle, kas piirhinna kehtestamise otsustus on haldusakt või õigustloov akt. Kolleegium möönab, et haldusakti ja õigustloova akti eristamine kehtiva õiguse ja halduspraktika pinnalt võib olla problemaatiline. Käesoleval juhul aga kolleegium nõustub kaebajaga, et kohaliku omavalitsuse korraldused, millega müüdava soojuse piirhind kehtestatakse, on haldusaktid. Müüdava soojusenergia piirhinna kooskõlastamise korraldus on antud Kambja Vallavalitsuse ja soojusettevõtja OÜ Cambi vahelise avalik-õigusliku suhte raamides. Kaugkütteseaduse alusel tekkinud kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja õiguslikud suhted on olemuselt kontsessioonisuhted. Nimetatud korraldusega anti OÜ-le Cambi õigus müüa soojust kooskõlastatud piirhinnaga konkreetses võrgupiirkonnas ning pandi talle kohustus mitte ületada soojuse müümisel kooskõlastatud piirhinda. Kohtute järeldus, et vaidlustatud aktiga ei reguleerita konkreetset üksikjuhtumit, on ekslik. Eelnimetatud korraldusel on vahetu mõju adressaadile - OÜ-le Cambi. Vaidlustatud korralduse iseloomust lähtuvalt loeb kolleegium Kambja Vallavalitsuse 12. veebruari 2009. a korralduse haldusaktiks HMS § 51 lg 1 tähenduses. Seega on Kambja Vallavalitsuse eelnimetatud korraldus halduskohtus vaidlustatav. 10. Asjaolu, et kontsessioonisuhete alusel OÜ Cambi müüb vastavas võrgupiirkonnas soojust ning selle juures on ta seotud kohustusega mitte ületada piirhinda, ei muuda vastavate võlaõiguslike suhete subjekte piirhinda kooskõlastava haldusakti adressaatideks. Vaidlustatud korraldusel puudub vahetu mõju konkreetse soojatarbija õigustele ja kohustustele, sest piirhind ei määra konkreetse lepingu järgset hinda. Konkreetsele tarbijale müüdava soojusenergia hinnale ja seeläbi ka tarbija õigustele ja kohustustele võib piirhinna kooskõlastamisel olla üksnes kaudne mõju ning ka see saab avalduda üksnes läbi võlaõigusliku suhte. 11. HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusest lähtuvalt on I. Annuk vaidlustatud korraldusega hõlmatud küttepiirkonda kuuluvas kortermajas korteriomanik. Kohtuasja materjalidest ei nähtu ning kohtud pole tuvastanud, kas I. Annuk on soojatarbija kaugkütteseaduse tähenduses. Kuid ka eeldades, et I. Annuk on soojusenergia tarbimiseks sõlminud võlaõiguslepingu, puuduvad I. Annukil halduskohtus kaitstavad õigused, mida oleks saanud rikkuda Kambja Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus. Seetõttu tuleb eelnevat arvestades ning tuginedes HKMS § 23 lg 3 p-le 1 jätta I. Annuki kaebus läbi vaatamata. 12. I. Annuki määruskaebus jääb rahuldamata. Tartu Halduskohtu 10. juuli 2009. a määrus ning Tartu

Ringkonnakohtu 14. detsembri 2009. a määrus tuleb tühistada. Kautsjon tuleb arvata riigituludesse. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann