3-1-1-14-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-14-10

Otsuse kuupäev

5. aprill 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

S. P. väärteoasi liiklusseaduse § 7419 lg 1 ja KarS § 276 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. oktoobri 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-08-5039

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

3. märts 2010

Istungil osalenud isikud

S. P. kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2009. a kohtuotsus S. P.-i väärteoasjas liiklusseaduse § 7419

lg 1 ja KarS § 276 järgi ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel seoses väärtegude

aegumistähtaja möödumisega.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Politseiprefektuuri 25. aprilli 2008. a otsusega karistati S. P.-i LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 200

trahviühikut (12 000 krooni) ja KarS § 276 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut (6000 krooni).

Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. S. P.-i karistati LS

§ 7419 lg 1 järgi selle eest, et ta 4. aprillil 2008 kl 02.50 paiku juhtis A. külas, K. vallas, Harju maakonnas, P.

tänaval mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid. Karistusseadustiku § 276

järgi karistati teda selle eest, et samal ajal ja kohas ei allunud ta politseiametniku korraldusele väljuda

sõidukist ja esitada isikut tõendav dokument.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse S. P.-i kaitsja vandeadvokaadi abi Raul Palmaru,

taotledes otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Harju Maakohtu 13. oktoobri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri

25. aprilli 2008. a otsus muutmata. Maakohtu hinnangul tunnistas menetlusalune isik omakäelises seletuses,

et oli purjus ja ei mäleta midagi. Tema alkoholijoove tuvastati kalibreeritud indikaatorvahendiga, mille

tulemusega S. P. nõustus, loobudes joobeseisundi meditsiinilisest kindlakstegemisest. Mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimist kinnitavad tunnistajate A. H., A. M.-i ja M. K. ütlused. Lisaks nähtub kohtulikul

arutamisel uuritud tõenditest, et menetlusalune isik käitus agressiivselt, osutas vastupanu ega allunud

politseinike korraldustele, mille tõttu tuli tema suhtes kasutada käeraudu. Viimast kinnitas oma ütlustes ka

tunnistaja E. S. Vastupidiselt kaitsja seisukohale on A. M.-i ütlused kohtu arvamuse kohaselt lubatavaks

tõendiks, kuna ta andis väärteoprotokolli koostajana selgitusi menetlustoimingute kohta. Seevastu

menetlusaluse isiku versioon toimunust on paljasõnaline ja vastuolus teiste tõenditega. Maakohtu hinnangul

on väärtegude toimepanek tõendatud ja S. P.-i käitumine õigesti kvalifitseeritud.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni S. P.-i kaitsja vandeadvokaadi abi R. Palmaru, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kassaatori põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Väärteoprotokolli allkirjastas koostajana A. M., kuid protokolli lähemal uurimisel selgub, et see on

täidetud mitme erineva kirjutusvahendiga ja erineva käekirjaga isikute poolt. Väärteoprotokoll anti

menetlusalusele isikule tutvumiseks ligikaudu 14 tundi pärast väärtegude toimepanemist. S. P.-le ei ole teada,

milline politseiametnik temaga koos protokolli täitis, kuid see ei olnud A. M. Kuivõrd väärteoprotokollist ei

nähtu selle koostajaid, on eeltoodu käsitatav VTMS § 69 lg-s 8 sätestatud nõuete rikkumisena ja sellisel viisil

koostatud protokoll ei ole õiguslikult lubatav. Kirjeldatut tuleb käsitada väärteoprotokolli puudumise ja

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 6 järgi.

4.2 Maakohus tugines otsuse tegemisel A. M.-i ütlustele kui väärteo toimepanekut kinnitavale tõendile.

Otsuse rajamine sellisele tõendile on vastuolus KrMS § 66 lg-st 2 tuleneva keeluga, mis on käsitatav

väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes.

4.3 Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on kaitsja hinnangul tõendamata. Ühtlasi jättis maakohus

kõrvaldamata tõenditevahelised vastuolud. A. H., kelle kohtuvälises menetluses antud ütlused kohtus

avaldati, ei saanud sündmuskohal toimunut näha. E. S.-i ja M. K. ütlused on aga omavahel vastuolus

küsimuses, kas sõiduauto, milles menetlusalune isik viibis, enne politsei saabumist liikus. E. S.-i ütlusi

arvestas maakohus üksnes osaliselt.

4.4 Kohtuotsuse pinnalt ei ole jälgitav, millised KarS § 276 objektiivsed tunnused menetlusaluse isiku

käitumises esinesid. Lisaks tuleb KarS § 276 puhul kindlaks teha, milline oli võimuesindaja korralduse sisu,

millisel õiguslikul alusel see anti, kas menetlusalune isik eiras korraldust ja kas tal oli võimalus seda täita.

Neid faktilisi asjaolusid maakohus tuvastanud ei ole. Liiati puudus S. P.-il objektiivne võimalus politseinike

korraldust täita. Kassaator märgib, et väärteoprotokollist ei nähtu ka korralduse andmise õiguslikku alust.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kirjalikult väljendatud

seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul võimaldavad nii kassatsiooni väited kui ka alates 1. juulist

2009 kehtiv alkoholijoobe kindlaksmääramise õiguslik regulatsioon sedastada, et maakohus rikkus

väärteoasja lahendamisel oluliselt väärteomenetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Need

rikkumised tooksid muu hulgas kaasa väärteoasja uueks arutamiseks saatmise samale kohtule. Seejuures

tuleb aga tähele panna, et väärteod, mille toimepanemist S. P.ile ette heidetakse, pani ta väärteoprotokolli

kohaselt toime 4. aprillil 2008. Karistusseadustiku § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle

toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. Asja materjalist ei

nähtu asjaolusid, mis tingivad süüteo aegumise peatumise KarS § 81 lg 7 järgi. Seega aegusid S. P.ile

süüksarvatavad väärteod 4. aprillil 2010, s.o ajal, mil maakohus oli väärteoasjas küll otsuse teinud, kuid

kassatsiooni esitamise tõttu ei olnud see veel jõustunud. VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei

alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. VTMS § 29 lg-st 3

järeldub, et aegumine on väärteomenetluses absoluutne menetlustakistus, mis ei võimalda asja edasist

menetlemist mistahes eesmärgil (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. septembri 2009. a otsus asjas nr 3-

1-1-64-09, p 7).

7. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 4 rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium

kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 13. oktoobri 2009. a otsuse ning lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel

väärteomenetluse seoses väärtegude aegumistähtaja möödumisega.

Priit Pikamäe, Hannes Kiris, Lea Kivi