3-1-1-17-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-17-10

Otsuse kuupäev

24. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

V. S. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-9862

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Politseiprefektuur, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. märts 2010

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a kohtuotsus V. S. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2

järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 13. mai 2009. a otsusega karistati V. S.-i LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 41

trahviühikut (2460 krooni). Lisakaristusena võeti menetlusaluselt isikult ära mootorsõiduki juhtimise õigus

kaheks kuuks. Otsuse kohaselt algab lisakaristuse tähtaeg kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise päevast ja

lõpeb 10. augustil 2009. V. S.-i karistati selle eest, et 26. aprillil 2009 kl 12.30 paiku juhtis ta K. vallas, Ida-

Viru maakonnas, Tallinn-Narva mnt 156. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 118 +/- 4 km/h, ületades

suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 24 km/h.

2. Ida Politseiprefektuuri otsuse peale esitas kaebuse menetlusalune isik, taotledes kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist.

3. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a otsusega rahuldati V. S.-i kaebus osaliselt ja tühistati kohtuvälise

menetleja otsus lisakaristuse kohaldamises. Maakohus leidis, et LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanek on tõendatud menetlusaluse isiku ja tunnistaja S. S.-i ütluste ning kiirusemõõteseadme

kasutamise protokolliga. Väärteo toimepanemise eest kohaldati seaduslikult ka lisakaristust, kuid kõnealuses

osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus siiski tühistada, sest juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg formuleeriti

ebatäpselt. Kohtuistungi ajaks oli otsuses märgitud lisakaristuse lõppemise kuupäev juba möödunud, mistõttu

ei ole otsus üheselt mõistetav ja selgelt arusaadav. Kuna vaidlustatud otsus ei vasta VTMS § 74 lg 1 p-le 19,

tuleb see juhtimisõiguse äravõtmise osas tühistada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteoasja uueks arutamiseks saatmist samale kohtule. Kassaatori põhiseisukohad on

järgmised.

4.1 Kooskõlas VTMS §-ga 110 peab kohtuotsuse põhiosast nähtuma nii tõendite analüüs kui ka see, millised

asjaolud kohus tõendatuks luges ja millele ta otsuse tegemisel tugines. Kohtu mõttekäik peab olema jälgitav

ja järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Kohtuotsus nendele nõuetele ei vasta ja

see on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.

4.2 Tulenevalt VTMS § 74 lg 1 p-st 19 pööratakse lisakaristus täitmisele juhul, kui menetlusalune isik või

tema kaitsja kohtule kaebust ei esita. Lisakaristuse lõppemise tähtaeg märgitakse kohtuvälise menetleja

otsusesse seetõttu, et sageli tõusetub otsuse adressaatidel küsimus juhtimisõiguse taastumise kuupäeva

suhtes. Lisakaristuse kehtivus on seotud otsuse jõustumisega, mille tõttu asus maakohus ekslikule

seisukohale, et kohtuistungi ajaks oli menetlusalusel isikul lisakaristus juba kantud. Ühtlasi saab kohtuotsuse

pinnalt järeldada, et juhtimisõiguse äravõtmine oli põhjendatud, millises olukorras pidanuks kohus tegema

lisakaristuse kohta uue otsuse. Selle küsimuse lahendamata jätmisega rikuti VTMS § 150 lg 1 p-s 7

sätestatud nõudeid. Lisaks osutas maakohus VTMS §-le 132, kuid ei ole viidanud otsuse tegemise aluseks

olevale punktile.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikult väljendatud

seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Vastavalt LS § 7422 lg-le 4 võib kohus või kohtuväline menetleja sama paragrahvi 2. lõikes sätestatud

süüteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis,

lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Käesolevas

väärteoasjas võeti kohtuvälise menetleja otsusega menetlusaluselt isikult mootorsõiduki juhtimise õigus ära

kaheks kuuks. Asudes kohtuliku arutamise tulemina seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine oli

põhjendatud, ei ole maakohus vastavasisulist järeldust siiski põhistanud. Nii ei nähtu vaidlustatud

kohtuotsusest, millistel kaalutlustel tuleb juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks lugeda põhjendatuks.

Jättes kohtuotsuse põhistamata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7

mõttes.

7. Kriminaalkolleegium leiab, et maakohtu otsuse pinnalt on sedastatav ka VTMS § 150 lg 1 p-s 8 nimetatud

väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, sest kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud

tõendamiseseme asjaoludele. Otsuse põhiosas asus kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine V. S.-i

suhtes on põhjendatud, lõpposas aga tühistas lisakaristuse osas kohtuvälise menetleja otsuse.

8. Olukorras, kus maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et selles esinevad mõningad

lisakaristust puudutavad ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisulist õigsust, tuleb kohtul kaebuse

lahendamisel lähtudes VTMS § 132 p-s 2 sätestatud nõuetest uue otsusega need ebatäpsused kõrvaldada (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-6-10, p 8).

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2 rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a otsuse ja saadab väärteoasja

samale kohtule uueks arutamiseks.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi