3-1-1-16-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-16-10 Otsuse kuupäev 24. märts 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi Kohtuasi R. K. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a kohtuotsus väärteoasjas nr 4-09-11638 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ida Prefektuur, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 10. märts 2010 Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar ja R. K. kaitsja vandeadvokaadi abi Kaarel Kais

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 5. oktoobri 2010. a kohtuotsus R. K. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks. 2. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ida Politseiprefektuuri 11. juuni 2009. a otsusega karistati R. K.-e liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut (4200 krooni) selle eest, et ta juhtis 15. mail 2009 K. vallas Lääne-Viru maakonnas Tallinn-Narva tee 70. kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 127 +/-8 km/h, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 29 km/h. Lisakaristusena võeti talt LS § 7422 lg 4 ja karistusseadustiku (KarS) § 50 lg 1 p 2 alusel kolmeks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. 2. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi Kaarel Kais esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles palus kergendada põhikaristust ja tühistada lisakaristuse. Kaebaja märkis, et R. K. tunnistas oma süüd ja kahetses toimepandut puhtsüdamlikult. Lisaks võib menetlusalune isik juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotada töö. 3. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a otsusega vähendati R. K.-le määratud põhikaristust - teda karistati rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni), ja tühistati lisakaristus. Maakohus leidis, et R. K. tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tema karistamine on põhjendatud. Samas on kohtuväline menetleja jätnud süüd kergendava asjaoluna arvestamata R. K. teo omaksvõtu ja kahetsuse, mistõttu tuleb tema karistust vähendada. Puutuvalt lisakaristusse leidis kohus, et selle kohaldamine oli küll põhjendatud, ent juhtimisõigus tuleb jätta ära võtmata lähtuvalt kohtuvälise menetleja otsuse segasest formuleeringust. Nii on kohtuvälise menetleja otsuses märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 30. septembril 2009 - viimatinimetatud kuupäev oli aga maakohtu istungi ajaks juba möödunud. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu 5. oktoobri 2009. a otsuse peale esitas kassatsiooni Ida Politseiprefektuur, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaatori hinnangul on kohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, sest kohtuotsuses puuduvad põhistused. Nii leidis kohus, et lisakaristuse määramine oli õigustatud, ent jättis põhjendamata, miks ta õigesti määratud lisakaristuse tühistab. Kassaatori hinnangul ei saa lisakaristust tühistada üksnes seetõttu, et kohtuväline menetleja märkis otsuses lisakaristuse kandmise lõppemise kuupäeva. Kuna juhtimisõiguse äravõtmine oli põhjendatud, oleks kohus pidanud tegema lisakaristuse osas uue sisulise otsuse. 5. Kassatsioonivastuses palub menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi abi K. Kais jätta kassatsiooni rahuldamata. Kaitsja leiab, et kohtuotsus on korrektselt põhjendatud. Ebaselge väärteootsuse tühistamine maakohtu poolt oli menetluslikult õige ja kohtuväline menetleja ei peaks hakkama parandama oma vigu ressursimahuka kassatsioonimenetluse käigus. 6. Riigikohtu istungil jäid kassatsioonimenetluse pooled varem kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi teises lõikes sätestatud süüteo eest (so mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise korral 21 - 40 kilomeetrit tunnis) lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Menetletavas väärteoasjas võeti kõnealune õigus menetlusaluselt isikult ära kohtuvälise menetleja otsusega kolmeks kuuks. Lahendades kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust leidis maakohus, et lisakaristuse kohaldamine oli põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus oma vastavasisulist järeldust aga põhistanud. Nii ei nähtu maakohtu otsusest, miks pidas kohus vajalikuks R. K. suhtes lisakaristuse kohaldamist ja seda tähtajaga kolmeks kuuks. Jättes kohtuotsuse põhistamata, rikkus maakohus väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses. 8. Väärteoasja menetlemisel on rikutud väärteomenetlusõigust ka VTMS § 150 lg 1 p 8 tähenduses - kohtu otsuse lõpposa järeldus ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Nimelt märkis maakohus otsuse põhiosas, et lisakaristuse kohaldamine R. K. suhtes on põhjendatud, kohtuotsuse lõpposas aga tühistas kohus kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas. 9. Seoses olukorraga, kus maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse põhjusel, et sedastab lisakaristuse kohaldamisel kohtuvälise menetleja poolt teatud ebatäpsusi, kordab Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas märgitut, mille kohaselt tuleb maakohtul kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kõrvaldada selline ebatäpsus uue otsuse tegemisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-6-10, p 8). 10. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ja § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru Maakohtule. Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi