3-3-1-2-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-2-10

Otsuse kuupäev

11. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld

Kohtuasi

Jaak Toome kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti

vastu moraalse ja materiaalse kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a otsus haldusasjas

nr 3-09-110

Menetluse alus Riigikohtus

Jaak Toome kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Jaak Toome kassatsioonkaebus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 30. aprilli 2009. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri

2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-110 osas, mis puudutab väidetavat kahju, mis seisneb selles, et

Jaak Toome pensioni ei arvutatud 30. septembrist 2008 ümber tagasiulatuvalt, võttes arvesse

sõjaväeteenistuse aega. Saata asi tühistatud osas Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

Muus osas jätta halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kautsjon tagastada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Toome esitas 19. jaanuaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniametilt materiaalse ja moraalse kahju õiglast hüvitamist.

Kaebuses väideti järgmist:

1) kaebajale on kahju tekitatud põhiseaduse rikkumisega. 2005. aastast saabus kaebajal pensioniiga.

Pärast seda on kaebaja sunnitud pensioniameti suunamisel pensioni vormistamiseks käima mitmetes

ametiasutustes ja arhiivides, et tuua pensioniametile tõendeid tööstaaži tõendamiseks. Pensioniameti

poolt kaebaja suunamine ametiasutustesse on olnud au ja väärikust solvav ja, kuna kaebaja oli seda

sunnitud tegema tööajast, on ta pensioniameti süül töölt vallandatud. Riigikohtu otsusega tunnistati

riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 lg 2 p 3 põhiseaduse vastaseks ning see võimaldas

Leedus oldud sõjaväeteenistuse aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka;

2) samuti pidi kaebaja tõestama oma töötamist Tallinna Linna Remondi- ja Ehitusvalitsuses (Tallinna

REV), mida pensioniamet ei arvestanud koheselt tema tööstaaži hulka. Materiaalse kahju hulka

kuulub saamata jäänud pension, mis kaebajal jäi saamata seoses sellega, et pensioniamet on jätnud

talle pensioniõigusliku staaži eest pensioni õigeaegselt välja arvestamata. Kaebaja on hinnanud

materiaalse kahju suuruseks 50 000 krooni ja on jätnud moraalse kahju eest väljamõistetava summa

suuruse kohtu otsustada. Moraalse kahju all mõistab kaebaja seda, et pensioniamet on kohtuasjas

nr 3-06-605 esitanud kaks sama kuupäevaga haldusakti erineva sisuga, kus olid märgitud erinevad

pensionisummad, millest ühe esitas pensioniamet kaebajale ja teise kohtule. Niisugune käitumine

pensioniameti poolt on lubamatu, kuna kaebaja leiab, et pensioniamet on teda mõnitanud ja

alandanud ning kaebaja ei pea korrektseks sellist haldusaktide kättetoimetamist, kus ta alles kohtu

kaudu sai teisest haldusaktist teada.

2. Tartu Halduskohus jättis 30. aprilli 2009. a otsusega kaebuse rahuldamata, põhjendades otsust

järgmiselt:

1) J. Toomele määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna 14. veebruari

2006. a otsusega nr 31851-1 vanaduspension alates 6. novembrist 2005 eluaegselt. Eelnimetatud

otsuse tegemisel ei arvestatud J. Toome pensioniõigusliku staaži hulka 23. novembrist 1962 kuni

21. augustini 1965 Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aega, 7. märtsist 1967

kuni 5. märtsini 1969 Tallinna REV-s elektrikuna töötatud aega ning 1996 kuni 1999 töötamist

füüsilisest isikust ettevõtjast talunikuna Tominga talus;

2) J. Toome esitas 27. veebruaril 2006 avalduse, milles kinnitas enda töötamist Tallinna REV-s. Selle

alusel arvestas pensioniamet 7. märtsist 1967 kuni 5. märtsini 1969 töötatud aja J. Toome

pensioniõigusliku staaži hulka tagasiulatuvalt alates 6. novembrist 2005;

3) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsusega asjas nr 3-4-

1-8-08 tunnistati RPKS § 28 lg 2 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei

võimalda pensioniõigusliku staaži hulka arvata kohustusliku sõjaväe- või asendusteenistuse aega, kui

isik elas Eestis enne ja pärast väljaspool Eestit toimunud sõjaväe- või asendusteenistusse suunamist

ning on omandanud 15-aastase pensionistaaži. Juhul kui tulenevalt Riigikohtu otsusest tekib pensioni

saajal õigus täiendavale pensionistaažile, siis pensioni ümberarvutamisel tuleb lähtuda RPKS §-s 612

sätestatust, mille kohaselt pension arvutatakse ümber alates vastava muudatuse jõustumise päevast,

antud juhul Riigikohtu otsuse avalikult kuulutamise päevast 30. septembrist 2008. Tartu

pensioniameti Jõgeva osakonna otsusega nr 31851-2 on J. Toome kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg

23. novembrist 1962 kuni 21. augustini 1965 arvatud tema pensioniõigusliku staaži hulka alates

30. septembrist 2008;

4) haldusasja nr 3-06-605 arutamisel kohtus loobus J. Toome nõudest arvata füüsilisest isikust

ettevõtjana töötatud aeg tema pensioniõigusliku staaži hulka;

5) käesoleva haldusasja raames lähtus pensioniamet haldusaktide väljaandmise hetkel kehtivast

seadusest. Pensioniamet pole rikkunud kaebaja õigusi seoses toimingutega, mis puudutavad kaebaja

tööstaaži tuvastamist ja dokumentide koostamist. Pensioniamet võib pensionistaaži tuvastamiseks

nõuda välja dokumente ametiasutustelt ja arhiividest ning võib taotleda dokumentide esitamist isikult

endalt. Samuti võib pensioniamet soovitada isikul pöörduda kohtu poole, kui dokumendid

pensioniõigusliku staaži kohta pole säilinud või kui on tekkinud vaidlus haldusorganiga. Toiming,

millega pensioniamet suunas kaebaja kohtu poole oma õiguste kaitseks või nõudis kaebajalt

täiendavate dokumentide esitamist pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks, ei ole õigusvastane.

Pensioniamet ei ole rikkunud nimetatud toimingutega kaebaja subjektiivseid õigusi ega kohelnud teda

ebaväärikalt. Õige on pensioniameti väide, et kaebaja võinuks dokumente nõuda ka järelepärimise

teel kirjalikult. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et pensioniamet on teda jooksutanud mööda

ametiasutusi tööajal, mistõttu ta töökohalt vallandati. Isikul on õigus valida dokumentide

väljanõudmise viis;

6) kaebaja on väitnud, et talle ei ole dokumente nõuetekohaselt edastatud, kuna pensioniamet esitas

kaks ühel kuupäeval vormistatud erineva pensionisuurusega otsust. Kaebaja on nendest saanud

esimese. Haldusasjas nr 3-06-605 lahendati kaebus Tartu pensioniameti otsuse nr 31851-1 peale.

Asjaolu, et kaebaja sai teada teisest samal kuupäeval vormistatud otsusest alles kohtu kaudu asja

menetluse käigus ning pensioniamet ei saatnud otsust kaebajale (otsus oli kaebaja jaoks positiivne), ei

saa pidada haldusorgani poolt õigusvastaseks süüliseks teoks, mis annaks alust kahju nõudele;

7) pensioniamet on lähtunud asja menetlemisel kehtivatest õigusaktidest. Kaebus otsuse nr 3185-1

peale on läbinud kohtumenetluse. 14. veebruari 2006. a otsus nr 3185-1 ja 20. oktoobri 2008. a otsus

nr 3185-2 on õiguspärased ja jõus ning tuvastamist leidis, et pensioniamet ei ole rikkunud kaebaja

pensionistaaži tuvastamise menetlemisel kaebaja õigusi ega käitunud kaebaja suhtes ebaväärikalt ega

ole kahjustanud kaebaja mainet ega põhjustanud tervisekahjustust;

8) emotsionaalsed kirjeldused kaebuses ei ole asjassepuutuvad, kuna nendel ei ole mingit seost

pensioniameti tegevusega.

3. J. Toome esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega rahuldada kaebus täielikult.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt:

1) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist,

kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või nende taastamisega;

2) kaebaja on hinnanud enda materiaalseks kahjuks 50 000 krooni, mille moodustab saamata jäänud

pension, kuna pensioniamet on jätnud talle pensioniõigusliku staaži eest pensioni õigeaegselt välja

arvestamata. Kaebajale määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna

14. veebruari 2006. a otsusega nr 31851-1 vanaduspension alates 6. novembrist 2005 eluaegselt.

Pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestatud 23. novembrist 1962 kuni 21. augustini 1965 Nõukogude

armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aega ja 7. märtsist 1967 kuni 5. märtsini 1969 Tallinna

REV-s töötatud aega. Kaebaja esitas 27. veebruaril 2006 avalduse, milles kinnitas enda töötamist

Tallinna REV-s ja selle ajavahemiku arvestas pensioniamet pensioniõigusliku staaži hulka

tagasiulatuvalt alates 6. novembrist 2005. Seega puudub alus väita, et selle ajavahemiku eest on

kaebaja saanud vähem pensioni ja talle on tekkinud materiaalne kahju. Pärast Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsust asjas nr 3-4-1-8-08 arvestati

kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ka kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg alates 30. septembrist

2008. Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest ei nähtu, et vaidlusalune

regulatsioon tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt, tuleb eeldada, et kehtetuks tunnistamine oli

edasiulatuv. Seega tekkis kohustusliku sõjaväeteenistuse eest pensioni saamise õigus kaebajal alates

30. septembrist 2008. See on vormistatud 20. oktoobri 2008. a otsusega nr 3185-2. Kuigi

ringkonnakohus leiab, et Tartu pensioniamet kasutas põhjendamatult pensioni määramisel RPKS

§ 612, ei ole kaebaja seda otsust vaidlustanud ja seega ei saa ka selle pensioni maksmisel kaebajale

tekkida materiaalset kahju. Seega ei ole kokkuvõttes vastustaja poolt kaebajale tekitatud materiaalset

kahju, mis kuuluks väljamõistmisele;

3) mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul puudub avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus.

Toiming, millega nõuti kaebajalt täiendavate pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide

esitamist, ei ole õigusvastane. Pealegi oli kaebajal õigus nõuda enda jaoks vajalikke dokumente

kirjalikult ning seega puudub alus väita, et kaebaja pidi neid dokumente otsima oma tööajast, millega

seoses ta hiljem vallandati. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema töölt vallandamise põhjuseks oli

pensioni jaoks vajalike dokumentide otsimine;

4) RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või

sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja väärikust alandavaks ei saa

kuidagi lugeda seda, et kohtuasjas nr 3-06-605 esitas vastustaja kaks ühte kuupäeva kandnud

haldusakti, mis olid erineva sisuga. Samuti ei toonud see kaebaja jaoks kaasa RVastS §-s 9 lg 1

loetletud tagajärgi. Seega puuduvad alused ka mittevaralise kahju hüvitamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. J. Toome esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse.

Kassatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt ei ole kassaatori seisukohad halduskohtule esitatud kaebuse

seisukohtadega võrreldes muutunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. J. Toomele määrati vanaduspension Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna

14. veebruari 2006. a otsusega 6. novembrist 2005. Tulenevalt RPKS § 28 lg 2 p-st 3 ei arvatud

J. Toome pensioniõigusliku staaži hulka kohustusliku sõjaväeteenistuse aega Nõukogude armees.

J. Toome vaidlustas 14. veebruari 2006. a otsuse halduskohtus. Tartu Ringkonnakohtu 14. novembri

2006. a otsusega haldusasjas nr 3-06-605 jäeti J. Toome kaebus rahuldamata. Riigikohtu

halduskolleegium jättis 18. jaanuari 2007. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-556 J. Toome

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

7. Praeguses haldusasjas on J. Toome esitanud kahjunõude, milles väidab, et talle on tekitatud varalist

kahju Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti 20. oktoobri 2008. a otsusega ning mittevaralist

kahju pensioni määramiseks vajalike dokumentide nõudmisega.

8. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega, mis puudutavad J. Toome esitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ega korda neid põhjendusi.

9. Kolleegium käsitleb alljärgnevalt J. Toome nõuet hüvitada kahju, mis tekitati talle

Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti 20. oktoobri 2008. a otsusega. Kaebusest nähtuvalt

seisneb väidetav kahju selles, et J. Toome vanaduspension arvutati ümber 30. septembrist 2008,

võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega. J. Toome väitel tulnuks aga pension ümber arvutada

sõjaväeteenistuse aega arvesse võttes tagasiulatuvalt 6. novembrist 2005 arvates.

10. 14. veebruaril 2006, mil J. Toomele määrati vanaduspension, sätestati RPKS § 28 lg 2 p-s 3, et

pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse samuti kohustusliku sõjaväeteenistuse ja asendusteenistuse

aeg, kui isik suunati teenistusse Eestist. Kuna J. Toome ei olnud suunatud kohustuslikku

sõjaväeteenistusse Eestist, siis sellest sättest tulenevalt ei arvatud tema pensioniõigusliku staaži hulka

kohustusliku sõjaväeteenistuse aega.

11. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsusega asjas nr 3-4-

1-8-08 tunnistati RPKS § 28 lg 2 p 3 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei

võimalda pensioniõigusliku staaži hulka arvata kohustusliku sõjaväe- või asendusteenistuse aega, kui

isik elas Eestis enne ja pärast väljaspool Eestit toimunud sõjaväe- või asendusteenistusse suunamist

ning on omandanud Eestis 15-aastase pensionistaaži.

12. Pärast põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seda otsust arvutas Sotsiaalkindlustusameti

Tartu pensioniamet J. Toome pension ümber põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse

kuulutamise päevast, s.o 30. septembrist 2008. J. Toome on seisukohal, et tal oli õigus pensioni

ümberarvutamisele 6. novembrist 2005 arvates.

13. Asja materjalidest nähtuvalt oli J. Toome pensioni ümberarvutamise aluseks RPKS § 612, milles

sätestatakse:

"§ 612. Pensioni määramine ja ümberarvutamine tagasiulatuvalt

Pensionärile, kellel seaduse jõustumisel või muutmisel tekib õigus pensionile või täiendavale

pensionistaažile, määratakse pension või arvutatakse pension ümber seaduse jõustumise või vastava

muudatuse jõustumise päevast arvates, kui avaldus ja pensioni määramiseks vajalikud dokumendid

on esitatud kuue kuu jooksul, arvates seaduse või vastava muudatuse jõustumisest. Avalduse hilisema

esitamise korral määratakse pension kooskõlas käesoleva seaduse § 32 lõikega 2 või arvutatakse

pension ümber kooskõlas käesoleva seaduse § 25 lõikega 1.

[RT I 2006, 49, 370 - jõust. 20.11.2006]"

14. Ringkonnakohus leidis, et pensioniamet kasutas põhjendamatult RPKS § 612.

Kolleegium on seisukohal, et kuigi nimetatud säte paikneb riikliku pensionikindlustuse seaduse

peatükis "Seaduse rakendamine", ei saa selle asjaolu tõttu §-le 612 omistada ajutist iseloomu.

Paragrahv 612 viidi 1. jaanuaril 2002 jõustunud riiklikku pensionikindlustuse seadusesse

18. oktoobril 2006 vastu võetud riikliku pensionikindlustuse seaduse, väljateenitud aastate seaduse ja

välisteenistuse seaduse muutmise seadusega. Sätte sisu ja kehtestamise aeg ei võimalda teha

järeldust, et see oli mõeldud 1. jaanuaril 2002 jõustunud seaduse teksti või üksnes 18. oktoobril 2006

vastu võetud muutmise seadusega kehtestatud sätete rakendamiseks. Seepärast tuleb RPKS § 612

hoolimata selle sätte normitehniliselt ebaõnnestunud paiknemiskohast lugeda määramata ajaks

kehtestatud normi sisaldavaks.

Seda järeldust kinnitab ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme ettekanne eelnõu 917 SE teisel

lugemisel 27. septembril 2006. Komisjoni liige selgitas seoses §-ga 612 järgmist:

"Muudatusettepanekuga nr 8 täiendatakse seadust §-ga 612 "Pensioni määramine ja ümberarvutamine

tagasiulatuvalt". Käesoleval ajal on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 612 tehtav täiendus

sätestatud sotsiaalministri määruses nr 167 "Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja

maksmise juhend". Praktikas on tekkinud vajadus kehtestada seadusega pensioni ümberarvutamise

kord, et oleks üheselt mõistetav, millal ja millistel tingimustel tekib inimesel õigus pensioni

ümberarvutamisel suurendatud pensionile."

Kolleegium märgib, et RPKS § 612 asukoht seaduses ei ole normitehniliselt õnnestunud. Ka

õigusteadmistega isikul ei ole kerge taibata, et seaduse kõigi tulevaste muudatuste jaoks üldise

tähendusega sätet tuleb otsida sama seaduse peatükist, mis tavapäraselt sisaldab selliseid ajutise

iseloomuga sätteid, mida on vaja kohaldada seaduse äsja vastuvõetud teksti rakendamiseks.

15. Kuna seaduse muutmine on ka seaduse sätte kehtetuks tunnistamine põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluses, siis kuulub RPKS § 612 kohaldamisele ka juhul, kui Riigikohus

tunnistab kehtetuks pensioneerimist reguleeriva seaduse sätte.

16. Asja materjalidest nähtuvalt lähtus Tartu pensioniamet J. Toome pensioni ümberarvutamisel

sellest, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsusel, millega seadus

tunnistatakse põhiseaduse vastaseks, pole tagasiulatuvat jõudu. J. Toome pension arvutati ümber

alates asjas nr 3-4-1-8-08 tehtud Riigikohtu otsuse kuulutamisest edasiulatuvalt, s.o 30. septembrist

2008. Ka ringkonnakohus ja halduskohus lähtusid sellest, et põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses tehtud otsusel, millega seadus tunnistatakse põhiseaduse vastaseks, puudub

tagasiulatuv jõud.

17. J. Toome asjas on oluline tähendus kõigepealt sellel, kas Riigikohtu otsustel, millega seadus või

selle säte tunnistatakse põhiseadusevastasuse tõttu kehtetuks, on tagasiulatuv jõud või puudub

nimetatud otsustel tagasiulatuv jõud.

18. Riigikohtu üldkogu käsitles 10. märtsi 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-2-1-07

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tehtud otsuste toimet ajas ja asus järgmistele

seisukohtadele:

"18. Vastustes teistmisavaldusele (vt käesoleva otsuse punkti 6 alapunkt 4 ja punkti 7 alapunkt 3)

väidetakse, et Riigikohus on varasemates otsustes rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve asjades

tehtud otsustel pole tagasiulatuvat jõudu (otsused asjades nr 3-4-1-5-00 (p 37), 3-4-1-10-00 (p 37), 3-

4-1-8-02 (p 15)).

19. Riigikohtu üldkogu on seisukohal, et teistmisavalduse esitamise lubamatust ei saa põhjendada

Riigikohtu üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsustega, milles leiti, et

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsustel pole tagasiulatuvat toimet. Ajal, mil

üldkogu ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tegid ülalnimetatud otsused, ei olnud sätestatud,

et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsus on halduskohtumenetluses

kohtulahendite teistmise aluseks. Kohtulahendite teistmise võimaluse andmisega

halduskohtumenetluses on seadusandja selgelt rõhutanud, et põhiseaduslikkuse järelevalve

kohtumenetluses tehtud otsustel võib olla tagasiulatuv jõud. Kohtulahendi teistmine oleks

mõeldamatu, kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud otsusel oleks vaid ex nunc

toime.

20. Riigikohtu üldkogu on seisukohal, et TsMS § 702 lg 2 p-s 7 nimetatud teistmise aluse sätestamine

ei tähenda kõigi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tehtud kohtuotsuste automaatset

tagasiulatuvat toimet. PSJKS § 58 lg 3 võimaldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses

teha kohtuotsuse, millel ei ole erga omnes tagasiulatuvat toimet. Samuti ei tähenda TsMS § 702 lg 2

p-s 7 nimetatud teistmise aluse sätestamine seda, et teistmisavalduse rahuldamise korral tuleb

teistetavas asjas alati korraldada õigussuhete täielik restitutsioon. Kui halduse kandja annab pärast

teistmisavalduse rahuldamist uue haldusakti usalduse kaitset ja muid asjaolusid arvestades, siis võib

erineda, kuid alati ei pea uue haldusakti resolutsioon erinema vaidlustatud haldusakti resolutsioonist.

Õigusvastase haldusakti tagajärgede kõrvaldamine ei pea ilmtingimata seisnema akti tagasitäitmises.

Võimalik on ka kahju hüvitamine."

19. Seega tuleb asuda seisukohale, et RPKS § 28 lg 2 p 3 tunnistati Riigikohtu 30. septembri 2008. a

otsusega kehtetuks tagasiulatuvalt.

20. Ringkonnakohus leidis Tartu pensioniameti 20. oktoobri 2008. a otsuse kohta, et J. Toome ei ole

seda otsust vaidlustanud. Kolleegiumi arvates ei saa järgnevalt toodud põhjendustel J. Toomele tema

kahjunõude läbivaatamisel ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist.

RVastS § 7 lg-s 1 sätestatakse, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või nende taastamisega.

Esmased õiguskaitsevahendid RVastS § 7 lg 1 tähenduses peavad olema suunatud kahju põhjustava

avaliku võimu õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõrjumisele. Või teisisõnu: neid vahendeid

tuleb kasutada selleks, et vältida kahju tekkimist. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise

tagajärjeks ei saa olla ühe poole rikastumine. RVastS § 8 lg 1 järgi tuleb varalise kahju hüvitisega

luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

Kolleegium on seisukohal, et pärast seda, kui pension on ümber arvutatud edasiulatuvalt, pole

esmaste õiguskaitsevahenditega enam võimalik vältida kahju, mis seisneb selles, et pension jäeti

ümber arvutamata tagasiulatuvalt. J. Toomele väidetavalt tekitatud kahju seisnebki selles, et talle

määratud pension jäeti ümber arvutamata tagasiulatuvalt.

Küll on aga selliselt tekitatud kahju võimalik kõrvaldada, nõudes halduskohtus näiteks haldusakti

kehtetuks tunnistamist osas, millega jäeti pension tagasiulatuvalt ümber arvutamata, või sellise uue

haldusakti andmisele kohustamist, millega otsustataks pensioni tagasiulatuv ümberarvutamine. Ka

J. Toomel oli võimalus seda nõuda. Selliste võimaluste kasutamata jätmist ei saa aga kaebuse esitajale

ette heita. J. Toome kahjunõue oli esitatud ajal, mil RPKS § 40 lg 1 järgi oli veel võimalik kasutada

esmast õiguskaitsevahendit. Antud juhul ei saaks isiku valitud õiguskaitse vahend mõjutada seaduse

järgi väljamaksmisele kuuluva pensioni suurust.

21. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-

õiguslike suhete olemusega. Kolleegium on kahju hüvitamise asjas tehtud otsuses (haldusasi nr 3-3-1-

66-09) pidanud kohaldatavaks võlaõigusseaduse § 127 lg-t 2, mis sätestab: "Kahju ei kuulu

hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille

rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis."

Kolleegium on seisukohal, et RPKS § 612 üheks eesmärgiks on tagada pensionärile õigus suuremaks

ümberarvutatud pensionile, s.o tagada suurema pensioni saamine arvates päevast, mil jõustub

asjakohane seadus või seaduse säte. Seega ei välista võlaõigusseaduse § 127 lg 2 J. Toomele

väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

22. Asjas on oluline, kas pensioniamet toimis J. Toome pensioni ümberarvutamisel kooskõlas RPKS

§-ga 612.

23. RPKS § 612 nõuab tagasiulatuvalt pensioni ümberarvutamiseks isikult avalduse ja vajalike

dokumentide esitamist kuue kuu jooksul arvates vastava muudatuse jõustumisest. Asja materjalidest

nähtuvalt saab järeldada, et J. Toome on sõjaväeteenistuse aega tõendavad dokumendid esitanud

pensioni esialgsel taotlemisel ja nendest dokumentidest pensioniamet 20. oktoobril 2008. a J. Toome

pensioni ümberarvutamisel ka lähtus.

24. RPKS § 612 nõuab pensioni ümberarvutamiseks pensionäri tahteavaldust, olles praeguse kaasuse

kontekstis haldusmenetluse uuendamise aluseks ja erinormiks haldusmenetluse seaduse sätete suhtes.

Kohtud ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas J. Toome esitas pensioni ümberarvutamiseks RPKS

§-s 612 nõutud isikliku avalduse.

25. Riigikohtu halduskolleegium nõudis välja J. Toome pensionitoimiku. Toimikus on muude

dokumentide hulgas ka Tartu pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna 14. oktoobri 2008. a kiri

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonnale. Nimetatud kirjas küsiti, mis ajast pärast

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri 2008. a otsusega asjas nr 3-4-1-

8-08 tuleb pensionid ümber arvutada. Samas kirjas märgib osakonna juhataja asetäitja järgmist:

"Vestlesin täna so 14.10.2008 J. Toomega ka telefonitsi ja ta kinnitas, et kui ümberarvestus tehakse

alates 30.09. mitte tagasiulatuvalt siis pöördub ta kindlasti uuesti vaidega kohtusse. Samas lubas ta

pöörduda kohtusse talle tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitise saamiseks."

Nimetatud kiri on dokumentaalne tõend tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes.

HKMS 64 lg-s 2 sätestatakse: "Riigikohtu otsus põhineb alama astme kohtu otsusega tuvastatud

faktilistel asjaoludel. Riigikohus ei tuvasta kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid." Tulenevalt

HKMS § 64 lg-st 2 ei saa Riigikohtu halduskolleegium tuvastada kaebuse aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid. Seetõttu ei saa Riigikohtu halduskolleegium ka tuvastada, kas J. Toome on

pensioniametile esitanud kuue kuu jooksul põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30. septembri

2008. a otsuse kuulutamisest tahteavalduse pensioni ümberarvutamiseks.

26. Halduskohtu otsus ja ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada RPKS § 612 ebaõige kohaldamise

tõttu. Asi saadetakse Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks osas, mis puudutab väidetavat

kahju, mis seisneb selles, et J. Toome pensioni ei arvutatud 30. septembrist 2008 ümber

tagasiulatuvalt, võttes arvesse sõjaväeteenistuse aega.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld