3-3-1-98-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-98-09

Määruse kuupäev

8. märts 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Bulean kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 17. detsembri 2008. a maksuotsuse nr 12.2-3/132-2

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2009. a määrus haldusasjas

nr 3-09-708

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Bulean määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada OÜ Bulean määruskaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-708 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Bulean esitas 3. aprillil 2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 17. detsembri 2008. a maksuotsuse tühistamiseks ning tasus riigilõivu 250

krooni. Maksuotsusega kohustati OÜ-d Bulean tasuma käibemaksu summas 767 736 krooni.

2. Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2009. a määrusega jäeti kaebus käiguta selle puuduste tõttu.

Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-le 13 tuli riigilõivu tasuda 5% vaidlustatud summast, kuid

mitte üle 15 000 krooni. Seega polnud OÜ Bulean tasunud riigilõivu nõuetekohases suuruses.

3. 21. mail 2009 esitas OÜ Bulean kohtule taotluse jätta vastuolu tõttu Põhiseadusega kohaldamata

RLS § 56 lg-st 13 ja HKMS § 91 lg-st 1 nende koostoimes tulenev regulatsioon riigilõivu suuruse ja

riigilõivust vabastamise kohta ning määrata riigilõivu suuruseks 250 krooni, mis on tasutud. HKMS

§ 91 lg 1 sätestab: "Isiku taotlusel võib kohus määrusega vabastada isiku täielikult või osaliselt

riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksujõuetu. Äriühingu ja

mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab pankrotiotsus või kohtumäärus, millega

pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotikulude katteks."

Kaebaja väitis, et tal pole pangakontol ega kassas piisavalt raha riigilõivu tasumiseks nõutavas

suuruses ega võimalust müüa kiiresti vara. Reaalne pole ka võimalus raha laenata, sest ta ei saa

pakkuda laenuandjale sobivat tagatist. Kaebaja arvates pole sedavõrd suur riigilõiv mõõdukas ja on

vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega, kuna kahjustab ülemääraselt Põhiseaduse § 13 lg-st 2 ja

§ 15 lg-st 1 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele riigivõimu omavoli eest. Riigilõivu selline

regulatsioon on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega, sest põhjendamatult kaheldakse

riigilõivust vabastamise võimaluse osas ebavõrdselt juriidilisi isikuid ja füüsilisi isikuid ning

nõutakse just maksuhalduri tegevuse vaidlustamisel sedavõrd suurt riigilõivu.

4. Tallinna Halduskohtu 8. juuni 2009. a määrusega jäeti OÜ Bulean riigilõivust vabastamise

taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta. Kaebajale anti 15 päeva aega riigilõivu tasumiseks. Kohus

leidis, et kuna veel ei ole tegemist maksuvaidluse sisulise lahendamisega, siis ei saa riigilõivu

regulatsioon olla HKMS § 25 lg 9 mõttes kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega, mistõttu

põhiseaduspärasuse kontroll pole võimalik. Kuid ka nimetatud takistuseta tuleks taotlus rahuldamata

jätta, sest äriühinguid ei tule kohelda samamoodi kui füüsilisi isikuid, kuna äriühingute võimalused

suure riigilõivu tasumiseks on tunduvalt avaramad võrreldes füüsiliste isikutega.

5. OÜ Bulean esitas 8. juuni 2009. a määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

halduskohtu määruse tühistamist. Kaebaja väitis, et kohus kohaldas HKMS § 25 lg-t 9 ebaõigesti ja

jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja väited riigilõivu regulatsiooni vastuolu kohta

Põhiseadusega. Kohtu seisukoht, et äriühinguid tuleb kohelda teistmoodi kui füüsilisi isikuid, on

ekslik ja sisuliselt põhjendamata.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2009. a määrusega jäeti OÜ Bulean määruskaebus

rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

Ringkonnakohus ei nõustunud halduskohtu väitega, et HKMS § 25 lg 9 alusel ei saa kohus enne asja

sisulist lahendamist kontrollida kohaldamisele kuuluvate sätete põhiseaduspärasust. Ringkonnakohus

leidis, et HKMS § 91 lg 1 teine lause oleks asjassepuutuv ja otsustava tähtsusega juhul, kui oleks

alust asuda seisukohale, et riigilõivu RLS § 56 lg-st 13 tulenevas suuruses tasumise kohustus piiraks

ebaproportsionaalselt kaebaja PS § 15 lg-st 1 koosmõjus §-ga 14 tulenevat põhiõigust tõhusale

õiguskaitsele ning HKMS § 91 lg 1 teise lause kohaldamata jätmisel tuleks kaebuse esitaja tema

maksejõuetuse tõttu vähemalt osaliselt riigilõivust vabastada.

HKMS § 91 lg 1 teine lause sätestab: "Äriühingu ja mittetulundusühingu maksujõuetust tõendab

pankrotiotsus või kohtumäärus, millega pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotikulude katteks." Kaebaja arutlus selle sätte vastuolust Põhiseadusega on

abstraktse sisuga, üldist laadi väited pole seostatud kaebaja olukorraga. Kaebaja pole ka tõendanud, et

tal ei ole võimalik tasuda riigilõivu nõuetekohases suuruses, tema maksevõimetus on tõendamata.

Määruskaebuse esitaja on märkinud, et kohtu ettepanekul tõendab ta oma maksejõuetust tõenditega,

mida kohus vajalikuks peab, kuid see ei tingi halduskohtu määruse tühistamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. OÜ Bulean taotleb Riigikohtule esitatud määruskaebuses, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu määruse ja saadaks asja tagasi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja põhjendab määruskaebust järgmiselt.

1. Kohtud on jätnud tähelepanuta kaebaja taotluse kontrollida RLS § 56 lg 13 vastavust

Põhiseadusele. Seega on kohtud eiranud HKMS § 25 lg-st 9 ja PS § 15 lg-st 2 tulenevat kohustust

kontrollida sellekohase taotluse puhul asjassepuutuva sätte vastavust Põhiseadusele.

2. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, kas HKMS § 91 lg 1 teine lause võib kohtu arvates teatud

juhtudel olla küll Põhiseaduse vastane, kuid selles asjas pole see säte asjassepuutuv, või pole kaebaja

oma väiteid tõendanud. Alles pärast asjassepuutuva normi kindlakstegemist saab kohus võtta

seisukoha, millised faktilised asjaolud omavad tähendust ja kuuluvad seetõttu tuvastamisele.

3. Vastuoluline on ringkonnakohtu tegevus kaebaja majandusliku seisundi hindamisel.

Ringkonnakohus on jätnud ühelt poolt kõrvale HKMS § 91 lg 1 regulatsiooni ja asunud hindama

kaebaja võimalusi tasuda riigilõivu nõutud summas. Teiselt poolt on ringkonnakohus aga piirdunud

talle kättesaadavate andmetega ja pole teinud kaebajale HKMS § 16 lg 2 teises lauses nimetatud

ettepanekut vajalike tõendite esitamiseks. Seadusest ei tulene ja kohus pole selgitanud, milliseid

asjaolusid pidi kaebaja tõendama ja millised tõendid tuli esitada.

4. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon on vastuolus määruse põhjendustega. Põhiseaduslikkuse

kontrolli osas asendas ringkonnakohus halduskohtu põhjendused oma põhjendustega, muutes seega

halduskohtu määruse põhjendavat osa. Järelikult ei jäänud halduskohtu otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. RLS § 56 lg 13 sätestab, et kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu riigiasutuse tegevuse peale

maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või sanktsioonide

rakendamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti vaidlustatavast summast, kuid mitte alla 250 krooni ja

mitte üle 15 000 krooni. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse

esitamisel üldjuhul riigilõivu 250 krooni. HKMS § 91 lg 1 annab kohtule õiguse vabastada kaebaja

tema taotlusel täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui kohus leiab, et ta on maksejõuetu.

Sama lõike teise lause järgi saab äriühingu ja mittetulundusühingu maksejõuetust tõendada vaid

seoses pankrotimenetlusega.

Seega saab kohus kaebaja taotlusel teda riigilõivu tasumisest vabastada sõltuvalt sellest, kas tegemist

on äriühingu või mittetulundusühinguga. Viimatinimetatute lõivu tasumisest vabastamine on

võimalik üksnes seoses pankrotimenetlusega. OÜ Bulean maksevõimetust poleks sellise regulatsiooni

tõttu võimalik tõendada teisiti kui üksnes selle äriühingu pankrotimenetlusega. OÜ Bulean ei ole

HKMS § 91 lg 1 mõttes maksevõimetu.

9. Maksuotsusega kohustati OÜ-d Bulean tasuma käibemaksu summas 767 736 krooni. Lähtudes

RLS § 56 lg-st 13 tulnuks kaebajal seega tasuda riigilõivu 15 000 krooni. Kaebaja väitis, et tal pole

kontol ega kassas raha sellises suuruses riigilõivu tasumiseks ega võimalusi vajalik raha laenata.

Seetõttu ja lähtudes riigilõivu ja selle tasumisest vabastamise regulatsioonist taotles kaebaja, et kohus

kontrolliks RLS § 56 lg 13 ja HKMS § 91 lg 1 vastavust Põhiseadusele.

10. HKMS § 25 lg 9 kohustab halduskohut jätma kohtuasja lahendamisel kohaldamata iga seaduse

või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Põhiseadusega. Põhiseaduse § 15 teise lause kohaselt

võib igaüks oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

toimingu Põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Kolleegiumi arvates tuleneb neist sätetest, et kohus

peab lahendama menetlusosalise taotluse kontrollida kohaldamisele kuuluva asjassepuutuva sätte

põhiseaduspärasust. RLS § 56 lg 13 ja HKMS § 91 lg 1 on selles asjas kohaldamisele kuuluvad

asjassepuutuvad sätted.

11. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja pole põhiseaduspärasuse kontrolli

taotledes sidunud oma väiteid ja põhjendusi lahendatava konkreetse haldusasjaga. Kaebaja väitis, et

ta pole HKMS § 91 lg 1 mõttes maksevõimetu, kuid tal pole kontol ega kassas piisavalt raha

riigilõivu tasumiseks nõutavas suuruses. Kaebaja esitas ka õigusliku põhjenduse, et kohus saaks

kontrollida vaidlusaluse regulatsiooni põhiseaduspärasust. Seega taotleb kaebaja konkreetset

normikontrolli.

12. Ringkonnakohus heitis kaebajale ette, et ta pole esitanud oma väidete kinnitamiseks, oluliste

asjaolude tuvastamiseks, tõendeid. Kehtiva regulatsiooni järgi saaksid kaebaja maksevõimetust

kinnitada vaid tema pankrotimenetlusega seotud tõendid. Kehtivast regulatsioonist ei tulene, et

mingid muud asjaolud oleksid kaebaja maksevõimetuse tuvastamisel olulised. Kui aga kohus pidas

vajalikuks muude asjaolude tuvastamist, tulnuks juhinduda HKMS § 16 lg 2 teisest lausest. Selle

sätte alusel pidi kohus tegema OÜ-le Bulean ettepaneku esitada selliste muude asjaolude

tuvastamiseks vajalikke tõendeid. Kolleegiumi arvates tulnuks teha kaebajale ettepanek esitada

tõendeid selle kohta, et OÜ-l Bulean puudus perioodil 3. aprill kuni 30. juuni 2009 kontol ja kassas

raha nõutavas suuruses riigilõivu tasumiseks. Niisugust ettepanekut pole kohus OÜ-le Bulean teinud.

Kirjeldatud asjaoludel on tegemist olulise menetlusrikkumisega, mida pole võimalik

kassatsioonimenetluses kõrvaldada.

13. Kui ringkonnakohus tuvastab, et OÜ-l Bulean puudus raha nõutavas suuruses riigilõivu

tasumiseks, siis tuleb ringkonnakohtul kontrollida RLS § 56 lg 13 ja HKMS § 91 lg 1

põhiseaduspärasust. Juhindudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest

kohtuasjades nr 3-4-1-6-09 ja 3-4-1-25-09, tuleb sellist kontrolli pidada ka sisuliselt vajalikuks. Asjas

nr 3-4-1-6-09 (p 23) möönab kolleegium, et teatud juhtudel ei tarvitse ka 200 krooni riigilõivu

tasumise kohustus olla mõõdukas. Asjas nr 3-4-1-25-09 (p 26) märgib kolleegium, et riigilõiv piirab

üldist põhiõigust tõhusale õiguskaitsele seda intensiivsemalt, mida suurem ta on, ja kui riigilõivu

suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega

Põhiseaduse vastase riigilõivuga.

14. Õige on kaebaja väide, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon on vastuolus selle lahendi

põhjendustega. Määruse resolutsiooniga jäeti Tallinna Halduskohtu määrus muutmata, kuid

põhjendavas osas (p 7) ei nõustutud halduskohtuga põhiseaduslikkuse kontrolli võimalikkuse osas.

Sisuliselt asendas ringkonnakohus omapoolsete põhjendustega halduskohtu määruse vastava osa.

Sellist menetlusnormi rikkumist peab kolleegium oluliseks põhjusel, et selles asjas võib kaebaja

õiguste kaitse sõltuda põhiseaduslikkuse kontrolli võimalikkusest.

15. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann