3-3-1-11-10

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-11-10 Otsuse kuupäev 4. märts 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Rakvere Linnavalitsuse kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsuse nr 56-09/109461 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-1430 Menetluse alus Riigikohtus Rakvere Linnavalitsuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Rakvere Linnavalitsuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus haldusasjas nr 3-09-1430 ja saata asi lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Riiklikus riigihangete registris avaldati 20. novembril 2008 hanketeade, mille kohaselt otsustas Rakvere Linnavalitsus viia läbi avatud hankemenetlusega riigihanke "Rakvere lasteaed Kungla rekonstrueerimine" (registreerimisnumber 109461). 2. Facio Ehituse AS esitas 5. detsembril 2008 Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile (vaidlustuskomisjon) vaidlustuse, milles leidis, et nimetatud riigihanke hankedokumentide p-des 4.1.1, 4.1.2, 4.1.3, 4.1.4, 4.4, 5.2 ja 10 sätestatud tingimused ei ole kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. 3. Vaidlustuskomisjon rahuldas 6. jaanuari 2009. a otsusega vaidlustuse osaliselt ja kohustas Rakvere Linnavalitsust viima vaidlustatud p-d 4.1.1, 4.1.2 ja 4.1.3 (osaliselt), 4.1.4, 4.4, 5.2 ja 10.1 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. 4. Rakvere Linnavalitsus muutis hankedokumente ja avaldas 21. jaanuaril 2009. a uue hanketeate. 5. Rakvere Linnavalitsuse 10. novembri 2008. a korraldusega nr 1131 moodustatud komisjoni 11. märtsil 2009. a pakkujate kvalifitseerimise, pakkumuste vastavuse kontrollimise ja hindamise protokolli kohaselt otsustati mitte tunnistada vastavaks Facio Ehituse AS poolt esitatud pakkumust. 6. Rakvere Linnavalitsuse 16. märtsi 2009. a korraldusega nr 242 tunnistati edukaks pakkumuseks OÜ Ferdmaster pakkumus ja otsustati sõlmida temaga hankeleping. Korralduse kohaselt ei olnud Facio Ehituse AS pakkumuse tagatise andjal hankedokumentides nõutud reitingut. 7. Facio Ehituse AS esitas 25. märtsil 2009 vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus tunnistada Rakvere Linnavalitsuse 16. märtsi 2009. a korraldus nr 242 kehtetuks. 8. Vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsusega nr 56-09/109461 Facio Ehituse AS vaidlustus

rahuldati ja tunnistati Rakvere Linnavalitsuse 16. märtsi 2009. a korraldus nr 242 kehtetuks. 9. Rakvere Linnavalitsus esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsuse tühistamiseks. 10. Tallinna Halduskohus võttis 10. juuli 2009. a määrusega Rakvere Linnavalitsuse kaebuse menetlusse ja kaasas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 14 lg 2 p 4 alusel vastustajana menetlusse Facio Ehituse AS ning HKMS § 14 lg 3 p 1 alusel kolmanda isikuna OÜ Ferdmaster. Halduskohus märkis, et kuna riigihangete vaidlustamise menetlus on eripärane, on tavapärasest erinev ka menetlusosaliste ring. Kuigi selle vaidluse esemeks on vaidlustuskomisjoni otsus, ei saa vaidlustuskomisjoni käsitada haldusorganina, kelle haldusakti või toimingu peale on kaebus esitatud ehk vastustajana HKMS § 14 lg 2 p 2 tähenduses. Vaidlustuskomisjon on organisatsiooniliselt haldusaparaati kuuluv, kuid sisult kohtulaadne institutsioon, kelle otsuseid halduskohus kaebuste alusel kontrollib, ent kes ise ei ole kohtumenetluses menetlusosaliseks. Halduskohtus toimuvas menetluses on menetlusosalisteks samad isikud, kes olid menetlusosalisteks vaidlustuskomisjonis toimunud menetluses. Vaidlustaja, kelle kasuks tehtud vaidlustuskomisjoni otsuse peale on halduskohtule kaebus esitatud, peaks loogiliselt osalema kohtumenetluses poolena. Vaidlustaja tuleb menetlusse kaasata analoogia korras HKMS § 14 lg 2 p 4 alusel, vaatamata sellele, et kaebus ei ole formaalses mõttes esitatud vaidlustaja vastu. Kuigi HKMS § 14 lg-s 2 kasutatakse mõistet "vastustaja" üksnes teises punktis, leidis kohus, et vaidlustajat võib käesoleval juhul nimetada vastustajaks. 11. Tallinna Halduskohtu 4. septembri 2009. a otsusega rahuldati Rakvere Linnavalitsuse kaebus ja tühistati vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsus. Facio Ehituse AS-lt mõisteti Rakvere Linnavalitsuse kasuks välja menetluskulu 25 000 (riigilõiv 10 000 krooni ja õigusabikulud 15 000 krooni). 12. Vaidlustuskomisjon esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Vaidlustuskomisjon väitis, et kuna RHS § 129 lg 2 kohaselt võib vaidlustuskomisjoni otsuse peale pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse, siis tuleb vaidlustuskomisjon tunnistada HKMS § 14 lg 2 p 2 järgi kohtumenetluses vastustajaks. Halduskohus vaidlustuskomisjoni menetlusse ei kaasanud, mistõttu tuleb halduskohtu otsus menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada (HKMS § 45 lg 1 p 2). 13. Facio Ehituse AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2009. a otsus kehtima. 14. Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-09-1430 rahuldati vaidlustuskomisjoni ja Facio Ehituse AS apellatsioonkaebused, tühistati halduskohtu otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised: 1) Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsusega nr 3-4-1-7-08 tunnistati RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohus pidas riigihankevaidlustes halduskohtu kui esimese kohtuastme vahelejätmist põhiseaduse vastaseks. Põhiseaduse vastaseks loeti ka olukord, kus

riigihankevaidlustes tegutses esimese kohtuastmena vaidlustuskomisjon. Pärast seda otsust tuleb käsitada vaidlustuskomisjoni riigihankevaidlustes tavapärase kohtuväliselt vaidlusi lahendava haldusorganina; 2) käesolevas asjas seisneb vaidlus menetlusosaliste ringi (eelkõige poolte) määratlemise üle. Tallinna Halduskohus luges Rakvere Linnavalitsuse kaebajaks, kuid vastustajaks ei lugenud mitte vaidlustuskomisjoni, vaid isiku, kelle vaidlustus rahuldati - Facio Ehituse AS. Tallinna Halduskohtu praktika selles küsimuses on erinev. Näiteks 14. augusti 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-1325 (endine nr 3-08-730) tunnistati vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel vastustajaks vaidlustuskomisjon ja vastustaja, kelle vaidlustus rahuldati, kaasati kolmanda isikuna vastustaja poolel. Samal seisukohal oldi ka 1. juuli 2009. a määruses haldusasjas nr 3-09-1343 (endine nr 3-08-983); 3) riigihangete seaduses puudub regulatsioon, mis määratleks, millistes positsioonides peaksid vaidlustusmenetluse osalised olema sama asja läbivaatamisel halduskohtus. Asja lahendamise üheks võimaluseks on kohaldada analoogiat vaidemenetlusega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 sätestab, et riigihangete teostamine ja vaidlustuse lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Seega ei ole haldusmenetluse seadus riigihankevaidlustes kohaldatav, kuid see ei piira siiski võimalust kasutada antud lünklikus olukorras analoogiat haldusmenetlusega. Vaidemenetlust reguleerivad HMS §-d 71-87. HMS § 87 lg 1 ja lg 2 alusel on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse nii sama nõudega, mis on esitatud vaidemenetluses, kui ka eraldi vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaidemenetlus erineb vaidlustuskomisjonis toimuvast menetlusest esmalt selle poolest, et HMS § 87 lg 1 ei anna võimalust pöörduda halduskohtusse haldusorganil, kelle akti või toimingu õiguspärasust või otstarbekust vaidemenetluses kontrolliti. RHS § 129 lg 2 p 3 kohaselt aga võib vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitada ka hankija. Kuna vaidlustuskomisjoni otsuse peale saab paljudel juhtudel kaevata ka vaidlustatud haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan (hankija) ise, siis ei ole HMS § 87 lg 2 vaidlustuskomisjoni suhtes kohaldatav, sest haldusorgan ei saa taotleda halduskohtult iseenda antud akti või sooritatud toimingu õiguspärasuse kontrollimist, kuna sellist võimalust ei ole ette nähtud halduskohtumenetlusõiguses (vt HKMS § 7). Kuigi seadusega oleks võimalik allutada sellised asjad halduskohtule, sest halduskohtu pädevus on HKMS §-s 3 sätestatud universaalselt, peab vastav regulatsioon olema seaduses otse ja selgelt. RHS § 129 taolisi erisusi ette ei näe, seal on sätestatud üksnes see, kes on pädev esitama halduskohtumenetluse seadustikus ette nähtud üldises korras kaebuse halduskohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale. Teine erinevus vaidemenetluse ja vaidlustuskomisjonis toimuva menetluse vahel seisneb seega selles, et kui pärast vaidemenetlust halduskohtusse pöördumisel on kohtumenetluse ese identne vaidemenetluse esemega (või kui vaie osaliselt rahuldati, siis rahuldamata jäetud osa ulatuses) ning vaideotsus saab kaebuse esemeks olla

vaid erandjuhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, siis vaidlustusmenetluse järel kohtusse pöördumisel on kaebuse esemeks vaidlustuskomisjoni otsus. Kuna puudub igasugune täiendav regulatsioon menetlusosaliste ringi ja kaebuse eseme määratlemise erisuste kohta, siis tuleb lähtuda HKMS § 14 lg 2 p-st 2 ja lugeda halduskohtumenetluses vastustajaks haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud ehk vaidlustuskomisjon. (Kaebuse esemeks on vaidlustuskomisjoni otsus.); 4) kuigi töövaidluskomisjoni roll on sarnane vaidlustuskomisjoniga, sest mõlemad on sõltumatud kohtuväliselt vaidlusi lahendavad organid (RHS § 117 lg 4, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 10 lg 1), ei ole asjakohast menetluskorda täpsustava regulatsiooni puudumise tõttu siiski analoogia rakendamine võimalik. ITLS § 24 lg 2 alusel võib töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral sama eseme üle toimuvas vaidluses pöörduda kohtusse hagiavaldusega, mitte kaebusega töövaidluskomisjoni otsuse peale. ITLS § 24 lg-test 3-5 tuleneb, et hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile, ning kui töövaidluskomisjon avalduse rahuldas, saab teine pool nõuda avalduse läbivaatamist kohtus hagimenetluse korras hagiga. Hagejaks on sel juhul töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostjaks asja hagimenetluses läbivaatamist taotlenud pool. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse hagiavalduseks ning pool, kes nõuab asja läbivaatamist kohtus, peab tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluvas suuruses. Sarnane edasikaebamise kord on ette nähtud ka üürivaidluste lahendamise seaduse §-s 21 üürikomisjoni otsusega mittenõustumise korral samas üürivaidluses kohtusse pöördumiseks ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-s 64 tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt läbivaadatud asjas hagiavaldusega kohtusse pöördumiseks. Selleks, et riigihankevaidlustes oleks kohaldatav töö- või üürivaidluste lahendamiseks ette nähtud regulatsioon, tuleks riigihangete seaduses sätestada vastav erikord, mis aga puudub. Seetõttu tuleb lähtuda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisest korrast; 5) käesolevas asjas tuleb lugeda kaebajaks Rakvere Linnavalitsus ja vastustajaks vaidlustuskomisjon. Isik, kelle vaidlustus rahuldati, ehk Facio Ehituse AS tuleb menetlusse kaasata kolmanda isikuna vastustaja poolel ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Ferdmaster OÜ on kolmandaks isikuks kaebaja poolel. Kuna vaidlustuskomisjon oleks tulnud kaasata halduskohtumenetlusse vastustajana, ei saa nõustuda Rakvere Linnavalitsuse seisukohaga, et vaidlustuskomisjonil puudub apellatsioonkaebuse esitamise õigus. HKMS § 31 lg 2 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada ka protsessi kaasamata jäänud kolmas isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Kuigi see säte käsitleb üksnes kaasamata jäetud kolmanda isiku õigust esitada apellatsioonkaebus, tuleb olukorras, kus halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni otsuse komisjoni ennast menetlusse kaasamata, seda sätet laiendada ka vastustaja kaasamata jätmisele ning vaidlustuskomisjonil on apellatsiooniõigus HKMS § 31 lg 2 alusel; 6) Rahandusministeerium on saatnud 16. novembril 2009 kooskõlastamisele "Riigihangete seaduse muutmise seaduse eelnõu", mille § 1 p-ga 34 on kavas muuta RHS § 129 lg 2 selliselt, et

määratletakse, kes on riigihankevaidluste läbivaatamisel halduskohtumenetluses vastustajaks. Kavandatav regulatsioon on lünklik ja ebakonkreetne, sest vaidlustuse osalise rahuldamise korral võiksid samad isikud olla samas asjas üheaegselt nii kaebajad kui ka vastustajad; 7) kuna halduskohus jättis kaasamata vastustaja, mitte kolmanda isiku, siis ei saa kohaldada HKMS § 45 lg 2 p-s 1 sätestatud võimalust kaasata isik apellatsiooniastmes, kui see võimaldaks asja kiiremini ja õigemini lahendada - seda vaatamata asjaolule, et riigihankevaidlused on kiireloomulised. Tegemist ei ole ka Riigikohtu halduskolleegiumi 8. aprilli 2004. a määruses nr 3-3- 1-13-04 kajastatud olukorraga, mis võiks õigustada otsuse tühistamata jätmist. Juhinduda tuleb Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2004. a otsusest nr 3-3-1-81-03 (p 12) ja 5. mai 2004. a määrusest nr 3-3-1-15-04 (p 18), kus tühistati kohtulahend, sest menetlusse oli kaasatud ebaõige vastustaja. Välistada ei saa võimalust, et õige vastustaja kaasamise korral oleks halduskohtu otsuse resolutsioon võinud olla teistsugune ehk vale vastustaja määramine võis mõjutada asja otsustamist; 8) kuna halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtule uueks arutamiseks, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse sisulisi väiteid ei käsitle; 9) isegi kui Facio Ehituse AS oleks olnud õige vastustaja, ei oleks halduskohus saanud temalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõivu rohkem kui 250 krooni (halduskohtule kaebuse esitamisel). Rakvere Linnavalitsus tasus vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel ringkonnakohtule riigilõivu 10 000 krooni. Riigikohtu üldkogu otsusest asjas nr 3-4-1-7-08 tulenevalt puudus aga ringkonnakohtul pädevus teha toimingut, mille eest oli riigilõiv ette nähtud. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 16 ei saa tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamisel tuleb samuti tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras (10 000 krooni). Rakvere Linnavalitsus oleks pidanud tasuma kaebuse esitamisel halduskohtule riigilõivu 250 krooni, seega on ta tasunud riigilõivu 9750 krooni enam. Linnavalitsus saab nimetatud riigilõivu tagasi nõuda Tartu Ringkonnakohtult. Riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb RLS § 56 lg- te 10 ja 18 kohaselt tasuda riigilõivu 250 krooni. Pärast Riigikohtu üldkogu otsust asjas nr 3-4-1-7-08 on muutunud RLS § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse peale ringkonnakohtule kaebuse esitamise, on tunnistatud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seetõttu ei saa RLS § 56 lg 16 toimet laiendada riigihankevaidlustes tehtud halduskohtu otsuse peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamise suhtes. Kui soovitakse riigihankevaidlustes ette näha tavapärasest suurem riigilõivu määr, siis peab seadusandja selle sõnaselgelt sätestama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 15. Rakvere Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ning saata asi tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Väited on järgmised: 1) vaidlustuskomisjon ei saa olla menetlusosaline, tal puudub halduskohtumenetlusõigusvõime ning hanke- ja kohtumenetluses tehtud otsused ei mõju vaidlustuskomisjoni subjektiivsetele õigustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal

isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 2. peatüki kohaselt vaidlustuskomisjonil halduskohtumenetluse õigusvõime puudub. Vaidlustuskomisjoni pädevus on riigihangete seaduses määratletud üksnes vaidlustuste läbivaatajana, konkreetsed ülesanded on sätestatud rahandusministri kinnitatud Riigihangete Ameti põhimääruses. Rahandusministri 18. aprilli 2007. a määrusega nr 28 kinnitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni põhimääruse ükski säte ei anna vaidlustuskomisjonile võimalust esitada oma otsuste kaitsmiseks kohtule kaebust ja apellatsioonkaebust. Isikud, kelle õiguste üle riigihankemenetluses otsustatakse, on hankija, pakkuja ja kolmas isik. Kui need isikud ei nõustu vaidlustuskomisjoni otsusega, on neil RHS § 129 lg-te 2-4 kohaselt õigus esitada kaebus halduskohtule. Halduskohus kontrollib vaidlustuskomisjoni otsuse seaduslikkust, kuid isikute ring, kes menetluses osaleb, jääb samaks. Vaidlustuskomisjoni õiguste ja kohustuste üle kohtumenetluses otsust ei langetata. Mõistlik on tuua paralleel Tööinspektsiooni juures asuva töövaidluskomisjoniga; 2) ringkonnakohtu seisukoha järgi tekiks olukord, kus kohtumenetluses saab menetlusosalise õigused isik, kes ei ole seotud eelneva riigihankemenetlusega menetlusosalisena. Selline olukord ei ole kooskõlas riigihangete seadusega, kus menetlusosaliste ring on kindlaks määratud §-des 10 ja 12. Hankija ja pakkuja õigusi saab rikkuda nende suhtes tehtud vaidlustuskomisjoni otsus. Vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamine kohtumenetluses ei too kaasa vaidlustuskomisjoni õiguste rikkumist, sest tühistatud otsuse tagajärg mõjub kas hankijale, pakkujale või mõlemale, kuid mitte vaidlustuskomisjonile. Kuna vaidlustuskomisjon ei ole menetlusosaline riigihankemenetluses, siis puudub tal võimalus (analoogia alusel) saada menetlusosaliseks kohtus, s.o astuda ühe menetlusosalise asemele. On mõeldamatu, et õigusemõistmisega tegelev organ sekkub kohtumenetluses tema poolt langetatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisse ning talle antakse õigus ja võimalus oma otsust täiendavalt erinevates kohtuastmetes põhistada ning tema otsuse tühistanud kohtulahendit vaidlustada; 3) ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et apellatsioonkaebusele alla kirjutanud isikul ei ole õigust esindada vaidlustuskomisjoni vastavalt vaidlustuskomisjoni põhimääruse §-le 10. Ringkonnakohus vaatas läbi esindusõiguseta isiku poolt esitatud apellatsioonkaebuse. 16. Vaidlustuskomisjoni kirjalikus vastuses vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu ja leitakse, et vaidlustuskomisjon tuleb lugeda halduskohtumenetluses pooleks. 17. Facio Ehituse AS kirjalikus vastuses leitakse, et ringkonnakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust vääralt ega rikkunud menetlusnormi. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 18. Kassatsiooniastmes toimub vaidlus menetlusosaliste ringi (eelkõige poolte) määratlemise üle riigihankealastes vaidlustes halduskohtumenetluses. Vaieldakse selle üle, kas vaidlustuskomisjon on halduskohtumenetluses vastustaja (pool). Halduskohtu ja ringkonnakohtu seisukohad selles küsimuses lahknevad: halduskohus leidis, et vaidlustuskomisjon ei saa olla halduskohtumenetluses vastustaja, ringkonnakohus on aga seisukohal, et vaidlustuskomisjon on vastustaja. Kassaator leiab, et

vaidlustuskomisjon ei saa olla vastustaja. 19. Kolleegiumi arvates on vaidlusalune probleem tekkinud seetõttu, et riigihangete seaduses kasutatakse hankemenetluses tehtud otsustuse vaidlustamisega seoses halduskohtumenetluse seadustikust erinevat sõnastust, samuti seetõttu, et Riigikogu ei ole riigihangete seadust muutnud pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust asjas nr 3-4-1-7-08. 20. Riigihangete seaduse § 117 lg 4 sätestab, et vaidlustuskomisjon on kohtuväline vaidluste lahendamise organ riigivastutuse seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses. Riigihangete seaduse § 129 lg 1 sätestas, et kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi sama seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades. Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsusega asjas nr 3-4-1-7- 08 tunnistati RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigihangete seaduse § 129 lg 2 sätestab, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib pärast vaidlustusmenetluse lõppemist esitada kaebuse vaidlustaja, kui vaidlustuskomisjon on teinud § 126 lg 1 p-s 4 nimetatud otsuse või § 126 lg 1 p-s 5 nimetatud otsuse vaidlustuse osalise rahuldamise kohta või § 126 lg 1 p-s 6 nimetatud taotluse osalise rahuldamise kohta (p 1); kolmas isik, kui vaidlustuskomisjon on teinud § 126 lg 1 p-s 5 nimetatud otsuse (p 2); hankija, kui vaidlustuskomisjon on teinud § 126 lg 1 p-s 5 või 6 nimetatud otsuse (p 3). Riigikohtu üldkogu, tunnistades RHS § 129 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, leidis, et selline otsus ei mõjuta hankija tegevuse vaidlustamist kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustuskomisjonis ega vaidlustuskomisjoni otsuse peale kohtusse pöördumise regulatsiooni, mis on sätestatud RHS § 129 lõigetes 2, 3 ja 4. 21. Halduskolleegium leiab, et pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust tuleb RHS § 129 lg- t 2 tõlgendada selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale toimub edasikaebamine halduskohtule. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtumenetluses nagu ka vaidlustuskomisjonis vastustajaks riigihanke läbiviimise otsustanud Rakvere Linnavalitsus. Vaidlustuskomisjon ei ole halduskohtumenetluses menetlusosaline ja tal puudub seega ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus. 22. Kuna Tallinna Ringkonnakohus määratles menetlusosaliste ringi ebaõigesti, mis on selles asjas oluline menetlusnormi rikkumine, siis tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kautsjon tuleb tagastada. 23. Riigilõivu suuruse kohta selles riigihanke asjas peab halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal tuli riigihankevaidlustes halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda RLS § 56 lg- te 10 ja 18 kohaselt riigilõivu 250 krooni. Pärast Riigikohtu üldkogu 8. juuni 2009. a otsust asjas nr 3- 4-1-7-08 muutus RLS § 56 lg 16 sisutuks, sest regulatsioon, mis nägi ette vaidlustuskomisjoni otsuse

peale kaebuse esitamise ringkonnakohtule, tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Nimetatud sätet ei saanud tõlgendada laiendavalt selliselt, et vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamisel tuli tasuda riigilõivu RLS §-s 222 sätestatud määras - 10 000 või 20 000 krooni, sõltuvalt riigihanke eeldatavast maksumusest ja rahvusvahelisest piirmäärast. Riigilõivuseaduse § 56 lõike 16 uus redaktsioon, mis jõustus 20. detsembril 2009, sätestab, et halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama seaduse §-s 222 sätestatud määras. 24. Rakvere Linnavalitsus on esitanud halduskolleegiumile taotluse tema poolt kantud menetluskulude 12 000 krooni väljamõistmiseks. Facio Ehituse AS on esitanud taotluse menetluskulude kandmist ja tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks ajapikenduse saamiseks kuni 1. märtsini 2010. Halduskolleegium märgib, et kuna kolleegium tühistab Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja lahendamiseks samale ringkonnakohtule, siis ei võta kolleegium seisukohta menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise suhtes. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann