3-1-1-6-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-6-10

Otsuse kuupäev

25. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Väärteoasi M. R. karistamises liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. septembri 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-9746

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ida Prefektuur (Ida Politseiprefektuur), kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

10. veebruar 2010

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Alvar Ottokar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. septembri 2009. a kohtuotsus M. R. väärteoasjas liiklusseaduse § 7422

lg 2 järgi ja saata väärteoasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 4. mai 2009. a otsusega karistati M. R. liiklusseaduse (LS) § 7422 lg-te 2 ja 4 järgi

rahatrahviga 41 trahviühikut (2460 krooni) ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

Otsuse kohaselt juhtis M. R. 16. aprillil 2009 X maakonnas X vallas X tee 35. kilomeetril mootorsõidukit

kiirusega 76±3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.

2. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles lisakaristuse

tühistamist. Ta tunnistas rikkumist ja kahetses toimepandut, selgitades, et ületas lubatud sõidukiirust

tähelepanematuse tõttu. Ühtlasi märkis menetlusalune isik, et juhtimisõiguse äravõtmise korral kaotab ta töö

ja sellisel juhul ei ole tal võimalik maksta trahvi ega ennast elatada.

3. Viru Maakohtu 14. septembri 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse

kohaldamise osas. Kohus leidis, et kuigi menetlusaluse isiku väited ei anna alust kohtuvälise menetleja

otsuse tühistamiseks, tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise osas tühistada

vastuolulisuse tõttu. Otsuses on kirjas, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast

ja lõpeb 2. augustil 2009, st enne kohtuistungit. Lisaks sellele on otsuses kirjas, et otsuse jõustumisel

pööratakse see lisakaristuse osas täitmisele seaduses ettenähtud korras.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Viru Maakohtu otsuse peale on Ida Politseiprefektuur esitanud kassatsiooni, taotledes maakohtu otsuse

tühistamist ja väärteoasja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kassaator märgib, et maakohus on

tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse kohaldamise osas, kuigi on eelnevalt asunud

seisukohale, et menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks. Sellest võib

järeldada, et kohtu hinnangul on juhtimisõiguse äravõtmine menetlusaluselt isikult põhjendatud. Leides, et

lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes on põhjendatud, kuid et kohtuvälise menetleja otsus on

selles osas puudulik, tulnuks kohtul teha uus põhistatud otsus. Kuna kohus seda teinud ei ole, on ta oluliselt

rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

Kassaator märgib VTMS § 74 lg 1 p-le 19 viidates, et kohtuvälise menetleja otsuse täitmisele pööramise aeg

sõltub sellest, kas menetlusalune isik või tema kaitsja esitab otsuse peale kaebuse või mitte. Praktikas

märgitakse karistusotsuses lisakaristuse lõppemise täpne kuupäev, vältimaks selgusetust juhtimisõiguse

taastumise aja osas. Samas on see kuupäev kassaatori hinnangul otsuse tekstis seotud otsuse jõustumisega ja

peaks seetõttu olema üheselt mõistetav.

5. Riigikohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja kassatsioonis toodud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga, et väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu

tuleb kohtuotsus tühistada ja väärteoasi saata uueks arutamiseks maakohtule.

7. Menetlusalune isik on maakohtule esitatud kaebuses taotlenud lisakaristuse tühistamist, põhjendades oma

taotlust sellega, et juhtimisõigus on talle vajalik sissetuleku teenimiseks. Maakohus on leidnud, et kuigi

puudub alus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks, tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse kohaldamise

osas siiski tühistada selle vastuolulisuse tõttu. Samas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused selle kohta,

miks kohus leiab, et väärtegu on üldse toime pandud, kas see tegu on õigesti kvalifitseeritud ning kas selle

väärteo on süüliselt ning õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. Kriminaalkolleegium märgib taas

kord, et tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. Ka olukorras, kus isik vaidlustab vaid temale kohtuvälise menetleja otsusega väärteo

toimepanemise eest määratud lisakaristuse põhjendatust, pole kohtul võimalik seda küsimust lahendada,

kontrollimata eelnevalt väärteo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega seonduvaid asjaolusid.

Teisisõnu tuleb kohtul kirjeldatud tingimustel kaebuse piiridest olenemata hinnata, kas kaebuses nimetatud

teole kohtuvälise menetleja poolt antud õiguslik hinnang on tervikuna õiguspärane või mitte (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2009. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-09, p 8 ja 13. aprilli 2009. a otsus

väärteoasjas nr 3-1-1-20-09, p 12). Kuna maakohtu otsus eespool kirjeldatud nõuetele ei vasta, on maakohus

oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses ja juba seetõttu tuleb väärteoasi

saata maakohtule uueks arutamiseks.

8. Puutuvalt sellesse, et maakohus on tühistanud kohtuvälise menetleja otsuse menetlusalusele isikule

lisakaristuse kohaldamise osas, viidates otsuse vastuolulisusele, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium

järgmist.

8.1 Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p-le 19 märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses, et sõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine lisakaristusena pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus oli kohtuvälise

menetleja juures tutvumiseks kättesaadav ja menetlusosalised võisid saada lahendi koopia, on möödunud 15

päeva ning otsust ei ole edasi kaevatud. Ida Politseiprefektuuri 4. mai 2009. a karistusotsuses on kõnealuse

sätte mõte edastatud ebatäpselt ja on märgitud üksnes seda, et juhtimisõiguse äravõtmise kui lisakaristuse

tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ning lõpeb 2. augustil 2009. Karistusotsuse järgmisel real on aga

märgitud, et otsus pööratakse lisakaristuse osas täitmisele seaduses sätestatud korras.

8.2 Kriminaalkolleegium asub seisukohale, et VTMS § 74 lg 1 p-s 19 sätestatuga ei ole iseenesest vastuolus,

kui karistusotsuses on karistatu teavitamise eesmärgil ära märgitud juhtimisõiguse äravõtmise kui

lisakaristuse kehtimise alguse ja ka lõpu aeg. Kuid sellisel juhul peab karistusotsusest ka selgelt nähtuma, et

need tähtajad kehtivad üksnes siis, kui seda otsust ei vaidlustata. Vastasel juhul ei ole otsus üheselt mõistetav,

sest selle vaidlustamise korral ei saa karistuse alguse ja lõpu aeg enam kuidagi olla selline, nagu otsuses

märgitud.

8.3 Tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et maakohtu otsusest ei selgu, miks on eelnimetatud ebatäpsuse

sedastamisele järgnenud kohtuvälise menetleja otsus tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas, kuigi

eelnevalt on kohus nentinud lisakaristuse seaduslikkust. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates oleks kohus

pidanud selle ebatäpsuse kõrvaldama lisakaristuse osas uue otsuse tegemisega, arvestades käesoleva otsuse

eelmises punktis märgitut. Ilma põhjendusteta kohtuvälise menetleja karistusotsust lisakaristuse osas

tühistades on maakohus oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 2, rahuldab Riigikohtu

kriminaalkolleegium kassatsiooni, tühistab maakohtu otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Viru

Maakohtule.

Lea Kivi, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg