3-3-2-1-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-2-1-10 Määruse kuupäev 22. veebruar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi Nikolai Mikolenko kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (alates 1. jaanuarist 2010 Politsei- ja Piirivalveamet) 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmise tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-2062 Menetluse alus Riigikohtus Nikolai Mikolenko teistmisavaldus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Mikolenko teistmisavaldus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-2062 muutmata. Kautsjon arvata riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (KMA) tegi 29. oktoobril 2007 Nikolai Mikolenkole ettekirjutuse nr 1003180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Otsusega nõuti N. Mikolenkolt 248 921 krooni tasumist 90 päeva jooksul ettekirjutuse tegemise päevast arvates. 2. N. Mikolenko esitas nimetatud ettekirjutuse peale 5. detsembril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari, 4. veebruari, 26. veebruari ja 26. märtsi 2008. a määrustega haldusasjas nr 3-07-2470 jäeti kaebus korduvalt käiguta ja anti tähtajad kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrusega tagastati kaebus selle esitajale läbivaatamatult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 3 alusel kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. N. Mikolenko esitas halduskohtu viimati nimetatud määruse peale määruskaebuse, mida keelduti Tallinna Halduskohtu 6. juuni 2008. a määrusega menetlusse võtmast. N. Mikolenko esitas ka halduskohtu selle määruse peale määruskaebuse. Tallinna Halduskohtu 16. juuli 2008. a määrusega määrati N. Mikolenkole riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määrusega jäeti N. Mikolenko määruskaebus halduskohtu 6. juuni 2008. a määruse peale rahuldamata. N. Mikolenko esitas Riigikohtule teistmisavalduse, mis Riigikohtu 17. detsembri 2008. a määrusega nr 3-7-1-3-553 jäeti menetlusse võtmata. 3. N. Mikolenko esitas 16. oktoobri 2008. a Tallinna Halduskohtule teistkordselt kaebuse KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 1003180119 tühistamiseks. Samuti taotleti kaebuse tähtaegseks

lugemist või kaebuse esitamise tähtaja pikendamist. Taotluse põhjenduste kohaselt esitati kaebus KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks tähtaegselt ning Tallinna Halduskohus tagastas 22. aprillil 2008 määrusega kaebuse läbivaatamatult seoses sellega, et kaebaja ei olnud võimeline esitatud kaebust vähese eesti keele oskuse tõttu põhjendama ja täpsustama ning tema poolt vene keeles esitatud kaebuse täpsustusi ja avaldusi kohus menetlusse ei võtnud. Kaebaja esindaja esitas 22. aprilli 2008. a määruse peale määruskaebuse, kuid asjaolu tõttu, et nimetatud määrusele kaebaja enda poolt esitatud määruskaebus oli jäetud halduskohtu 6. juuni 2008. a määrusega läbi vaatamata ning määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust ei osanud ta esitada, jäeti halduskohtu 6. juuni 2008. a määrus Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määrusega muutmata. Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määruse sai kaebaja kätte 6. oktoobril 2008. HKMS § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse läbivaatamata jätmine isikult õigust esitada sama kaebus uuesti. Kaebuse esitamise tähtaeg KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse tühistamiseks peatus selle aja võrra, mille jooksul oli kaebus Tallinna Halduskohtu menetluses haldusasjas nr 3-07-2470. 4. KMA leidis, et antud juhul ei esine selliseid seaduses ette nähtud asjaolusid, mille alusel oleks menetlus peatunud või peatatud. Kaebaja ei tegutsenud piisavalt hoolikalt ja intensiivselt oma kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks. Ta ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu tuleb tema taotlus jätta rahuldamata. 5. Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 jäeti kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetati haldusasja menetlus järgmisel põhjendustel: 1) seadus ei näe ette võimalust kaebuse esitamise tähtaja peatamiseks. Kaebaja viidatud tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) tulenev nõude aegumistähtaeg ja halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on olemuslikult erinevad ning tulenevalt halduskohtumenetluse eripäradest ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse aegumise sätete kohaldamine halduskohtumenetluses võimalik. Halduskohtusse kaebuse esitamise tähtajad on reguleeritud HKMS §-s 9, mille lg 1 sätestab tühistamiskaebuse esitamise tähtajaks 30 päeva haldusakti teatavakstegemisest arvates; 2) KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutus tehti kaebajale teatavaks 6. novembril 2007. 30-päevane kaebetähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevast. Kaebus ettekirjutuse tühistamiseks tuli esitada hiljemalt 6. detsembril 2007. Järelikult on 16. oktoobri 2008. a tühistamiskaebus esitatud HKMS § 9 lg-s 1 ette nähtud kaebetähtaega rikkudes; 3) HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab kohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistavad kaebuse esitamist. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud ühtegi kaebajast mitteolenevat põhjust, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist. Haldusasjas nr 3-07-2470 kaebuse tagastamine oli tingitud kaebaja enda tegevusest, mistõttu puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. 6. N. Mikolenko määruskaebuses paluti halduskohtu määrus tühistada ja võtta kaebus KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamiseks halduskohtu menetlusse. Kaebaja soovis kasutada

põhiseaduse §-st 15 tulenevat kaebeõigust ja esitada kaebuse tema õigusi piirava haldusakti vaidlustamiseks. Selleks esitas ta halduskohtule tähtaegse ja vormikohase kaebuse (haldusasi nr 3-07- 2470). Kuna kaebaja ei valda eesti keelt, ei osanud ta kaebust vastavalt kohtu nõudmistele täiendada. Kohus ei selgitanud kaebajale võimalust taotleda riigi õigusabi, kuigi sellise abi vajadus pidi kohtule ilmselge olema. 17. juuli 2008. a määrusega võimaldati lõpuks kaebajale riigi õigusabi, kuid selleks ajaks oli halduskohus oma 22. aprilli 2008. a määrusega kaebuse juba tagastanud, mistõttu puudus kaebajal võimalus esitada kohtule kaebuse täiendusi. Seega ei olnud haldusasjas nr 3-07-2470 kaebuse läbivaatamata jätmine tingitud ainuüksi kaebajast ning halduskohus oleks käesolevas haldusasjas pidanud sellega arvestama. 7. Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 jäeti N. Mikolenko määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a määrus haldusasjas nr 3-08-2062 muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma määrust järgmiselt: 1) määruskaebuses on taotletud halduskohtu määruse tühistamist ja KMA ettekirjutuse õigusvastaseks tunnistamise kaebuse menetlusse võtmist. Ilmselt on tegu eksitusega, sest kaebus halduskohtule esitati ettekirjutuse tühistamiseks ning tuvastuskaebus ei viiks kaebajat ka sihile - ettekirjutuse täitmine oleks kohustuslik ka siis, kui kohus selle õigusvastasuse tuvastaks. Seega käsitab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud taotlust kui taotlust halduskohtu 10. märtsi 2009. a määruse tühistamiseks ja tühistamiskaebuse tähtaja ennistamiseks või selle tähtaegseks lugemiseks ning menetlusse võtmiseks; 2) HKMS § 9 lg 1 järgi võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel; 3) Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrusega haldusasjas nr 3-07-2470 on kaebajale kaebus käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks tagastatud HKMS § 11 lg 3 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks kaebuses esinevaid puudusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa lugeda tähtaegseks seetõttu, et kaebetähtaeg eelmise samasisulise kaebuse esitamisega peatus. Riigikohus on 19. aprilli 2006. a määruses nr 3-3-1-26-06 märkinud, et TsÜS §-s 160 nimetatud asjaolud võivad omada halduskohtumenetluses kaalu kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kuid ei too halduskohtumenetluses kaasa tsiviilõiguses sätestatud tagajärgi. Seega võib käesolevas asjas tõusetuda küsimus üksnes kaebetähtaja ennistamisest; 4) kaebaja leiab, et kohus ei osutanud haldusasjas nr 3-07-2470 kaebajale piisavat kaasabi tema kaebeõiguse teostamisel - kohus oleks pidanud kaebajale selgitama võimalust taotleda riigi õigusabi, kuid kohus sellist ettepanekut ei teinud. Kaebaja arvates ei saa seepärast haldusasjas nr 3-07-2470 esitatud tähtaegse kaebuse tagastamises süüdistada üksnes kaebuse esitajat ning eeltoodut võib käsitada tähtaja ennistamisel mõjuva põhjusena; 5) Riigikohus on 16. jaanuari 2009. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-75-08 märkinud, et üldjuhul

peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Näiteks võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Samas rõhutas Riigikohus sama määruse punktis 17: "Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul."; 6) eelnevaid seisukohti arvestades võivad kaebetähtaja ennistamise küsimuse kaalumisel otsustavateks osutuda ka varasema sama haldusakti vaidlustamiseks esitatud kaebuse läbivaatamatult tagastamise asjaolud. Haldusasjas nr 3-07-2470 tagastati kaebus seetõttu, et kaebaja ei esitanud kaebuse parandusi eesti keeles ja kaebuse puudused jäid kõrvaldamata. Nimetatud haldusasja kohtute infosüsteemis kajastatud andmetest nähtub, et kaebajale määrati riigi kulul õigusabi alles määruskaebuse esitamisel halduskohtu määrusele, millega määruskaebus kaebuse tagastamise määruse vaidlustamiseks jäeti menetlusse võtmata selle puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Kuigi riigi kulul õigusabi saab määrata üksnes juhul, kui abi vajav isik seda sõnaselgelt taotleb, ei välista see kohtu kohustust selgitada isikule võimalusi menetlusabi saamiseks, kui selline vajadus kohtule teatavaks saanud asjaoludest ilmneb; 7) käesoleval juhul võis kohus korduvate kaebuse käiguta jätmiste pinnalt eeldada, et kaebaja vajab õigusteadmistega isiku abi ning arvestades seda, et kaebaja taotles algul ka 80-kroonise riigilõivu tasumisest vabastamist (pärast majanduslikku seisundit iseloomustavate tõendite jõudmist kohtuni kaebaja küll tasus riigilõivu), ei olnud välistatud, et kaebajal puuduvad vahendid advokaadi palkamiseks. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja oli teadlik riigi kulul õigusabi saamise võimalusest kohtumenetluses, sest tsiviilasjas nr 2-04-1760 oli talle Harju Maakohtu 28. veebruari 2006. a määruse alusel riigi kulul õigusabi määratud. Kohtumenetlus viidatud tsiviilasjas kestis veel käesoleva kaebuse esitamise ajal. Sellisel juhul ei saanud kohtupoolse selgitamiskohustuse täitmata jätmine kaebaja õiguste efektiivsele kaitsele mõju avaldada. Kaebaja kas usaldas liigselt oma võimeid vorminõuetele vastava kaebuse esitamisel või arvas kergeusklikult, et kohus aktsepteerib lõpuks tema venekeelseid kaebuse täiendusi (kaebuse täienduse eestikeelse tõlke esitamise vajadust oli kohus eelnevalt selgitanud). Kaebaja viite tõlkimiseks vajalike rahaliste vahendite puudumisele lükkas halduskohus 27. juuni 2008. a määruses haldusasjas nr 3-07-2470 tagasi, sest pankadest kogutud tõendite kohaselt kaebaja perekonnal piisas vahendeid tõlketöö eest tasumiseks; 8) kuna eelnevast nähtub, et kaebaja ei olnud oma õiguste kaitsmisel ise piisavalt hoolas ning tähtaegselt esitatud kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmist ei põhjustanud kaebaja teadmatus võimalusest saada õigusabi riigi kulul, pole tähtaja ennistamise taotlus põhjendatud; 9) ringkonnakohus jättis tähelepanuta koos määruskaebusega esitatud Euroopa Inimõiguste Kohtu dokumendid, kuna need ei ole käesoleval juhul asjakohased.

8. N. Mikolenko esitas määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määruse ja halduskohtu 10. märtsi 2009. a määruse, millega keelduti kaebuse esitamise tähtaega ennistamast ja kaebust menetlusse võtmast, ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg või lugeda see tähtaegseks ja saata kaebus sisuliseks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. 9. Riigikohtu halduskolleegium jättis 10. septembri 2009. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301 määruskaebuse menetlusse võtmata. 10. Alates 1. jaanuarist 2010 korraldati ümber ja ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid ja Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg-s 4 sätestatakse, et kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, loetakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Politsei- ja Piirivalveamet. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. N. Mikolenko esitas teistmisavalduse, milles palus "1. Vaadata uuesti läbi 10.09.2009 kassatsioonkaebus asjas nr 3-7-1-3-301, arvestades uusi asjaolusid" ja "2. Lisada 10.09. 2009 kassatsioonkaebuse dokumentide juurde asjas nr 3-7-1-3-301 Euroopa Inimõiguste Kohtu 08.10.2009 otsus nr 10664/05". 12. Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja Riigikohtu 10. septembri 2009. a määruse muutmata ning väidab järgmist: 1) Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus puudutas väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise kestust. Euroopa Inimõiguste Kohus leidis, et Eesti on rikkunud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 5 lg 1 p "f", kuna N. Mikolenko kinnipidamine väljasaatmise eesmärgil oli ebatavaliselt pikk; 2) Riigikohtu 10. septembri 2009. a määrus, mida on nimetatud teistmisavalduses, tehti seonduvalt kaebusega, milles N. Mikolenko vaidlustas KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 1003180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Riigikohtu 10. septembri 2009. a määruse puhul oli vaidluse esemeks KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse vaidlustamiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus ei puudutanud Riigikohtu 10. septembri 2009. a määrusega lahendatud küsimust. Asjas puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 702 lg 2 p-s 8 sätestatud teistmise alus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 13. Teistmisavalduse kohaselt peab N. Mikolenko teistmise aluseks Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsust, millega rahuldati tema kaebus. 14. HKMS § 75 lg-s 1 nähakse ette võimalus jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teista). Sama paragrahvi lõike 2

järgi on halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alusteks tsiviilkohtumenetluses sätestatud teistmise alused. TsMS § 702 lg-s 2 p-s 8 sätestatakse: "Teistmise alused on järgmised: [---] "Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise kohtulahendi tegemisel ja rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu". 15. N. Mikolenko asjas on Euroopa Inimõiguste Kohus 8. oktoobri 2009. a otsusega tuvastanud EIÕK artikli 5 lg 1 p "f" rikkumise N. Mikolenko kinnipidamisel väljasaatmiskeskuses. Seega saab Euroopa Inimõiguste Kohtu nimetatud otsust käsitada teistmise alusena nendele Eesti kohtulahenditele, millega otsustati väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise ja selle kestuse üle. 16. Praeguses teistmisavalduses palub N. Mikolenko "Vaadata uuesti läbi 10.09.2009 kassatsioonkaebus asjas nr 3-7-1-3-301, arvestades uusi asjaolusid." 17. Riigikohtu halduskolleegium jättis 10. septembri 2009. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-301 N. Mikolenko määruskaebuse menetlusse võtmata. Nimetatud määruskaebus oli esitatud haldusasjas nr 3-08-2062. 18. Haldusasjas nr 3-08-2062 vaidlustas N. Mikolenko Tallinna Halduskohtule 16. oktoobril 2008 esitatud kaebusega KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 10033180119 väljasõidukohustuse sundtäitmise ja väljasaatmiskeskuses kinnipidamise kulude sissenõudmiseks. Selle ettekirjutusega otsustati N. Mikolenkolt sisse nõuda 248 921 krooni. 19. Ettekirjutust nr 10033180119 on N. Mikolenko Eesti kohtutes vaidlustanud kaks korda. Esimese kaebuse nimetatud ettekirjutuse peale esitas N. Mikolenko 5. detsembril 2007 (haldusasi nr 3-07-2470). Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari, 4. veebruari, 26. veebruari ja 26. märtsi 2008. a määrustega jäeti see kaebus korduvalt käiguta ja anti tähtajad puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrusega tagastati kaebus N. Mikolenkole HKMS § 11 lg 3 alusel läbivaatamatult. Selle kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 26. septembri 2008. a määrusega rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium jättis 17. detsembri 2008. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-553 N. Mikolenko määruskaebuse haldusasjas nr 3-07-2470 tehtud kohtumääruste peale menetlusse võtmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2009. a määrus asjas nr 3-7-1-3-301 ei ole tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi 17. detsembri 2008. a määruses asjas nr 3-7-1-3-553 nimetatud kohtumääruste kohta. Seega ei puuduta praegune määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. aprilli 2008. a määrust ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2008. a määrust haldusasjas nr 3-07-2470, mille peale esitatud määruskaebuse jättis Riigikohtu halduskolleegium 17. detsembri 2008. a määrusega asjas nr 3-7-1-3-553 menetlusse võtmata. 20. Praegune teistmisavaldus puudutab haldusasjas nr 3-08-2062 tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu määrusi, mille kohta Riigikohtu halduskolleegium tegi 10. septembri 2009. a määruse asjas nr 3-7-1-3-301.

21. Haldusasjas nr 3-08-2062 ei vaieldud ega saadudki vaielda N. Mikolenko väljasaatmiskeskuses kinnipidamise õiguspärasuse üle. Selle küsimuse üle vaieldi nendes kohtuasjades, milles tehtud lahenditega otsustati väljasaatmiskeskusesse N. Mikolenko paigutamise ja väljasaatmiskeskuses tema kinnipidamise pikendamise üle. Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus puudutab väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise õiguspärasust, mitte aga haldusasjas nr 3-08-2062 Eesti kohtute poolt lahendatud küsimusi. 22. Kohtud ei jõudnud haldusasjas nr 3-08-2062 asja sisulise läbivaatamise ega kohtuotsuseni. Eesti kohtud tegid selles haldusasjas mitmeid menetluslikke küsimusi puudutavaid kohtumäärusi. Halduskohus ja ringkonnakohus leidsid haldusasjas nr 3-08-2062, et tähtaeg KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutuse nr 10033180119 vaidlustamiseks on 16. oktoobril 2008. aastal esitatud kaebuse puhul mööda lastud. Tallinna Halduskohus jättis 10. märtsi 2009. a määrusega N. Mikolenko taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas asja menetluse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuni 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2062 N. Mikolenko määruskaebuse rahuldamata. Teistmisavalduses nimetatud Riigikohtu halduskolleegiumi 10. septembri 2009. a määrus asjas nr 3- 7-1-3-301 oli tehtud N. Mikolenko määruskaebuse kohta, mis oli esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 2009. a määruse ja Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2009. a määruse peale haldusasjas nr 3- 08-2062. Määruskaebuses paluti ringkonnakohtu ja halduskohtu määruste tühistamist ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamist või kaebuse tähtaegseks lugemist ja kaebuse sisuliseks menetlemiseks halduskohtule saatmist. 23. TsMS § 702 lg-s 3 sätestatakse järgmist: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks." Kolleegium on seisukohal, et kuna Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus ei puuduta haldusasjas nr 3-08-2062 kohtumäärustega lahendatud küsimusi, siis ei saa see kohtuotsus tulenevalt TsMS § 702 lg-st 3 olla nimetatud asjas tehtud kohtumääruste teistmise aluseks. 24. Eeltoodud põhjendustel jääb N. Mikolenko teistmisavaldus rahuldamata. 25. Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohtu 8. oktoobri 2009. a otsus võib olla teistmise aluseks nendele kohtulahenditele, millega rahuldati KMA taotlusi pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Kolleegium märgib, et TsMS § 704 lg 2 esimese lause järgi võib sama seadustiku § 702 lg 2 p-s 8 nimetatud juhul teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest. HKMS § 76 lg-s 2 sätestatakse: "Teistmisavalduse esitamisele ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 704 lõikes 3 sätestatut. Teistmisavalduse võib tagastada läbi vaatamata, kui kohtulahendi tegemisest, mille teistmist taotletakse, on möödunud üle kümne aasta." Praeguseks ei ole TsMS § 704 lg-s 2 ja HKMS § 76 lg 2 teises lauses nimetatud tähtajad möödunud, mistõttu on võimalik esitada teistmisavaldus nende kohtulahendite peale, millega otsustati pikendada väljasaatmiskeskuses N. Mikolenko kinnipidamise tähtaega. Sellise teistmisavalduse lahendamise tulemustest lähtudes on haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 4 alusel võimalik tagada N. Mikolenko

õiguste kaitse seoses KMA 29. oktoobri 2007. a ettekirjutusega nr 10033180119. Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Jüri Põld