3-1-1-9-10 · Riigikohus

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-1-1-9-10 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 17. veebruar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kohtuasi Kriminaalasi K.V. süüdistuses KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 ning § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-15350 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav K.V., määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 10. veebruar 2010, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava K.V. määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada esitajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 10. septembri 2009. a otsusega tunnistati K.V. süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 ja 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. K.V. tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 9 kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati KarS § 200 lg 2 p-de 4,7 ja 9 järgi süüdi ka S.S. ja T.L.. 1.1 Maakohus arutas K.V., S.S. ja T.L. süüdistust KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi selles, et 26. mail 2008 kella 22.00, olles alkoholijoobes ja tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, sisenesid nad võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil J.M-i korterisse, purustades korteri lukustatud ukse. Korteri magamistoas peksid süüdistatavad J.M-i rihmadega ja nõudsid temalt raha. Löögi sai ka M.M. Seejärel peksid K.V. ja T.L. kahekesi J.M-i elutoas, samal ajal korjas S.S. köögis kilekottidesse toiduaineid ja teisi asju. Raha saamata võtsid süüdlased korterist kaasa kaks roostevabast metallist vilega veekannu, nugade-kahvlite komplekti, toiduained ja mänguauto, pakkides need kilekottidesse. Kokku tekitati J.M-ile varalist kahju summas 3000 krooni, sealhulgas 2500 krooni ukse lõhkumisega. 1.2 Maakohus leidis, et K.V-le, S.S-le ja T.L-le esitatud röövimise toimepanemise süüdistus on tõendatud kannatanu M.M-i kohtuistungil antud ütlustega, kannatanu J.M-i kohtueelses menetluses antud ütlustega (avaldati KrMS § 291 p 3 alusel) ning dokumentaalsete tõenditega, sh perearsti tõendiga, mis kinnitab J.M-il kehavigastuste olemasolu ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis kinnitab ukse lõhkumist. Süüdistatavate ütlusi pidas kohus ebausaldusväärseks nende vastuolu tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, mistõttu jäeti neid kohtuotsuse tegemisel tervikuna kõrvale. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.V. kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants, kes vaidlustas kaitsealuse süüdimõistmist KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi, leides, et isiku süü ei ole tõendatud. Kaitsja nõustus maakohtuga, et süüdistatavate ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta seoses kahtlusega nende usaldusväärsuses. Apellant leidis samas, et K.V. süüditunnistamiseks ei piisa vaid kahe kannatanu ütlustest, kellest ühte (J.M-i) ei kuulatud isegi kohtuistungil üle. Samuti tuleb arvestada, et J.M. oli tema korteris toime pandud kuriteo ajal alkoholijoobes. J.M. kinnitas, et raha nõudis ja rihmaga lõi ainult T.L.. Kannatanu M.M. tunnistas, et raha nõudsid ja magamistoas rihmaga peksid kõik süüdistatavad. M.M. ei väljunud aga magamistoast ja sündmusi, mis leidsid aset elutoas ja köögis, tema ei näinud. Korteris oli pime.

3. Maakohtu otsust vaidlustas ka S.S. kaitsja, kes leidis samuti, et tema kaitsealuse süü ei ole tõendatud. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 19. novembri 2009. a määrusega jäeti K.V. ja S.S. kaitsjate apellatsioonid läbi vaatamata KrMS § 326 lg 2 lause 2 alusel nende ilmse põhjendamatuse tõttu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus hindas tõendeid kogumis ja põhjendas nõuetekohaselt oma järeldusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdistatav K.V. (määruskaebuses märgitu kohaselt advokaadi vahendusel). Kaebuse allkirjastas K.V. ise, kuid sellele on lisatud advokaadist kaitsja kinnitus selle kohta, et kaebus on koostatud tema kaasabil vastavalt KrMS § 344 lg 3 p-le 3. Määruskaebuses leitakse, et apellatsioon ei olnud ilmselgelt põhjendamatu, kuna maakohtu otsus rajaneb kannatanute ebausaldusväärsetel ütlustel ja veenvad tõendid isiku süü kohta puuduvad. Seega hindas maakohus tõendeid ebaõigesti ja K.V. süüdimõistmine on põhjendamatu. 6. Kassatsioonile esitatud vastuses leiab prokurör, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. KrMS § 384 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 344 lg-s 3 loetletud isikutel või menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 344 lg 3 loetleb isikuid, kellel on kassatsiooni esitamise õigus. Kassatsiooniõiguse kasutamine süüdistatava huvides on reguleeritud KrMS § 344 lg 3 p-s 2 - sellisel juhul esitab kassatsiooni advokaadist kaitsja enda nimel, millest tulenevalt vastutab ta ka selle sisu ja seaduse nõuetele vastavuse eest. KrMS § 344 lg 3 p 3, millele viidatakse määruskaebuses, reguleerib kassatsiooni esitamist KrMS § 344 lg-tes 2 ja 21 nimetatud isikute huvides (kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik), ja ka sel juhul on kassatsiooni esitamise õigus vaid advokaadist esindajal. Kuna Riigikohus lahendab valdavalt õiguslikke küsimusi, on seadusandja lähtunud arusaamast, et kassatsiooniga või määruskaebusega võib Riigikohtusse pöörduda vaid professionaalne ja eelduslikult põhjalike õigusteadmistega jurist - kas prokurör või advokaat. Vaid need isikud saavad kaitsta oma seisukohti ka Riigikohtu suulisel istungil. 8. Käesolevas kriminaalasjas on määruskaebuse esitanud ja allkirjastanud süüdistatav K.V., kellel ei ole KrMS § 384 lg-st 2 ja § 344 lg-st 3 tulenevalt määruskaebuse esitamise õigust. Määruskaebuse tekstist selgub, et isiku kaitsja (vandeadvokaat A. Umuršadjants) pidas ringkonnakohtu määrust põhjendatuks ega soovinud seda vaidlustada, mistõttu esitab määruskaebuse süüdistatav ise. 9. Kolleegium leiab, et määruskaebuses sisalduv märge "advokaadi vahendusel" ja kaebusele lisatud vandeadvokaat A. Umuršadjantsi kinnitus selle kohta, et kaebus on koostatud tema kaasabil, ei vasta KrMS § 344 lg 3 p 2 nõuetele. Advokaadi ülesanded ei seisne (vaid) süüdistatava abistamises määruskaebuse koostamisel, vaid kaitsealuse seisukohtade väljaselgitamises ja tema huve arvestavalt seaduse nõuetele vastava kassatsiooni või määruskaebuse vahetus esitamises. Ainult sellisel juhul on tagatud seadusandja püstitatud eesmärk kassatsiooni ja määruskaebuse esitamise õigusega isikute ringi piiramisel. 10. KrMS § 350 lg 2 p 2 järgi jäetakse kassatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse esitajale, kui selle esitajal ei ole kassatsiooni esitamise õigust KrMS § 344 lg 3 järgi. KrMS § 390 lg 1 kohaselt juhindutakse määruskaebuse lahendamisel Riigikohtus KrMS 12. peatüki sätetest, mis reguleerivad kassatsioonimenetlust. Juhindudes KrMS § 384 lg-st 2, § 390 lg-st 1 ja § 350 lg 2 p-st 2 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium K.V. määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe