3-3-1-89-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-89-09 Määruse kuupäev 10. veebruar 2010 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Harri Salmann Kohtuasi Oleg Borissovi kaebus Ida Politseiprefektuurilt mittevaralise kahju väljamõistmiseks kohtu äranägemisel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-613 Menetluse alus Riigikohtus Oleg Borissovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada Oleg Borissovi määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a määrus haldusasjas nr 3-09-613. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Oleg Borissov esitas 24. märtsil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Ida Politseiprefektuuri (alates 1. jaanuarist 2010 Ida Prefektuur) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Kaebuse kohaselt määras Ida Politseiprefektuur 19. juuni 2006. a väärteootsusega O. Borissovile liiklusseaduse § 7417 nõuete rikkumise eest rahatrahvi 900 krooni selle eest, et O. Borissov põhjustas 15. veebruaril 2006 liiklusõnnetuse ja tekitas sellega Ida Politseiprefektuurile varalist kahju. Viru Maakohus tühistas 5. aprilli 2007. a otsusega väärteoasjas nr 4-06-2863 Ida Politseiprefektuuri otsuse ja Riigikohus jättis 22. juuni 2007. a määrusega Ida Politseiprefektuuri kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. O. Borissov väitis kaebuses, et sai 15. veebruaril 2006 toimunud liiklusõnnetuses parema käe trauma, mida tuli pikalt ravida. Kahju tekitas teise liiklusõnnetuses osalenud auto juht, oma ametiülesandeid täitnud Ida Politseiprefektuuri politseiametnik. Viru Maakohtu 5. aprilli 2007. a otsusest tuleneb, et politseiametnik oli liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. O. Borissov palus kohtul vaadata kaebus läbi riigilõivuta, sest ta on maksejõuetu, ja pidada riigilõiv kinni kohtu määratavalt hüvitiselt. 2. Tartu Halduskohus jättis 15. aprilli 2009. a määrusega O. Borissovi riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. Halduskohus leidis, et maksejõuetu isiku võib jätta riigilõivu tasumisest vabastamata, kui kaebuses esitatud nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks. Olulised on küsimused, millest võib arvestataval määral sõltuda isiku jaoks tähtsate huvide realiseerumine või tema elukorraldus. O. Borissovi nõude puhul seisnes väidetav kahju mittepüsivates füüsilistes ning emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul õigus saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei

saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. 3. O. Borissov esitas Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a määruse peale määruskaebuse, milles selgitas, et on töötu ja seetõttu maksejõuetu. O. Borissovi arvates diskrimineeris halduskohus teda varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu ning eiras tahtlikult riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11. Halduskohus rikkus ka riigivastutuse seaduse § 9 lg-t 1, § 12 lg-t 3 ja § 17 lg-t 3; põhiseaduse §-e 12, 15, 25 ja 152 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-t 1 ja artiklit 14. 4. Tartu Ringkonnakohus jättis 21. oktoobri 2009. a määrusega O. Borissovi määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu hinnanguga, et tegemist ei olnud kaebaja jaoks olulise küsimusega. Ringkonnakohtu arvates ei saanud kaebust pidada ka perspektiivikaks. Haldusasja materjalidest nähtuvalt toimus liiklusõnnetus seetõttu, et Ida Politseiprefektuuri ametnikud püüdsid O. Borissovit ja temaga kaasas olnud isikut kinni pidada seoses kriminaalasjaga, milles kaebaja tunnistati hiljem süüdi. Kuna tegemist oli kahtlustatavate kinnipidamisega, ei ole alust väita, et vastustaja ametnikud käitusid õigusvastaselt. Väärteootsuse tühistamisest ei saa järeldada, et väidetava käetrauma põhjustanud toimingud oleksid olnud õigusvastased. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Riigikohtule esitatud määruskaebuses kordas O. Borissov ringkonnakohtule esitatud väiteid ja taotles Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a määruse tühistamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. RLS § 22 lg 1 p 11 sätestab: "Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: 11) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamine." Kui nimetatud riigilõivuvabastus laieneb ka kahjunõude esitamisele halduskohtumenetluses, nagu väidab määruskaebuse esindaja, puudus kohtutel vajadus hinnata O. Borissovi maksejõuetust ning kaaluda tema maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust. 7. RLS § 22 lg 1 p 11 sõnastuse kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud isikud, kes esitavad kahju hüvitamise "hagi". Seega sätet grammatiliselt tõlgendades tuleb kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse halduskohtus läbivaatamise eest tasuda riigilõivu RLS § 56 lg-tes 11 või 12 ette nähtud määras. 8. Halduskolleegiumi arvates ei ole olemuslikku vahet, kas isiku tervist on kahjustatud eraõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes. Seetõttu ei näe halduskolleegium ka mõistlikku põhjust, miks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud alustel maakohtusse pöörduva isiku kohtutoimingutega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest, kuid samadel alustel kahjunõudega halduskohtusse pöörduv isik peab nõude läbivaatamise eest tasuma riigilõivu. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt ei saa RLS § 22 lg 1 p- s 11 ette nähtud riigilõivuvabastus sõltuda pelgalt sellest, kas kahjunõude läbivaatamine kuulub maa-

või halduskohtu pädevusse. 9. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et erinevate tõlgendamisvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole. Samuti tuleks eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse (vt nt Riigikohtu üldkogu 22. veebruari 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-2- 1-73-04, p 36; põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. mai 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1- 1-09, p 19). Seetõttu peab halduskolleegium õigeks tõlgendada RLS § 22 lg 1 p 11 nii, et selles sätestatud riigilõivuvabastus laieneb ka kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamisele halduskohtumenetluses. 10. Kuna O. Borissovil ei olnud kohustust käesolevas asjas riigilõivu tasuda, ei pea halduskolleegium vajalikuks analüüsida määruskaebuse ülejäänud väiteid. 11. O. Borissovi määruskaebus tuleb rahuldada. Riigilõivuseaduse ebaõige kohaldamise tõttu tühistab halduskolleegium Tartu Halduskohtu 15. aprilli 2009. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 21. oktoobri 2009. a määruse haldusasjas nr 3-09-613 ning saadab asja halduskohtule O. Borissovi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tõnu Anton, Julia Laffranque, Harri Salmann