3-1-1-115-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-115-09

Otsuse kuupäev

8. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja

Priit

Pikamäe,

liikmed

Ott

Järvesaar

ja

Eerik Kergandberg

Kohtuasi

R. I. väärteoasi korruptsioonivastase seaduse § 263 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. augusti 2009. a otsus väärteoasjas

nr 4-09-4977

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. I. kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2010

Istungil osalenud isikud

R. I. kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kohtuvälise

menetleja esindaja Jevgeni Fedorenko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 14. augusti 2009. a otsus R. I. karistamises KVS § 263 järgi ja lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

2. Kassatsioon rahuldada.

3. Mõista Eesti Vabariigilt R. I. kasuks välja 7200 (seitse tuhat kakssada) krooni valitud kaitsjale

makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida Politseiprefektuuri 12. märtsi 2009. a otsusega karistati R. I.-t korruptsioonivastase seaduse (KVS)

§ 263 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut summas 6000 krooni selle eest, et tema, olles Kohtla-Järve

aselinnapeana ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, oli ajavahemikus 30. novembrist 2005 kuni 29. detsembrini

2008 OÜ F. juhatuse liige ja osanik. Väärteootsuse kohaselt rikkus R. I. sellega KVS § 19 lg 2 p-s 2

sätestatud keeldu olla äriühingu juht- või järelvalveorgani liige.

2. R. I. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotles karistusotsuse tühistamist ja

väärteomenetluse lõpetamist. Menetlusalune isik märkis, et aselinnapeana ei ole ta ametiisik KVS § 4 lg 1

tähenduses, sest tal puudub KVS § 3 lg-s 2 sätestatud ametiseisund. Aselinnapeana ja ühtlasi linnavalitsuse

liikmena on ta ametiisik hoopis KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses. Korruptsioonivastase seaduse § 20 lg 1

kohaselt ei reguleerita KVS § 4 lg 2 p-des 1-16 nimetatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiiranguid KVS §-

s 19, vaid need on sätestatud eriseadustes.

3. Viru Maakohtu 14. augusti 2009. a otsusega jäeti kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus

rahuldamata. Kohus nõustus menetlusaluse isikuga selles, et linnavalitsuse liikmele kui ametiisikule KVS § 4

lg 2 p 15 tähenduses ei laiene KVS § 20 lg-st 1 lähtudes KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud tegevuskeeld. See

aga ei tähenda, et KVS § 19 lg-s 2 sätestatud keeld ei laiene abilinnapeale kui linnavalitsuse liikmele.

Linnavalitsuse liikmena oli menetlusalusel isikul KVS § 3 lg-s 2 kirjeldatud ametiseisund: õiguspädevus

vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara

erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel. Õiguspädevus, mille andis talle

linnavalitsuse liikmeks olemine, ei ole lahutatav tema kui aselinnapea õiguspädevusest, sest nimelt

linnavalitsuse liikmena oli ta kinnitatud aselinnapeaks. Sellest tulenevalt oli R. I. kui aselinnapea

ametiisikuks KVS § 4 lg 1 mõttes, mistõttu tema suhtes kehtis KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud tegevuskeeld.

Tema kui aselinnapea suhtes puudub alus KVS § 20 lg 1 kohaldamiseks.

Ühtlasi leidis kohus, et R. I. pani KVS §-s 263 sätestatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis,

kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastavat asjaolu, arvates, et linnavalitsuse liikmena ei kehti talle kui

abilinnapeale KVS § 19 lg 2 p-s 2 toodud tegevuskeeld. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

oleks ta pidanud seda aga ette nägema.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni R. I. kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, kes taotleb

maakohtu otsuse tühistamist R. I. karistamises KVS § 263 järgi ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29

lg 1 p 1 järgi. Kassatsiooni põhjendused on järgmised.

4.1 Kassaator on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud menetlusaluse isiku suhtes KVS § 4 lg 1

ja jätnud kohaldamata KVS § 20 lg 1. R. I. on aselinnapeana ja linnavalitsuse liikmena ametiisik KVS § 4 lg

2 p 15, mitte KVS § 4 lg 1 tähenduses. Seega kehtib tema suhtes KVS § 20 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt ei

reguleerita KVS § 4 lg 2 p-des 1-16 nimetatud ametiisikute töökoha- ja tegevuspiiranguid KVS §-ga 19.

Eelnimetatud põhjusel ei saa R I. KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud keelu rikkumise eest KVS § 263 järgi

karistada, mistõttu tuleb väärteomenetlus tema suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Ühtlasi juhib

kassaator Riigikohtu tähelepanu sellele, et R. I.-le väärteoprotokollis etteheidetud ettevõtluskeelu rikkumine

seisneb selles, et ta on aselinnapeana töötamise ajal olnud OÜ F. juhatuse liige ja osanik.

Korruptsioonikahtlast suhet, tegevust ega tulu saamist ei ole R. I.-le ette heidetud. Ka maakohus on

tuvastanud, et OÜ-l F puudus õigussuhe Kohtla-Järve linnavalitsusega ja nende vahel ei ole kunagi toimunud

ühtegi tehingut.

4.2 Maakohus ei ole hinnanud väärteomenetluse lõpetamise võimalikkust VTMS § 30 sätestatud alustel.

Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et R. I. on 28. detsembril 2008 astunud OÜ F. juhatusest

välja, välistamaks avaliku võimu kandjale tekkida võivat kahju.

5. Kassatsioonile esitas vastuse kohtuväline menetleja, kes leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt 20. veebruaril 2004 kinnitatud Kohtla-Järve Linnavalitsuse

Linnaarenguteenistuse põhimäärusest nähtub, et Kohtla-Järve aselinnapeal linnaarenguküsimustes on KVS §

3 lg-s 2 sätestatud õiguspädevus, millest saab järeldada, et ta on ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalust isikut KVS § 263 järgi karistatud selle eest, et tema, olles

Kohtla-Järve aselinnapeana ametiisik KVS § 4 lg 1 mõttes, oli ajavahemikul 30. novembrist 2005 kuni 29.

detsembrini 2008 OÜ F. juhatuse liige ja osanik, rikkudes sellega KVS § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud keeldu olla

äriühingu juht- või järelevalveorgani liige. R. I. kaitsja on kassatsioonis leidnud, et R. I.-t ei saa käsitada

ametiisikuna KVS § 4 lg 1 mõttes, vaid tulenevalt asjaolust, et R. I. on Kohtla-Järve aselinnapeana

linnavalitsuse liige, on ta ametiisik KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses. Maakohus on seevastu asunud

seisukohale, et R. I. oli küll linnavalitsuse liige, kuid samal ajal oli ta ka abilinnapea, kellel oli KVS § 3 lg-s

2 sätestatud ametiseisund, mistõttu tuleb teda käsitada ametiisikuna KVS § 4 lg 1 mõttes.

7. Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2 kohaselt on KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutel keelatud

olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja.

Eelnevast nähtub, et KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenev äriühingu juht- või järelevalveorganisse kuulumise keeld,

mille rikkumist R. I.-le ette heidetakse, laieneb üksnes KVS § 4 lg-s 1 nimetatud ametiisikutele. Seetõttu on

käesoleva väärteoasja keskseks küsimuseks, kas R. I. oli Kohtla-Järve aselinnapeana ametiisik KVS § 4 lg 1

tähenduses või sama sätte 2. lõike 15. punkti tähenduses.

7.1 Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 1 kohaselt on ametiisik KVS § 3 lg-s 2 sätestatud ametiseisundit

omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja.

Ametiseisund on KVS § 3 lg-st 2 lähtudes ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele

isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise,

võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt

ja õiguspäraselt. Korruptsioonivastase seaduse § 4 lg 2 p 15 sätestab, et ametiisikuks korruptsioonivastase

seaduse tähenduses on ka vallavanem ja linnapea, valla- ja linnavalitsuse liikmed. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul nähtub korruptsioonivastase seaduse neljanda paragrahvi ülesehitusest, et 2. lõike p-des 1-28

nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena tulenevalt ametikohast ja nende puhul ei ole

enam vajalik tuvastada ametiseisundit KVS § 3 lg 2 mõttes.

7.2 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lg 4 kohaselt kuuluvad valla- või linnavalitsuse

koosseisu vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed. Valla- või linnavalitsuse moodustamise üksikasjalik

kord sätestatakse KOKS § 28 lg-st 2 tulenevalt valla või linna põhimääruses. Kohtla-Järve Linnavolikogu

23. mai 2000. a määrusega nr 18 kinnitatud Kohtla-Järve linna põhimääruse § 38 lg 1 kohaselt kuuluvad

linnavalitsusse linnapea ja linnavalitsuse liikmed. Sama sätte teise lõike järgi esitab linnapea linnavolikogule

kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta. Kohtla-Järve linna põhimääruse § 20 lg 1 p

37 sätestab, et linnavolikogu ainupädevusse kuulub linnavalitsuse liikmete kinnitamine. Kohtla-Järve

Linnavolikogu 30. novembri 2005. a otsusest nr 7 nähtub, et Kohtla-Järve Linnavolikogu kinnitas kohaliku

omavalitsuse korralduse seaduse sätete ja Kohtla-Järve linna põhimääruse § 38 lg 2 alusel Kohtla-Järve

Linnavolikogu 23. novembri 2005. a otsusega nr 2 valitud Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi

ettepanekut arvestades linnavalitsuse arvuliseks koosseisuks viis liiget, s.o linnapea ja neli aselinnapead.

Sama päeva otsusega nr 8 kinnitas Kohtla-Järve Linnavolikogu ametisse neli aselinnapead, sh R. I. (tl 28).

Eelnevast järeldub, et Kohtla-Järve Linnavolikogu 30. novembri 2005. a otsustega nr 7 ja 8 moodustati

linnavalitsus, mille liikmeteks olid linnapea ja neli aselinnapead. Seega oli R. I. aselinnapeana linnavalitsuse

liige ja sellest tulenevalt ametiisik KVS § 4 lg 2 p 15 tähenduses, mitte aga sama paragrahvi esimese lõike

mõttes.

7.3 KVS § 20 lg 1 kohaselt ei reguleerita KVS § 4 lõike 2 punktides 1-16 nimetatud ametiisikute töökoha- ja

tegevuspiiranguid sama seaduse paragrahvis 19, vaid need on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse

paragrahvides 63 ja 84 ning Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri, Riigikontrolli, Eesti Panga,

prokuratuuri, kaitseväe, kohtunike, politsei, notariaadi, kohtutäiturite ning kohaliku omavalitsuse tegevust

käsitlevates seadustes, samuti muudes õigusaktides, mis eraldi käsitlevad nende kategooriate ametiisikute

ametiseisundit, õigusi ja kohustusi.

7.4 Eeltoodu alusel leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et KVS § 19 lg 2 p-st 2 tulenev piirang ei kehtinud

R. I. suhtes ja teda ei saa selle rikkumise eest KVS § 263 järgi karistada. Nimetatud põhjusel ja juhindudes

VTMS § 29 lg 1 p-st 1 ja § 174 p-st 4 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Viru Maakohtu 14. augusti

2009. a otsuse R. I. karistamises KVS § 263 järgi ja lõpetab väärteomenetluse teos väärteo tunnuste

puudumise tõttu. Kassatsioon tuleb rahuldada.

8. Kassatsioonis on kaitsja esitanud taotluse hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu.

VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse

alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Käesolevas väärteoasjas taotles kassaator kaitsja tasu

hüvitamist 7200 krooni ulatuses. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab

kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust kõnealuses väärteoasjas ning

väärteoasja mahtu ja keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. jaanuari 2010. a otsus väärteoasjas

nr 3-1-1-104-09, p 15). Kolleegiumi hinnangul vastab kassaatori poolt taotletav tasu väärteoasja mahule ja

keerukusele, mistõttu tuleb kassaatori taotlus hüvitada menetlusalusele isikule kaitsjale makstud tasu 7200

krooni rahuldada.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg