Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-111-09 AI generated

3-1-1-111-09 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-111-09
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 3. aprilli 2009. a otsusega karistati S. P. välismaalaste seaduse (VMS) § 164 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 3600 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-111-09 · Riigikohus: Eestis ilma elamisloata. Et S. P. töötas OÜ-s B., aga mitte OÜ-s A., ei ole VMS § 164 seisukohalt oluline.

Keywords

AI generated
normal loss of working hours duration of incapacity legal working time home working short-time work part-time work
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-111-09

Otsuse kuupäev

5. veebruar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Kivi

Kohtuasi

S. P. väärteoasi välismaalaste seaduse § 164 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. juuli 2009. a kohtuotsus väärteoasjas

nr 4-09-6139

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

9. detsember 2009

Istungil osalenud isikud

Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (praegune Politsei- ja

Piirivalveamet) esindaja Margot Pellmas ja S. P. kaitsja

vandeadvokaat Andres Aavik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 16. juuli 2009. a kohtuotsus S. P. väärteoasjas välismaalaste seaduse §

164 järgi ja saata väärteoasi samale kohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 3. aprilli 2009. a otsusega karistati S. P. välismaalaste seaduse

(VMS) § 164 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 3600 krooni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt

töötas S. P., kellele olid väljastatud elamisload töötamaks OÜ-s A, alates 23. septembrist 2005. a, s.o kolm

aastat, viis kuud ja kaheksateist päeva seadusliku aluseta OÜ-s B. Sellega rikkus S. P. VMS § 13 lg 1

nõudeid ja pani seeläbi toime väärteo VMS § 164 järgi.

2. Otsuse peale esitas S. P. kaitsja vandeadvokaat Andres Aavik kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja

otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebaja märkis, et S. P.-l oli elamisluba töötamiseks Eestis ja

sellest lähtuvalt ei saa ta VMS § 164 järgi vastutada, sest see säte kohaldub üksnes isikutele, kes töötavad

Eestis ilma elamisloata. Et S. P. töötas OÜ-s B., aga mitte OÜ-s A., ei ole VMS § 164 seisukohalt oluline.

Pealegi on S. P.-le 24. märtsil 2007. a väljastatud elamisluba varustatud märkusega "ei vaja töötamiseks

tööluba".

3. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. VMS § 13 alusel välja antav elamisluba töötamiseks

sisaldab ühe tingimusena ka tööandja nimetamist. S. P.-le väljastatud elamislubadest ilmneb, et talle on antud

õigus töötada OÜ-s A. Juhul kui välismaalane läheb tööle mõne teise tööandja juurde kui elamisloas

nimetatu, langeb ära tema Eestis viibimise seaduslik alus.

4. Harju Maakohtu 16. juuli 2009. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus

lõpetati väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus

leidis, et S. P.-le väljaantud elamislubades ei ole sätestatud mingeid tingimusi, s. o S. P. Eestis töötamine ei

ole piiratud ühegi konkreetse äriühinguga. Juhinduvalt VMS § 131 lg 4 p-st 3 võis menetlusalune isik seega

töötada OÜ-s B. S. P. töötamist viimasena nimetatud osaühingus ei saa pidada ebaseaduslikuks ka seetõttu, et

nii OÜ B. kui ka OÜ A. kuuluvad ühte kontserni, kuna mõlemad äriühingud on AS-i G. tütarettevõtted.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Harju Maakohtu otsuse peale esitas KMA kassatsiooni. Kassaator leiab, et VMS § 133 lg-ga 6 sätestatakse

üheselt, et elamisloas töötamiseks määratakse konkreetne tööandja. Alates momendist, mil S. P. enam OÜ-s

A. ei töötanud, viibis ta Eestis seadusliku aluseta ja uue tööandja juures töötamiseks oleks ta pidanud

taotlema uuesti elamisluba. Samuti on maakohus vääralt pidanud elamisloa väljundina silmas isikut

tõendavat dokumenti, millel puudub märge tööandja kohta. Mõõtuandev on see, et OÜ A. on kantud

tööandjana S. P. koostatud elamisloa taotlemise ankeedile. Väär on maakohtu seisukoht, nagu saaks OÜ-d A.

ja OÜ-d B. ühte kontserni kuulumise tõttu samastada, kuna juriidiliselt on tegu erinevate isikutega.

6. Kassatsioonivastuses taotleb S. P. kaitsja A. Aavik kassatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata

jätmist. S. P.-l oli elamisluba ja seetõttu viibis ta lähtuvalt VMS § 51 lg 1 p-st 1 Eestis seaduslikul alusel.

Kassaatori viited VMS §-le 133 on asjakohatud, kuna selles paragrahvis reguleeritu rikkumist S. P.-le ette

heidetud ei ole. Kohus on õigesti lähtunud isikut tõendavast dokumendist, millele pole mingeid elamisluba

kitsendavaid tingimusi kantud. Kassaatori viide S. P. poolt KMA-le esitatud taotlusele ei ole asjakohane,

kuna see taotlus ei oma väärteomenetluses tähendust.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi istungil jäid nii kassaator kui ka menetlusaluse isiku kaitsja oma varem

esitatud seisukohtade juurde.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Harju Maakohtu 16. juuli 2009. a otsuse materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu järgmistel põhjendustel.

8.1. Välismaalastele elamislubade töötamiseks väljastamist reguleerib välismaalaste seadus, mille paragrahv

13 sätestab välismaalase Eestis töötamise õiguslikud alused. Selle paragrahvi kolmanda lõike kohaselt on

keelatud välismaalasel Eestis töötada, kui ta ei oma elamisluba töötamiseks. VMS § 133 lg 1 kohaselt

antakse elamisloaga töötamiseks välismaalasele õigus viibida Eestis töötamise eesmärgil elamisloas

määratud tingimustel. Sama paragrahvi kuuenda lõike kohaselt määratakse elamisloas töötamiseks kindlaks

välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht. Samuti

on välismaalasel keelatud töötada Eestis elamisloaga töötamiseks, milles ei ole tingimusi kindlaks määratud.

Seega järeldub välismaalaste seaduse süstemaatilisest tõlgendamisest, et välismaalane, kes taotleb elamisluba

töötamiseks Eestis, on seotud elamisloas märgitud töötamise tingimustega ja talle antakse elamisluba

töötamiseks üksnes kindlaksmääratud tingimustel, milleks on muuhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht

ja töökoht.

8.2. Välismaalaste seaduse väär tõlgendamine ja väärteoasjas sisalduvate materjalidele ebaõige hinnangu

andmine ongi Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates toonud kaasa Harju Maakohtu eksliku seisukoha, et

S. P. Eestis töötamine ei olnud piiratud ühegi konkreetse tööandja või -kohaga ning järelduse, et S. P. ei

rikkunud 25. septembril 2005. a tööle asumisega OÜ-sse B. elamisloa andmiseks olnud aluseid ja tingimusi.

8.3. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et S. P.-le on KMA poolt väljastatud elamisluba töötamiseks

Eestis. Kuid maakohtu otsusest ei nähtu, mida pidas kohus silmas väites: "Nagu nähtub S. P.-le väljaantud

elamislubadest, ei ole seal mingeid tingimusi märgitud" (tl 52), ehk teisisõnu, milliseid väärteoasjas

esinevaid materjale käsitas maakohus elamislubadena. Riigikohtu kriminaalkolleegium tõdeb, et

välismaalaste seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas oleva elamisloana ei saa käsitada S. P. taotlust

tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks, elamisloa kleebist ega ka elamisloana pealkirjastatud

väljavõtteid KMA andmebaasist. Käsitletava väärteoasja materjalidest nähtub, et S. P. esitas taotluse

tähtajalise elamisloa saamiseks töötamiseks laevakoostaja-keevitajana OÜ-s A KMA-le 14. veebruaril 2005.

a. KMA kirja kohaselt otsusega nr 2020098333TE talle vastav elamisluba töötamiseks ka väljastati

(tl 8 pöördel), kuid nii see otsus kui ka selle koopia toimikust puudub. Vastavalt "Tähtajalise elamisloa ja

tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise korra ja välismaalase Eestist

eemalviibimise registreerimise korra" (edaspidi Kord) § 9 lg-le 2 teavitatakse välismaalast tähtajalise

elamisloa andmisest KMA (praegu Politsei- ja Piirivalveameti) veebilehe kaudu, e-posti teel, telefoni teel või

muul sobival viisil. Mil viisil toimus S. P. teavitamine talle tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest,

väärteoasja materjalidest ei nähtu. Küll on aga materjalide juures elamisloa kleebis (tl 5). Kuni 31. maini

2006. a kehtinud siseministri 22. märtsi 2004. a määruse nr 21 "Elamisloa andmete välismaalase

reisidokumenti kandmise ja kande annulleerimise vormi kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt kantakse elamisloa

andmed välismaalase reisidokumenti kleebisel (praegu näeb sellise regulatsiooni ette siseministri 8. mai

2006. a määruse nr 28 "Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise kord" § 13 lg 1). Korra § 59 lg

1 alusel peab välismaalane elamisloa andmete kandmiseks reisidokumenti pöörduma isiklikult KMA-sse

(praegu Politsei- ja Piirivalveametisse), kes kannab elamisloa andmed reisidokumenti. Osutatud elamisloa

kleebisel puuduvad igasugused andmed selle kohta, mis tingimustel S. P.-le väljastati elamisluba töötamiseks

Eestis, see tähendab, et muu hulgas on ära näitamata nii tööandja, töötamise koht kui ka töökoht. Ainuke

märkus elamisloa kleebisel on: "ei vaja töötamiseks tööluba". Ka väärteotoimiku lehekülgedel 36 ja 37

elamisloana pealkirjastatud KMA andmebaasi väljavõtetes puuduvad andmed tööandja, töötamise koha ja

töökoha kohta. Vastavalt VTMS §-le 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 60 lg-le 1 tugineb kohus

süüasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Et käesoleval juhul

asjassepuutuvad välismaalaste seaduses sätestatud nõuetele vastavad S. P.-le väljastatud elamisload

väärteomaterjalide hulgast puuduvad, ei saanud kohus neile ka väärteoasja arutades tugineda.

8.4. VTMS § 123 lg-st 2 tuleneb väärteoasja igakülgse arutamise põhimõte. Käesoleval juhul oleks kohus

sellest põhimõttest lähtuvalt pidanud uurima S. P. elamislubade tingimustega seonduvat. Seda tegemata jättes

rikkus kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-30-09 - RT III, 2009, 17, 127, p 5).

9. Asja uuel arutamisel maakohtus tuleb kindlaks teha, kas ja millistel tingimustel väljastas KMA S. P.le

elamisload töötamiseks. Seejärel tuleb tuvastada, kas S. P. oli isik, kellel puudus elamisluba töötamiseks ja

kellel seetõttu ei olnud Eestis töötamiseks seaduslikku alust ning kes täitis Eestis töötades VMS § 164

objektiivse koosseisu. Peale selle tuleb vajadusel hinnata, kas menetlusaluse isiku teos esinevad ka ülejäänud

deliktistruktuuri elemendid.

10. Kooskõlas eelmärgituga ja lähtudes VTMS § 174 p-st 7 ning § 175 p-st 1 ja 2 rahuldab kolleegium

kassatsiooni, tühistab Harju Maakohtu 16. juuli 2009. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks Harju

Maakohtule.

Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Lea Kivi