3-2-1-163-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-163-09

Määruse kuupäev

Tartu, 1. veebruar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Eire Einola hagi Elmo Lokuta vastu ehituses puuduste

kõrvaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-07-47642

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eire Einola määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Eire Einola, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Asja läbivaatamise kuupäev

11. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-47642 ja

saata Eire Einola riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus uueks läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Eire Einola määruskaebuselt

5. novembril 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eire Einola (hageja) esitas 14. novembril 2007 Elmo Lokuta (kostja) vastu hagi, milles palus

kohustada kostjat kõrvaldama Ülenurme vallas Xxxx külas Xxxxx xxx x asuval elamul esinevad

puudused. Kui kostja puudusi ei kõrvalda, palus hageja mõista kostjalt välja rahalise hüvitise. Tartu

Maakohus rahuldas 12. juuni 2009. a otsusega Eire Einola hagi Elmo Lokuta vastu osaliselt.

Hageja esitas 13. juulil 2009 maakohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse,

milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuse järgi on hagi hind apellatsioonimenetluses 1 022 815 krooni 85 senti, millelt

tuleb tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Hageja esitas ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, milles

palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. oktoobri 2009. a määrusega hageja taotluse rahuldamata ja määras

riigilõivu tasumise osamaksetena.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja elukutselt raamatupidaja, kuid viibib praegu

lapsehoolduspuhkusel. Hagejal on kaks last. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on

hageja raamatupidamise ja maksunõustamisega tegelevate osaühingute osanik. Hageja

kuusissetulekuks on riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadavad sotsiaaltoetused, kokku

18 355 krooni. Hageja elukaaslase sissetulek on 3820 krooni kuus. Lisaks toetavad hagejat iga kuu

3000-5000 krooniga tema vanemad. Hageja pangakontodel on kokku hoiustatud 9107 krooni.

Hageja ja tema perekonnaliikmete varaks on kinnistu, mille asukohaks on Xxxxx xxx x, Xxxx küla,

Ülenurme vald, Tartumaa. See on ka hageja elukohaks. Lisaks sellele kuulub hagejale hoonestamata

kinnistu, mille asukoht on Xxxxx xxx x, Xxxx küla, Ülenurme vald, Tartumaa. Hagejale kuulub

sõiduauto Honda Civic (ehitusaasta 1988) väärusega 4000 krooni. Liiklusregistri elektroonilisest

andmebaasist nähtuvalt on hageja ja tema elukaaslane liisinguandjale kuuluva sõiduauto Lexus

(ehitusaasta 2008) kasutajad.

Taotluse kohaselt on hageja ja temaga kooselavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulud kuus

kokku 20 600 krooni, sh eluasemekulud 4700 krooni, kulutused toidule 5500 krooni, transpordikulud

2000 krooni, sidekulud 600 krooni, tervishoiukulud 2700 krooni, riided, majapidamiskulud ja

lemmiklooma toit kokku 1500 krooni, hügieenitarbed 2000 krooni, elukaaslase makstav elatis

eelmisest kooselust sündinud lapsele 1600 krooni.

Hageja majandusliku seisundi hindamisel ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg 1

kohaselt arvestada kahe laenu tagastamise kohustusega (5500 krooni kuus). TsMS § 186 lg 1 mõtteks

ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis menetlusosaline

on endale võtnud, vaid üksnes eluaseme soetamiseks võetud laenu ja sedagi mõistlikus ulatuses.

Hageja majanduslik seisund, mis võimaldab teha suhteliselt suuri kulutusi eluasemele, kasutada uut

sõiduautot ning omada kinnistut, mida iga päev ei kasutata, ei ole selline, millest saaks järeldada tema

maksejõuetust. Arvestades nõutava riigilõivu suurust ja asjaolu, et hageja ülalpidamisel on kaks

väikest last, tuleb hagejal võimaldada tasuda riigilõivu osamaksetena 5000 krooni kuus 1,5 aasta

jooksul.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada, teha

uue määruse ja rahuldada hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

Hageja arvates tuleb TsMS § 184 lg 4 järgi eeldada, et hagejal on jätkuvalt õigus saada menetlusabi.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas on hageja majanduslik seisund muutunud, ega küsinud

hagejalt selgitusi tema kulutuste ja sissetulekute kohta.

Ringkonnakohus ei arvestanud sellega, et alates veebruarist 2010 väheneb hageja sissetulek oluliselt,

sest vanemahüvitise maksmine lõpetatakse, samas ei ole hagejal võimalik väikese lapse kõrvalt

täiskoormusega tööle asuda. Kuna hageja vajab laste eest hoolitsemisel käeproteesi tõttu kõrvalist

abi, ei ole hageja elukaaslasel võimalik töötada täiskoormusega. Proteesi tõttu on hagejal

lisakulutused. Hageja võttis osaühingult laenu, et teha eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu

tagasimakseid. Seega on tegemist eluaseme soetamiseks võetud laenuga. Ringkonnakohtu viidatud

sõiduk ei kuulu hagejale ega tema elukaaslasele. Ainuüksi auto kasutamise võimalus ei iseloomusta

isiku majanduslikku olukorda. Vaidluse esemeks oleva kinnisasja võõrandamine ei ole turgu

arvestades otstarbekas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning hageja taotlus saata TsMS § 691 p 2 ja

TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

tuleb rahuldada.

5. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et TsMS § 184 lg 4 järgi eeldatakse menetlusabi jätkuvust.

See tuleneb TsMS § 184 lg 4 esimesest lausest, mille kohaselt, kui menetlusosalisele on antud

menetlusabi ja ta esitab kohtulahendi peale kaebuse, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka

igas järgmises kohtuastmes. Samas on ringkonnakohtul õigus kaebuse menetlusse võtmisel

kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. See tuleneb TsMS § 184

lg 4 teisest lausest, mille kohaselt kontrollib kohus siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium leiab, et nende eelduste

olemasolu kontrollimise käigus kontrollib kohus ka taotleja majandusliku seisundi muutumist.

6. Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse TsMS § 186 lg 1 järgi tema vara ja

sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema

ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust

omavaid asjaolusid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel

vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema

ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke

sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning

sissetulekuga.

7. Ringkonnakohus on hageja majandusliku seisundi hindamisel ebaõigesti arvestanud varaga, millele

ei saa sissenõuet pöörata. Asja materjalidest nähtuvalt nimetas hageja oma sissetulekuks 15 005-

kroonise vanemahüvitise, 2400-kroonise puudetoetuse ja 900-kroonise lastetoetuse.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-de 3 ja 9 kohaselt ei pöörata sissenõuet puudega

inimese sotsiaaltoetusele ja vanemahüvitisele. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et taotleja

majandusliku seisundi hindamisel ei saa arvestada taotlejale makstavat lapsetoetust (vt Riigikohtu

13. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06 p 15). Eeltoodu kohaselt ei ole kohtul

menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigus arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel

taotleja sotsiaaltoetuse, vanemahüvitise ega lapsetoetusega.

8. Riigikohus on 13. jaanuaril 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et

TsMS § 186 lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid

laenukohustusi, mis hageja on endale võtnud. Lisaks on Riigikohus 14. oktoobril 2009 tsiviilasjas

nr 3-2-1-111-09 tehtud määruse p-s 9 märkinud, et ka eluasemelaenu olemasolu korral tuleb hinnata

seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega. Eluasemele

tehtavate mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna

suuruse ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme

kasutamisega seotud kulusid, s.o tasu vee, elektri, kütte jms eest. Samuti võib eluasemele tehtavaks

mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus ulatuses.

Seega saab hageja majandusliku seisundi hindamisel arvestada ka laenu tagastamise kohustusega, kui

laen on võetud seoses eluasemega.

9. Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja maksejõuetust ei saa järeldada mh seetõttu, et

tal on võimalus kasutada uut sõiduautot. TsMS § 186 lg 1 võimaldab taotleja majandusliku seisundi

hindamisel arvestada üksnes taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaga. See säte ei

anna võimalust arvestada muudele isikutele kuuluva varaga. Seega ei võinud ringkonnakohus hageja

majandusliku seisundi hindamisel arvestada tema kasutuses oleva, kuid liisinguandjale kuuluva

sõiduautoga.

10. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kui ringkonnakohus taotluse uuel läbivaatamisel

vabastab hageja TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult riigilõivu

tasumisest, peab hageja siiski apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 190 lg 4

esimese lause järgi hüvitama riigile menetluskulud täies ulatuses, välja arvatud, kui kohus vabastab

teda menetluse lõppemisel sellest TsMS § 190 lg 7 alusel.

11. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo Lillo &

Lõhmus. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 kolmanda alusel

Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu