3-2-1-158-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-158-09

Määruse kuupäev

Tartu, 1. veebruar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Albert Balojani (pankrotis) hagi Maksim Simsoni vastu

625 000 krooni ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-08-8419

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Albert Balojani (pankrotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Albert Balojan (pankrotis) (isikukood xxxxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Mati Maksing

Kostja Maksim Simson (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Asja läbivaatamise kuupäev

4. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-8419

ning Maksim Simsoni taotlus saada menetluskulude katteks tagatis saata samale

ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Jelena Balojanile Albert Balojani (pankrotis) määruskaebuselt 22. oktoobril

2009. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Albert Balojan (pankrotis) (hageja) esitas 6. märtsil 2008. a Harju Maakohtule hagi Maksim

Simsoni (kostja) vastu põhivõla 625 000 krooni ja viivise saamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 26. mai 2009. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

3. Hageja esitas 26. juunil 2009. a maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu

otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palus hageja

maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning jätta poolte menetluskulud nende endi

kanda. Hageja palus end vabastada apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. juuli 2009. a määrusega hageja taotluse ning vabastas ta

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

5. Kostja esitas 18. augustil 2009. a ringkonnakohtule taotluse, milles palus kohustada hagejat tasuma

60 000 krooni kostja eeldatavate menetluskulude katteks Tallinna Ringkonnakohtu deposiitkontole.

Kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt on ilmselt raskendatud, kuna hageja pankrotihaldur on

avaldanud, et hageja pankrotimenetluses puuduvad vahendid kostja menetluskulude (suurusjärgus

60 000 krooni) hüvitamiseks. Menetluskulude summa 60 000 krooni moodustab tsiviilasja hinda

arvestades Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusega nr 137 "Lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" ettenähtud maksimaalsest

piirmäärast (200 000 krooni) vähem kui ühe kolmandiku. Praegusel juhul puuduvad

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg-s 21 loetletud asjaolud, mis võimaldaksid kohtul

jätta tagatise kas täielikult või osaliselt nõudmata.

6. Hageja esindaja teatas kostja esindajale ja ringkonnakohtule, et soovib taotlusele vastata 30 päeva

jooksul alates selle kättesaamisest 24. augustil 2009 ning et ta viibib 5.-17. september 2009

töölähetuses väljaspool Eestit.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 2. septembri 2009. a määrusega kostja taotluse ning kohustas

hagejat tasuma kostja menetluskulude katteks tagatise 60 000 krooni Rahandusministeeriumi tagatiste

kontole.

Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagimenetluses kostja taotlusel

kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku

seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt

raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot. TsMS § 194 lg 1 kohaselt, kui

seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja tagatise suuruse

kohus. TsMS § 197 kohaselt määrab kohus TsMS §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Ringkonnakohus hoiatas, et juhul, kui hageja tähtaja

jooksul tagatist ei anna, jätab ringkonnakohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Juhindudes

eeltoodust ja arvestades, et kostjal võib hiljem menetluskulude sissenõudmine olla raskendatud,

kohustas ringkonnakohus hagejat tasuma Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 60 000 krooni.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning

teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus rahuldamata, või saata taotlus ringkonnakohtule uueks

lahendamiseks.

Hageja leiab, et ringkonnakohtu määrus on sisuliselt ebaõige. Pankrotis olevalt hagejalt kostja

menetluskulude katteks tagatise nõudmine välistab sisuliselt hageja õiguse pöörduda kohtusse

nõudega, mida kostja on varem tunnistanud. Ringkonnakohtu määrus on vastuolus põhiseaduse

(PS) § 15 lg 1 esimese lausega ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

(EIÕK) art 6 lg-ga 1, sest kohtu määratud viisil tagatise nõudmine takistab ilmselgelt kohtusse

pöördumist. Seetõttu võib TsMS § 196 lg 1 p 3 olla vastuolus PS-ga. Ringkonnakohus oleks pidanud

kontrollima nimetatud sätte vastavust põhiseadusele ja jätma selle vastuolu tuvastamise korral

kohaldamata. EIÕK art 6 lg 1 tõlgendamisel on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) 9. oktoobri

1979. a kohtuotsuses asjas Airey vs. Iirimaa leidnud, et riik rikub isiku õigust pöörduda oma rikutud

tsiviilõiguste kaitseks kohtusse muu hulgas siis, kui riik ei anna isikule tasuta õigusabi. Viidatud EIK

otsusest on analoogia põhjal järeldatav, et tegelik õigus pöörduda kohtusse ei ole tagatud ka sel juhul,

kui riik takistab isikul kohtusse pöördumist sel moel, et ühest küljest loob mehhanismid ja

võimalused vabastada isik menetlusabi korras riigilõivu maksmisest, kuid samas seab menetluse

võimaluse sõltuvusse vaidluse vastaspoole tagatise nõudmise taotlusest. Seejuures menetlusabi on

"abi" selle sõna sisulises tähenduses alles siis, kui see annab kohtusse pöördujale tegeliku võimaluse

oma õigusi kohtus kaitsta.

Ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata TsMS § 196 lg 21. Olukorras, kus kostja on ise

tunnistanud hagejalt raha saamist ja ta keeldub selle tagasimaksmisest ainult otsitud põhjustel, ei ole

kohane jätta hageja õigusi kaitseta kostja taotluse tõttu saada menetluskulude katteks tagatis.

Ringkonnakohus ei ole ka põhjendanud, miks peab hageja andma tagatise just raha hoiustamisega

kohtu deposiitkontol. Kostja ega ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks peaks hageja andma

praeguses menetlusstaadiumis tagatise kostja seniste menetluskulude katteks. Riigikohus on 2. juuni

2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 asunud seisukohale, et kuigi kostja võib taotleda tagatise

andmist TsMS § 196 lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, saab seda TsMS § 196 lg 1 alusel teha

siiski üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada enne kulude

tekkimist. Praegusel juhul saaks kostja esitada taotluse enne apellatsioonkaebusele vastuse

koostamist, kuid seda ei saa teha samas enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist.

Lisaks ei ole põhjendatud ega usutav, et apellatsioonivastuse koostamise kulud oleksid nii suured

nagu tagatis, mille hageja peab vaidlustatava määruse kohaselt andma.

Ringkonnakohus on ekslikult õigusabikulude suuruse hindamisel lähtunud alates 12. septembrist

2008 kehtivast õigusest, õige oleks olnud juhinduda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidest

ja piirmääradest.

Hageja jäeti ära kuulamata, millega ringkonnakohus rikkus TsMS § 5 lg-t 2, § 7, § 199 lg 1 p 4 ja 6.

Selline rikkumine on menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 1 tähenduses.

Kostja taotluse lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on oluline menetlusõiguse normi rikkumine

TsMS § 669 lg 1 p 3 tähenduses. TsMS § 17 lg 1 kohaselt lahendab ringkonnakohus tsiviilasja

kollegiaalselt kolmeliikmelises kohtukoosseisus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel

juhul vaatas kostja taotluse läbi ja lahendas selle üks ringkonnakohtu kohtunik. TsMS § 640 lg 3

esimese lause kohaselt lahendab kohtukoosseisu liige üksinda menetlusosaliste taotlused asja

ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Seega on

ühe kohtuniku lahend apellatsioonimenetluses põhimõtteliselt võimalik, kui on täidetud järgmised

kaks eeldust: (a) kohtunik on kohtukoosseisu liige, (b) lahendatakse taotlus asja ettevalmistamisel või

tehakse korraldav määrus. Hageja leiab, et vaidlustatava määruse puhul ei olnud kumbki eeldustest

täidetud. TsMS § 638 ülesehitusest, samuti TsMS § 17 lg-st 1 tuleneb, et apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisel selgub asja lahendav kohtukoosseis. TsMS § 640 lg-s 3 peetakse sisuliselt silmas

ainult sellise kohtukoosseisu liiget. Seega tuleb ringkonnakohtul esmalt otsustada

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine ja pärast seda saab lahendada poolte taotlusi üks

kohtukoosseisu kohtunik. Menetlusosalistel on TsMS § 199 lg 1 p 2 tõttu õigus teada kohtukoosseisu,

st see tuleb menetlusosalistele teatada koos apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamise või

sellest keeldumisega. Praegusel juhul on vaidlustatud määruse teinud ringkonnakohtunik

ainuisikuliselt enne apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamist, st olukorras, kus pooled ei

olnud teadlikud kohtukoosseisust. Seega on võimalik, et määruse teinud kohtunik ei olnud

kohtukoosseisu liige. Lisaks ei ole tagatise nõudmine seotud asja lahendamise ettevalmistamisega

ringkonnakohtus, samuti ei ole see menetluslikus tähenduses korralduslik küsimus. Seetõttu oleks

pidanud kostja taotluse TsMS § 17 lg 1 alusel lahendama kolmeliikmeline kohtukoosseis.

9. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning ringkonnakohtu

määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning kostja taotlus saada menetluskulude katteks tagatis

tuleb saata samale ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada.

11. Kassatsioonimenetluses tuleb esmalt lahendada küsimus, kas kostja taotluse võis lahendada üks

ringkonnakohtu kohtunik või pidi tagatise andmise otsustama kolmeliikmeline kohtukoosseis.

Kolleegium leiab, et TsMS § 196 alusel tagatist andma kohustava määruse puhul on tegemist

menetlusosalise taotluse lahendamisega asja ettevalmistamisel TsMS § 640 lg 3 mõttes. Selle võib

teha üks kohtukoosseisu kuuluv ringkonnakohtu kohtunik. Tulenevalt TsMS §-st 197 määrab kohus

hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja

jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kui hageja ei anna

eeldatavate menetluskulude katteks tagatist ringkonnakohtus, kohaldub kolleegiumi hinnangul

analoogia alusel TsMS § 643 lg 2 teine lause, mis võimaldab jätta apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse teeb kolmeliikmeline kohtukoosseis.

Seejuures võib kolmeliikmeline kohtukoosseis kaaluda TsMS § 196 lg 21 kohaldamist ja otsustada, et

asja menetletakse vaatamata sellele, et hageja pole tagatist andnud. Seega on põhjendamatu hageja

väide, et kostja taotluse anda menetluskulude katteks tagatis oleks pidanud lahendama

kolmeliikmeline kohtukoosseis.

12. Õige on hageja väide, et menetlusosalistel on TsMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt õigus teada

kohtukoosseisu. Kolleegium leiab, et kohtuasja toimikust peab olema nähtav asja lahendav

kohtukoosseis. Kuigi kohtutoimikust ei nähtu asja lahendav kohtukoosseis, tegi praegusel juhul

määruse ringkonnakohtunik, kes kuulus asja lahendavasse kohtukoosseisu. Riigikohtu poolt asja

materjalide juurde võetud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani (ajavahemiku

15. aprill kuni 31. detsember 2009. a kohta) p 2 kohaselt jaotatakse kohtusse saabunud tsiviilasjad

kohtukoosseisude vahel ettekandja nime järgi võrdselt. Igale kohtukoosseisule jaotatakse võrdselt nii

apellatsioonkaebusi kui erikaebusi. Tööjaotusplaani p 3 kohaselt teeb punktis 2 märgitut arvestades

juhusliku valiku ettekandjate vahel arvuti vastava programmi alusel. Tallinna Ringkonnakohtu

vastuse kohaselt Riigikohtu järelepärimisele kasutab Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas menetleja

automaatsel valikul programmi KLAB. Pärast apellatsioonkaebuse registreerimist määras KLAB

menetlejaks kohtunik Urmas Reinola, kes on 3. koosseisu ettekandja. Tööjaotusplaani p 1 kohaselt

kuuluvad tsiviilasjade arutamiseks moodustatud 3. kohtukoosseisu Urmas Reinola, Ande Tänav ja

Ülle Jänes. Määruse tegi kohtunik Urmas Reinola. Seega on määruse teinud kohtunik, kes kuulus ka

asja lahendavasse kohtukoosseisu.

13. Hageja määruskaebuse kohaselt ei ole kostja ega ringkonnakohus põhjendanud, miks peaks

hageja andma praeguses menetlusstaadiumis tagatise kostja juba kantud menetluskulude katteks.

Kostja leiab, et ringkonnakohus võib nõuda tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks,

sealhulgas nende menetluskulude katteks, mis olid kostjal juba tekkinud. Kolleegium selle kostja

seisukohaga ei nõustu. Tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08 tehtud Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsuse p 16

kohaselt võib kostja taotleda tagatise andmist TsMS § 196 lg 3 kohaselt kogu menetluse kestel, kuid

TsMS § 196 lg 1 alusel üksnes eeldatavate kulutuste katteks, mis tähendab, et taotlus tuleb esitada

enne kulude tekkimist. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kostja ei saa taotleda

ringkonnakohtus, et hageja annaks tagatise kostja nende menetluskulude katteks, mis on tekkinud

asja menetlemisel maakohtus. Kuna praegusel juhul on ringkonnakohus kohustanud hagejat andma

tagatise ka nende menetluskulude katteks, mis on tekkinud maakohtus, tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada ning saata asi ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

14. Ekslik on hageja väide, et ringkonnakohus on praegusel juhul lähtunud õigusabikulude suuruse

hindamisel alates 12. septembrist 2008 kehtivatest piirmääradest. Ringkonnakohus pole otsuse

põhjendavas osas lähtunud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrusest nr 137, mis kehtestas

alates 12. septembrist 2008 uued lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad. Õige on aga see, et tagatise määramisel tuleb arvestada ka lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, kuna määratud

tagatis ei saa olla suurem kui õigusabikulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär. Kuna

praegusel juhul esitati hagi 6. märtsil 2008. a, st Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a

määruse nr 306 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad" kehtimise ajal, said nii hageja kui ka kostja arvestada nende menetluskulude hüvitamise

piirmääradega, mis olid kehtestatud hagi esitamise ajal kehtinud määrusega nr 306 (vt ka Riigikohtu

6. jaanuari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-09, p 9). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul arvestada

tagatise määramisel muu hulgas määrusega nr 306 kehtestatud menetluskulude hüvitamise

piirmääradega.

15. Hageja leiab, et ringkonnakohus jättis põhjendamatult arvestamata TsMS § 196 lg 21, mille

kohaselt, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või

osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või

muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad

kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel

ebaõiglane. Selleks, et kohus saaks hinnata TsMS § 196 lg-s 21 nimetatud eeldusi, peab kohus andma

hagejale võimaluse esitada kostja taotluse kohta oma seisukoht. Ringkonnakohus selleks hagejale

tähtaega ei määranud ja jättis arvestamata hageja soovi vastata 30 päeva jooksul alates 24. augustist

2009. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 669 lg 1 p-s 1 nimetatud õigusliku ärakuulamise

põhimõtet.

16. Kolleegium leiab, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole

vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab

arvestama mõlema poole huvidega. Kohus võib tulenevalt TsMS § 196 lg-st 21 jätta vaatamata

sellele, et tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või

määrata selle tasumise osade kaupa. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat

juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude

sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks.

17. Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese aluse alusel

tagastada kautsjon. Praeguses asjas on hageja eest kautsjoni tasunud Jelena Balojan. Hageja on

TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise

korral tagastada Jelena Balojanile.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu