3-1-1-79-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-79-09

Otsuse kuupäev

28. jaanuar 2010

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik

Kergandberg, Lea Kivi, Villu Kõve ja Priit Pikamäe

Kohtuasi

Kriminaalasi V.N. süüdistuses KarS § 199 lg 2

p-de 4, 5, 8 ja 9 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2009. a otsus kriminaalasjas

nr 1-08-9861

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.N. kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev

25. november 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2009. a otsus muutmata ja kassatsioon

rahuldamata.

2. Mõista Eesti Vabariigilt Vanalinna Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 1062 (üks tuhat

kuuskümmend kaks) krooni, sh käibemaks 162 krooni, V.N-le riigi õigusabi osutamise eest.

3 Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks V.N-lt Eesti Vabariigi kasuks

välja 1062 (üks tuhat kuuskümmend kaks) krooni.

4. Mõista V.N-lt E OÜ kasuks välja 16 000 (kuusteist tuhat) krooni kannatanu valitud

esindajale makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. veebruari 2009. a lühimenetluses tehtud otsusega tunnistati V.N. KarS § 199 lg 2 p-

de 4, 5, 8 ja 9 järgi süüdi mitmetes vargustes ja teda karistati vangistusega 1 aastaks ja 6 kuuks. Pärast KrMS

§ 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 sätete kohaldamist mõistis kohus V.N. ärakantavaks karistuseks 1

aasta 8 kuu ja 19 päeva pikkuse vangistuse algusega 3. novembrist 2008.

Muu hulgas tunnistati V.N. süüdi selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna tungis 2008. a augusti

keskel Harjumaal R vallas A alevikus X asuvasse alajaama, kus ta lõhkus ära E OÜ-le kuuluva 250 kVA

jõutrafo, lasi maha voolata 175 kg trafoõli ja võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära vaskdetaile ning

kesk- ja madalpingeseadme. Selle teoga kannatanule, E OÜ-le, tekitatud kahjuks luges maakohus 285 000

krooni.

Sama kohtuotsusega rahuldati E OÜ tsiviilhagi ja mõisteti V.N-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

kannatanu kasuks välja 285 000 krooni. Kohus leidis, et tsiviilhagi tuleb rahuldada, sest V.N. võttis

kohtuistungil selle õigeks. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus

hagi.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V.N., kes taotles maakohtu otsuse tühistamist E OÜ

kasuks välja mõistetud summa ja kaitsjatasu suuruse osas.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2009. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on E OÜ tsiviilhagi rahuldamist nõuetekohaselt põhjendanud.

Nähtuvalt maakohtu istungiprotokollist selgitati süüdistatavale muu hulgas ka esitatud tsiviilhagide suurust.

Süüdistatav tunnistas tekitatud kahju ega vaielnud tsiviilhagidele vastu. Seega võttis süüdistatav E OÜ

tsiviilhagi õigeks ja maakohus oli TsMS § 440 lg 1 kohaselt õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama.

Apellatsioonikohtu istungil kinnitas süüdistatav, et ta oli nii kohtueelsel uurimisel kui ka esimese astme

kohtus tõepoolest esitatud hagiga nõus ja vaidlustas selle apellatsiooni korras seetõttu, et viibides vahi all

arvasid temast targemad kambrikaaslased, et summa on liialt suur. Muid põhistusi tsiviilhagile

vastuvaidlemiseks süüdistatav ei esitanud. Samuti ei osanud ta täpsustada, milliste esemete maksumuse osas

on E OÜ esitanud liialt suure summa ning milline tema arvates tegelik kahju oli. Süüdistatav kinnitas, et

tema ei tea lõhutud esemete ega mahajooksnud õli väärtust. Ringkonnakohus leidis, et süüdistatava sellised

väited ei anna seaduslikku alust maakohtu otsust tühistada.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni V.N. kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes

taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti süüdistatava apellatsioon rahuldamata, ja

kriminaalasja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kassaatori põhiväited on järgmised.

4.1 Kohtud on leidnud, et E OÜ tsiviilhagi tuleb rahuldada, jättes tähelepanuta, et käesolevas kriminaalasjas

ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavat tsiviilhagi esitatud. Kannatanu esindaja ligikaudset

hinnangut kahju suurusele koos fototabelitega, millele maakohus on viidanud, ei saa lugeda nõuetekohaselt

vormistatud ja esitatud tsiviilhagiks.

4.2 Mitte ühestki tõendist, millele kohus on seoses Assaku alajaamas toimunud vargusega viidanud, ei nähtu,

milliseid detaile ja seadmeid V.N. varastas ja milline oli nende väärtus. Süüdistatava poolt süü omaksvõtt ei

vabasta kohut otsuse motiveerimise kohustusest.

4.3 Kohtud on jätnud kahju suuruse hindamisel tähelepanuta V.N. kahtlustatavana ülekuulamisel esitatud

väite, et alajaam ei olnud korras.

5. Kassatsioonivastuses palub kannatanu esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok jätta ringkonnakohtu otsuse

muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. Samuti palutakse kassatsiooni-vastuses mõista V.N-lt E OÜ kasuks

välja 16 000 krooni kannatanu poolt kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Kannatanu

esindaja põhiseisukohad on järgmised.

5.1 Kuna kassaator ei ole selgitanud, millistele nõuetele kannatanu tsiviilhagi ei vasta, siis ei ole kannatanul

võimalik öelda muud, kui et kannatanu arvates on tema esitatud tsiviilhagi nõuetekohane. Kassaatori selline

etteheide on kummaline, sest maakohtu istungil on nii süüdistatav kui ka tema kaitsja kannatanu tsiviilhagi

täielikult tunnistanud. Olukorras, kus süüdistatav võttis tsiviilhagi õigeks, ei jäänud kohtul TsMS § 440 lg-

st 1 muud võimalust kui hagi rahuldada.

5.2 Alusetu on kassaatori väide, et maakohtu otsusest ei selgu, milliste tõendite alusel on kohus kindlaks

määranud kannatanule põhjustatud kahju suuruse. Maakohtu otsusest nähtub selgelt, et kohus on tuginenud

kannatanu esindaja ütlustele, fotodele tekitatud kahju kohta ja süüdistatava poolt kohtueelses menetluses

antud ütlustele. Maakohus leidis õigesti, et kuna kannatanu on kahju suuruseks arvestanud 285 000 krooni ja

süüdistatav ei ole kahju suurusele vastu vaielnud, siis tulebki süüdistatavalt selline summa välja mõista.

Juhul, kui süüdistatav oleks kohtueelses menetluses või maakohtus kasvõi kordki seadnud kahtluse alla

kannatanu esitatud kahjukalkulatsiooni tõepärasuse, oleks kannatanu sellele lisanud kalkulatsioonis

nimetatud materjale tarnivate ja elektritöid tegevate ettevõtete hinnapakkumised. Kuna süüdistatav võttis

kahju omaks, ei osanud kannatanu seda vajalikuks pidada.

5.3 Kassaatori väide, et alajaam ei olnud korras, on paljasõnaline ega tugine ühelgi tõendil. Isegi kui alajaam

ei oleks olnud töökorras, ei mõjutaks see süüdistatava tekitatud kahju suurust.

6. Kassatsioonivastuses palub Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalja Lebed jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

7. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. oktoobri 2009. a määrusega anti kriminaalasi KrMS § 354 alusel läbi

vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et käesolevas asjas ei olnud kohtutel viisipärase tsiviilhagi

avalduse puudumise tõttu võimalik rahuldada E OÜ nõuet V.N. vastu. Seda seisukohta põhjendades käsitleb

kolleegium esmalt üldiselt neid nõudeid, mida kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi puhul peab järgima

(I), ja selgitab seejärel, miks käesolevas asjas saab pidada õiguspäraseks E OÜ tsiviilhagi rahuldamist (II).

Lõpuks lahendab kolleegium kassatsioonimenetluse kulude küsimuse (III).

I

9. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 3 on kannatanul kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist

maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile

esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse

korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (vrd Riigikohtu kriminaal-kolleegiumi 4. juuni 2007. a otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-11-07, p 47; 28. jaanuari 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-07, p 32

ja 12. mai 2009. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-09, p 9). Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile

esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363 -,

arvestades seejuures aga kriminaal-menetluse erisustega.

10. Põhjus, miks tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõudeid üldjuhul järgida ka

kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi puhul, seisneb selles, et hagil tsiviilkohtumenetluses ja tsiviilhagil

kriminaalmenetluses on sarnane funktsioon - määrata kindlaks algatatava õigusvaidluse menetlusese, sh

tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude ring, ning tagada vaidluse pooltele tõhus võimalus oma vastuväidete

ja tõendite esitamiseks ning kohtule võimalus õiglaselt menetlust juhtida. Siinkohal tuleb arvestada, et

kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava süüküsimuse

lahendamise osa, vaid iseseisev õigusvaidlus, mille seos kriminaalasjaga seisneb üldjuhul vaid tsiviilhagi

aluseks olevate faktiliste asjaolude osalises või täielikus kattuvuses süüdistuse alusfaktidega (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p-d 32 ja 52).

11. Ehkki kriminaalmenetluses esitatud kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine ei ole süüdistatava

süüküsimuse lahendamise osa, on see siiski kriminaalasjaga tihedalt seotud. Kuna kriminaalmenetluses

vaadatakse kannatanu tsiviilhagi läbi ühes ja samas menetluses koos kriminaalasja lahendamisega, siis

määrab süüdistusakt kindlaks ka isikud, kelle vastu on võimalik tsiviilhagi esitada. Samuti on

kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi alus puutumuses süüdistusaktiga piiritletava kriminaalmenetluse

esemega, sest kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad

faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seetõttu on

TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses

kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse

poolte huve arvestav menetlemine. Viimatimärgitu tähendab muu hulgas seda, et süüdistataval (ja

tsiviilkostjal) peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja

tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste

asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle

nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. Õigusemõistmise üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas see, kui

süüdistatav saab tema vastu esitatud nõudest üksikasjalikult teada alles kohtuotsusest, millega on nõue

rahuldatud.

12. Eeltoodust järeldub, et ehkki üldjuhul peab kriminaalmenetluses esitatav tsiviilhagi vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, on sellest reeglist võimalikud

erandid.

13. TsMS § 338 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida ka menetlusosaliste nimed. TsMS § 205 lg 2

sätestab, et hageja on isik, kes on esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu hagi on esitatud. Osutatud sätetest

tulenevalt ei ole tsiviilkohtumenetluses võimalik esitada hagi, ilma selles kostjat nimeliselt näitamata.

Kriminaalmenetluses - eeskätt kohtueelses menetluses - on aga võimalik esitada hagi veel määratlemata isiku

vastu, kelle kuriteo koosseisulistele tunnustele vastav tegu moodustab ühtlasi kannatanu tsiviilnõude aluse

või olulise osa sellest. Sellise tsiviilhagi läbivaatamisel tuleb kohtul eeldada, et kannatanu tsiviilnõue on

suunatud isiku(te) vastu, kellele on süüdistusaktis ette heidetud käitumist, mis ühtlasi moodustab tsiviilhagi

aluse või osa sellest. Mitme süüdistatava korral tuleb juhul, kui kannatanu ei ole nõude adressaati

täpsustanud ega nõuet osadeks jaganud, eeldada, et nõue on esitatud solidaarselt kõigi süüdistatavate vastu.

14. TsMS § 334 lg 1 esimese lause kohaselt esitatakse avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused kohtule

selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. TsMS § 336 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohtule

võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus

saab esitatud dokumendi välja trükkida ja dokumendist teha koopiaid. Seega tuleb hagiavaldus

tsiviilkohtumenetluses esitada alati kas kirjaliku või elektroonilise avaldusena. Üldjuhul kehtib sama reegel

ka kriminaalmenetluses. Siiski on teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul kriminaalmenetluses võimalik

esitada tsiviilhagi ka n-ö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud

suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. Kooskõlas käesoleva otsuse punktides 10 ja 11 toodud

üldpõhimõtetega märgib kolleegium, et tsiviilhagi esitamine protokollilises vormis on lubatav siiski vaid

juhtudel, mil kannatanu nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud KrMS §-s 62

sätestatud tõendamiseseme asjaoludest, mis kajastuvad süüdistusaktis. Samas võib kohus alati nõuda

kannatanult tsiviilhagi esitamist kirjalikus vormis, kui ta leiab, et konkreetses asjas on see kannatanu nõude

õigeks lahendamiseks vajalik.

15. TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk

hagi ese (p 1), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus (p 2) ja tõendid, mis kinnitavad hagi

aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3).

Ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi - olgu kirjalik või protokolliline - peab sisaldama selgelt

väljendatud nõuet ehk hagi eset. Hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi

väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis.

TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud. Seega ei saa kohus otsuse resolutsioonis lahendada poolte nõudeid, mida ei ole kohtule hagi

esemena esitatud. (Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-2-1-91-09, p 15).

Kolleegium leiab, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi - olgu siis kirjalik

või protokolliline - tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis

kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes). Süüdistatav peab aga

olema teadlik sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema

süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada

kannatanu nõude rahuldamise ja selle ulatuse vastu oma vastuväiteid ja tõendeid.

Samuti ei ole tsiviilhagis vältimatult vaja korrata süüdistusaktis nimetatud tõendeid asjaolude kohta, mis

kuuluvad samaaegselt nii süüdistuse kui ka tsiviilhagi aluse hulka, ehkki ei ole välistatud, et kannatanu esitab

selliste asjaolude kohta täiendavaid, süüdistusaktis nimetamata tõendeid.

Küll peavad tsiviilhagis olema ära toodud need hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millel süüdistatava

käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmise seisukohalt tähendust ei ole ja mis seega süüdistuse

alusfaktide hulka ei kuulu, samuti tõendid, mis selliseid asjaolusid kinnitavad. Seejuures tuleb silmas pidada,

et süüdistuse esemest väljapoole jäävate tsiviilhagi alusfaktide tõendamisel tuleb ka kriminaalmenetluses

lähtuda tsiviilõiguslikust tõendamiskoormisest (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 52).

16. Eelmärgitust ei saa järeldada, et juhul, kui tsiviilhagi ei sisalda kõiki süüdistusest hõlmamata faktilisi

asjaolusid, mis on tema nõude lahendamise seisukohalt olulised, või kui kannatanu nõue on ebaselge, saaks

kohus jätta tsiviilhagi automaatselt TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata või rahuldamata.

TsMS § 348 lg 2 sätestab asja ammendava arutamise kohustuse. Asja ammendava arutamise kohustus

tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude

tõendamise koormust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-2-1-114-08,

p 14). TsMS § 351 lg 1 kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid

vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võimaldab kohus

pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. See tähendab

muu hulgas seda, et olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, peab kohus pooli küsitlema

ja saadud vastustest tulenevalt selgitama, missuguseid asjaolusid peavad kohtumenetluse pooled nende

seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks tõendama (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

3. oktoobri 2007. a otsus asjas 3-2-1-86-07, p 12). Kolleegiumi hinnangul tuleb neid TsMS § 348 lg-st 2 ja

§ 351 lg-test 1 ning 2 tulenevaid nõudeid järgida ka tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses. Vastasel

korral satuks isikute õiguste ja huvide kaitstus mingi tsiviilõigusliku vaidluse kohtulikul lahendamisel

olulisel määral sõltuvusse sellest, kas seda vaidlust lahendatakse kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses.

Eeltoodud menetlusnõuete mittetunnustamine kriminaalmenetluses oleks eriti kahjulik kannatanu

seisukohalt, sest erinevalt süüdistatavast ei ole kannatanule kriminaalmenetluses alati tagatud õigusalaste

teadmistega esindaja abi.

II

17. Käesolevas

kriminaalasjas

on

kannatanu

esindaja

kohtueelses

menetluses

toimunud

ülekuulamisel 26. jaanuaril 2009. a teinud järgmise avalduse, mis on menetleja poolt protokollitud:

"Ajavahemikul 29.08.2008.a kuni 10. 11. 2008. a aadressil X A alevik, R vald, Harju maakond varastati

salaja alajaamast 175 kg trafoõli ning vaskdetaile ning keskpinge- ja madalpingeseade. E OÜ-le on tekitatud

kahju 285 000 krooni. Seoses sellega soovib E OÜ esitada tsiviilhagi summas 285 000 krooni." (I kd, tl 192)

Kannatanu esindaja ülekuulamisprotokollile lisati kannatanu esitatud elektripaigaldise vigastamise

taastamistööde arve (I kd, tl 194).

Kolleegium leiab, et vaatamata lakoonilisusele ja ebatäpsele sõnastusele on kannatanu eeltoodud avaldust

siiski võimalik käsitada protokollilise tsiviilhagina. Sellest on võimalik välja lugeda kannatanu tahe nõuda X

alajaamas varguse toime pannud isikult alajaama elektripaigaldise kahjustamisega, sh osade detailide

kaotsimineku põhjustamisega õigusvastaselt tekitatud kahju (s.o vigastatud elektripaigaldise taastamistööde)

hüvitamist summas 285 000 krooni.

18. Järgnevalt on vaja leida vastus küsimusele, kas kannatanu protokolliline tsiviilhagi olemasoleval kujul

võimaldas kohtul otsustada hagist tuleneva nõude rahuldamise üle, rikkumata seejuures süüdistatava

menetluslikke õigusi. Kolleegium leiab, et ehkki E OÜ tsiviilhagi on pinnapealne, ei ole sellest tulenevad

puudused käesoleva asja kontekstis sedavõrd olulised, et takistanuks maakohtul tsiviilhagi läbi vaadata. Seda

seetõttu, et kokkuvõttes oli V.N-le aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti

võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid.

Sellest, et E OÜ on seoses Assakul aset leidnud X alajaama kahjustamisega esitanud V.N. vastu tsiviilhagi

summas 285 000 krooni, pidid V.N. ja tema kaitsja teada saama hiljemalt süüdistusaktist, milles on muu

hulgas märgitud, et E OÜ poolt on esitatud tsiviilhagi summas 285 000 krooni (I kd, tl 214). KrMS § 226

lg 3 kohaselt edastatakse süüdistusakt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel süüdistatavale ja kaitsjale. Seega

informeeriti V.N.t ja tema kaitsjat kannatanu tsiviilhagist juba hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel.

Samuti ei saanud süüdistatava ja tema kaitsja eest jääda varjatuks need asjaolud, millele E OÜ tsiviilhagi oli

rajatud. V.N-le KarS § 199 lg 2 järgi esitatud süüdistuse teksti ja kannatanu esindaja poolt väljastatud

elektripaigaldise vigastamise taastamistööde kalkulatsiooni (kriminaaltoimiku I kd, tl 194) pinnalt pidid need

asjaolud olema süüdistatavale ja kaitsjale piisavalt äratuntavad. Samuti oli V.N-le kooskõlas KrMS § 223 lg-

ga 1 tagatud võimalus tutvuda kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja kaudu kriminaaltoimiku

materjalidega, s.t ka E OÜ poolt oma nõude kinnituseks esitatud tõenditega. Seejuures on antud juhul

tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud V.N-

le esitatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli V.N-l ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu protokollilise tsiviilhagi põhjendatust ning

esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Ja seda vaatamata tsiviilhagi vormile ning

lakoonilisele sisule.

Eeltoodud põhjustel oli kohtul võimalik kannatanu protokolliline tsiviilhagi olemasoleval kujul läbi vaadata.

19. Maakohtu istungil V.N. ega tema kaitsja kannatanu tsiviilhagile vastu ei vaielnud ja V.N. kinnitas, et ta

tunnistab hagisid (see kinnitus hõlmas ka E OÜ hagi summas 285 000 krooni) (vt kohtutoimiku I kd, tl 78).

Kuna eelnevalt leidis kolleegium, et E OÜ kohtueelses menetluses esitatud avaldus on käsitatav

protokollilise tsiviilhagina (p 17) ja et käesolevas asjas oli see võimalik olemasoleval kujul läbi vaadata (p

18), tuleb V.N. avaldust maakohtu istungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS

§ 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas,

kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei

võta õigeks kõik kostjad. Seega ülejäänud juhtudel, mille hulka kuulub ka käesolev kaasus, on hagi

õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Järelikult oli maakohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud E OÜ tsiviilhagi täies ulatuses rahuldama.

Ringkonnakohus leidis õigesti, et süüdistatava apellatsioonis esitatud väited ei anna seaduslikku alust

maakohtu otsust tühistada. Seega on kolleegium seisukohal, et kaitsja kassatsioon on põhjendamatu ja

ringkonnakohtu otsus tuleb jätta KrMS § 361 p-st 1 juhindudes rahuldamata.

III

20. V.N. kaitsja esitas 15. juunil 2009. a Riigikohtule taotluse maksta Vanalinna Advokaadibüroo OÜ-le

seoses V.N-le kassatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega riigi õigusabi tasu summas 1062 krooni (sh

käibemaks 162 krooni). Kolleegium leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi

seaduse § 22 lg-st 1 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 2. jaanuari 2005. a määruse "Riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning õigusabi kulude hüvitamise ulatus

ja kord" § 8 lg-st 1 ja § 1 lg-st 2 rahuldada. KrMS § 186 lg-st 2 ja § 175 lg 1 p-st 4 lähtudes tuleb eelmärgitud

menetluskulu V.N-lt riigi kasuks välja mõista.

21. Kannatanu esindaja kassatsioonivastuses märgitakse, et kassatsiooniastmes on kannatanu kulutanud

advokaadi abile 16 000 krooni, mis sisaldab tasu 8 töötunni eest. See 8 töötundi kulus kannatanu esindajal

kohtumenetluse dokumentidega tutvumisele, kliendiga kohtumisele ja kassatsioonivastuse koostamisele.

Kassatsioonivastuses taotletakse selle menetluskulu väljamõistmist süüdistatavalt. Kassatsioonivastusele on

lisatud arve ja selle tasumist tõendav pangakonto väljavõte.

Kolleegium leiab, et kuna kannatanu advokaadist esindaja lülitus käesolevasse kohtumenetlusse alles

kassatsiooniastmes, võib talle makstud tasu suurust pidada mõistlikuks. Seetõttu tuleb see KrMS § 186 lg 2

ja § 175 lg 1 p 1 alusel V.N-lt E OÜ kasuks välja mõista.

Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Villu Kõve, Priit Pikamäe