3-2-1-162-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-162-09

Määruse kuupäev

Tartu, 27. jaanuar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS-i EG Ehitus hagi osaühingu MKT Holding vastu

1 582 507 krooni 5 sendi võlgnevuse, 1 582 507 krooni 5 sendi

viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas

nr 2-09-51348

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i EG Ehitus määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS EG Ehitus (registrikood 11097051), esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Kostja osaühing MKT Holding (registrikood 10859580)

Asja läbivaatamise kuupäev

11. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-51348

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta

hageja kanda.

2. Arvata AS-i EG Ehitus 11. novembril 2009 tasutud kassatsioonikautsjon 400 krooni

riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS EG Ehitus (hageja) esitas 9. septembril 2009 Viru Maakohtule hagi osaühingu MKT Holding

(kostja) vastu 1 582 507 krooni 5 sendi suuruse võlgnevuse, 1 582 507 krooni 5 sendi suuruse viivise

ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.

Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse.

2. Viru Maakohus rahuldas 14. septembri 2009. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse.

Maakohus otsustas hagi tagamiseks seada hageja kasuks 3 165 014 krooni 10 sendi suuruse kohtuliku

ühishüpoteegi seitsmele kostja omandis olevale kinnisasjale. Maakohus märkis määruses, et iga

kinnisasja registriossa tuleb märkida kohtuliku ühishüpoteegi suuruseks 3 165 014 krooni 10 senti.

Maakohus märkis määruses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 388 lg 5 alusel ka seda, et

hagi tagamine iga üksiku kinnisasja suhtes tühistatakse, kui kostja tasub kohtu kontole

452 144 krooni 87 senti või annab nimetatud summale pangagarantii. Maakohus saatis määruse

täitmiseks Viru Maakohtu kinnistusosakonnale.

3. Viru Maakohtu kohtunikuabi jättis 23. septembri 2009 määrusega kandetaotluse rahuldamata.

Määruse põhjenduste kohaselt puudub asjaõigusseaduse (AÕS) § 3631 järgi regulatsioon kohtuliku

ühishüpoteegi seadmiseks.

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotles Viru Maakohtu kohtunikuabi määruse tühistamist ja

Viru Maakohtu 14. septembri 2009. a määruse täitmist.

5. Viru Maakohtu kohtunikuabi edastas määruskaebuse kohtunikule. Viru Maakohtu kohtunik jättis

määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 26. oktoobri 2009. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

AÕS §-st 3631 tulenevalt peab hageja juba kohtuliku hüpoteegi seadmise taotluses määrama, millises

nõude osas mingi kinnisasi vastutab, ning kohus tagamise taotlust lahendades määrama kohtulike

hüpoteekide summad hageja nõudest lähtudes.

Maakohus on seadnud kohtuliku hüpoteegi igale kostja kinnisasjale terve nõude ulatuses ning

kohtunikuabi on põhjendatult jätnud kandeavalduse rahuldamata.

Kuigi kohtunikuabi on vaidlustatud määruses viidanud muu hulgas ka TsMS § 596 lg-le 2, ei ole ta

andnud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks. Kuna kande aluseks on kohtulahend, siis ei ole kohtunikul

endal võimalik puudust kõrvaldada. Samuti ei ole tegemist formaalse puudusega. Kohtulik hüpoteek

on aktsessoorse iseloomuga, s.t seda saab seada nõude tagamiseks ja üksnes nõude ulatuses.

Praegusel juhul tagaks kohtulik hüpoteek nõuet seitsmekordselt (7 x 3 165 014 krooni 10 senti).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse ja kohtunikuabi

määruse tühistada ja saata asi tagasi lahendamiseks Viru Maakohtule.

Määruskaebuse kohaselt eksis ringkonnakohus AÕS § 3631 kohaldamisel. Kohtuliku ühishüpoteegi

seadmiseks ei ole võimalik ega vajalik mitut hüpoteeki seada. Ringkonnakohus leiab, et jagada tuleb

hüpoteek, kassaatori arvates tuleb AÕS § 3631 sõnastusest lähtuvalt jagada nõue.

8. Kostja ei ole määruskaebusele vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata

ja määruskaebus rahuldamata.

10. Kassatsioonimenetluses vaieldakse põhilise õigusliku küsimusena selle üle, kas

kinnistusraamatusse on võimalik kanda kohtulikku ühishüpoteeki. Kohtupraktika ühtlustamise

huvides tuleb lisaks lahendada ka küsimus, milline on kohtuliku hüpoteegi summa, st millist nõuet ja

millises ulatuses kohtulik hüpoteek tagab, ja kuidas tuleb jaotada hageja nõue juhul, mil kohtulik

hüpoteek seatakse mitmele kinnisasjale.

Kolleegium nõustub kohtunikuabi ja ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole võimalik

kinnistusraamatusse kanda kohtulikku ühishüpoteeki. Oma seisukohta põhjendab kolleegium

järgmiselt.

11. Kohtulikku hüpoteeki reguleeritakse nii asjaõigusseaduses kui ka tsiviilkohtumenetluse

seadustikus. AÕS § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada haginõude ulatuses kohtuliku

hüpoteegi. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtulik hüpoteek aktsessoorse iseloomuga. TsMS § 378

lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile

kohtuliku hüpoteegi seadmine. TsMS §-s 388 on täpsemalt reguleeritud kohtuliku hüpoteegi

seadmine.

12. Kolleegium peab esmalt vajalikuks märkida, milline on kohtuliku hüpoteegi summa juhul, mil

kohtulik hüpoteek seatakse ühele kinnisasjale. Vastuse sellele küsimusele annab TsMS § 388 lg 2

esimene lause, mille kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Samale järeldusele võib

jõuda eespool viidatud AÕS § 363 lg 1 põhjal.

Järgmisena on oluline selgitada, mida tähendab TsMS § 388 lg-s 2 kasutatav mõiste "tagatav nõue"

ehk milliseid nõudeid kohtulik hüpoteek tagab, olenemata sellest, kas see seatakse ühele või mitmele

kinnisasjale. AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel

rahuldatud nõue. Kohtulahendi alusel rahuldatud nõue võib koosneda nii põhinõudest kui ka

kõrvalnõuetest, nt viivisenõudest. Kohtulik hüpoteek ulatub AÕS § 363 lg 2 kohaselt kohtulahendiga

rahuldatud nõudele, seega nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele rahuldatud ulatuses. Kohtuliku

hüpoteegi määramisel tuleb eelkõige viivisenõude korral arvestada, et viivise suurus ei pruugi hagi

tagamise taotluse esitamise ja lahendamise ajal olla lõplikult kindlaksmääratud. Sellisel juhul tuleb

viivise kindlaksmääramata osa kohtuliku hüpoteegi summa määramisel arvestada mõistlikus ulatuses,

lähtudes mh kohtumenetluse ja võimaliku täitemenetluse eelduslikust kestusest.

Kolleegiumi arvates võimaldab AÕS § 363 lg 2 koostoimes TsMS-is menetluskulude jaotust ja

rahalist kindlaksmääramist reguleerivate sätetega ka tõlgendust, mille kohaselt ulatub kohtulik

hüpoteek ka menetluskulude hüvitamise nõudele. Haginõude esitamiseks tuleb hagejal tavaliselt

kanda menetluskulusid, neid võib lugeda haginõude osaks, kuna üldjuhul taotletakse hagis nende

jätmist kostja kanda. Hagi rahuldamise korral mõistetakse menetluskulud üldjuhul välja kostjalt

hageja kasuks. Menetluskulude suurus tuleb kohtuliku hüpoteegi seadmisel määrata kindlaks

eelduslikult, nt nagu seda tuleb teha TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaldamisel.

13. Kui kohtulikku ühishüpoteeki oleks lubatud kanda kinnistusraamatusse, tähendaks see seda, et iga

kostja kinnisasi vastutaks kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest tervikuna, vt AÕS § 359 lg 1.

Kolleegiumi arvates ei tulene aga selline võimalus seadusest. AÕS § 3631 kohaselt, kui kohtulik

hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel

võlausaldaja määratud osades. Nõude jaotamine välistab mitme kinnisasja koormamise kohtuliku

ühishüpoteegiga. Kui nõue on jaotatud, vastutab iga kinnisasi kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse

tõttu ainult temale langeva/jaotatud nõude ulatuses.

Kolleegium leiab, et kohtuliku ühishüpoteegi sissekandmise keeld on põhjendatav sellega, et hagi

tagamise käigus hageja nõuet ei rahuldata. Kohtuliku hüpoteegi sissekandmine on tagav toiming,

millega ei tohi kostjat üle põhjendatud ulatuse koormata. Nt täitemenetluses, mille korral on

sissenõudjal juba olemas täitedokument tema nõude kohta, ei või TMS § 53 lg 1 kohaselt üldjuhul

arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks.

Seda ei muuda asjaolu, et ühishüpoteegi võib seada ka kokkuleppel AÕS §-de 359-362 kohaselt,

kuna sel juhul on ühishüpoteegi seadmine kinnisasja omaniku valik.

14. Kolleegium peab vajalikuks nõude jaotamise kohta mitme kinnisasja korral märkida järgmist.

TsMS § 381 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale

korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade

vahel. Sama tuleneb AÕS §-st 3631.

TsMS § 378 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav

abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja

asjaolusid arvestades põhjendatuks. TsMS § 378 lg 4 teise lause kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi

tagamisel arvestada hagi hinda. Seega tuleb hagejal juba hagi tagamise taotluses arvestada nimetatud

sätetest tuleneva nn ületagamise keeluga. Kohtul tuleb seda kontrollida, andes vajaduse korral

hagejale TsMS § 3401 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg tuleks

määrata nt juhul, kui hageja taotleb kohtuliku hüpoteegi seadmist kostja viiele kinnisasjale, kuid

kinnisasjade väärtusest ja hageja nõude suurusest lähtudes on ilmne, et piisaks kohtuliku hüpoteegi

seadmisest kahele kinnisasjale.

15. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja

vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse

tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega.

Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida

sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel.

Seetõttu ei ole alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Hagejal on praeguses asjas õigus esitada uus

taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.

16. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal on TsMS § 174 lg 1 järgi õigus esitada menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

17. TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel tuleb hageja tasutud kassatsioonikautsjon arvata riigituludesse.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik