3-2-1-152-09 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-152-09

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. jaanuar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Jaak Luik

Kohtuasi

Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks ja alternatiivselt põhiõiguste rikkumise

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-

07-46108

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Villu Tammeri kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

40 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Villu Tammer (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Küllike Namm

Kostja AS TV 3 (registrikood 10014747), esindaja vandeadvokaat

Ants Nõmper

Asja läbivaatamise kuupäev

14. detsember 2009. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-46108 osas,

millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks, ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus

muutmata.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Siim Tammerile kassatsioonkaebuselt 27. juunil 2009 tasutud kautsjon 400 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Villu Tammer (hageja) esitas 1. novembril 2007 Harju Maakohtule hagi AS-i TV 3 (kostja) vastu,

milles palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuna 40 000 krooni. Alternatiivselt palus hageja

tuvastada enda põhiõiguste rikkumise.

2. Hagiavalduse kohaselt korraldas politsei 22. septembril 2007 politseioperatsiooni Tallinn-Narva

maanteel, kus kontrolliti Virumaa piirides turvavöö kasutamise nõuete täitmist ning mõõdeti

sõidukite kiirust. Operatsiooni käigus pidas politsei kinni hageja sõiduauto, kuna sel ei põlenud üks

lähituli. Politsei kontrollis hageja dokumente, viitas mittetöötavale lähitulele ning palus vihmase ilma

tõttu arvestada teeoludega.

Kirjeldatud politseioperatsiooni salvestas kostja võttegrupp. Kostja näitas 22. septembri 2007. a

uudistesaates "Seitsmesed uudised" uudist Tallinn-Narva maanteel toimunud politseioperatsioonist.

Uudiste alguses näidati paari sekundi vältel hageja autole lähenevat politseinikku. Seejärel läks pilt

Tallinn-Narva maantee liiklusele ning uudise juhatas sisse diktori tekst, mille kohaselt toimus Tallinn-

Narva maanteel politseioperatsioon, kus Rakvere, Jõhvi ja Narva politsei kontrollis kogu Virumaa

piirides turvavöö kasutamise nõuete täitmist ning mõõtis kiirust. Seejärel toodi ära videopilt hagejast

ja politseist koos nende vestlusega, millest selgus hageja kinnipidamise põhjus. Seejärel näidati uuesti

Tallinn-Narva maantee liiklust koos diktori tekstiga, mille kohaselt Rakvere politsei koostas 2 ja

Jõhvi politsei 16 protokolli piirkiiruse ületamise eest ning et kõige enam ületati lubatud kiirust 21 km

võrra tunnis. Diktori teksti kohaselt koostas Narva politsei 4 protokolli: 2 kinnitamata turvavöö eest

ning 2 toonitud mittenõuetekohaste sõiduklaaside eest. Sellele järgnes videopilt hagejast ja politseist,

kus politsei palus arvestada teeoludega ning soovis hagejale head teed. Hageja esitas kostjale kaebuse

ja palus ümber lükata väärinfo, mis tekkis kostja kohta ebaseadusliku videolõigu avaldamisega.

Kostja sellele ei reageerinud.

Hagejat kajastati avalikkuse ees alandavalt ja väärikust riivavalt, kuna avalikkusele loodi kujutelm

hagejast kui seadusrikkujast. Kostja on rikkunud põhiseaduse (PS) § 17, 19, 25 ja 26, lubades eetrisse

videolõigu, mida hageja keelas üldse salvestada ning mille tulemusena loodi hagejast ebameeldiv

kujutelm avalikkusele kui seadusrikkujast. Isiksuse õiguse osaks on nimi ja pilt ning isiku

igapäevaste toimetuste tegemisel pildistamine või ka filmimine on eraellu tungimine. Isikut ei tohi

filmida ilma teda enne teavitamata ja temalt nõusolekut saamata. Kuna hageja väljendas ennast

selgelt, öeldes töötavasse kaamerasse, et ta ei soovi, et teda filmitakse, siis oleks kaameramees

pidanud kaamera sulgema. Selline eitus hõlmab ka kohustust filmitud lõik, mis puudutab seda

keelanud isikut, ära kustutada, mitte avalikkusele avaldada.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja hageja au nimetatud saatelõigus ja

videosalvestuses teotanud ega esitanud tema kohta väärinformatsiooni ega ebakohast

väärtushinnangut. Samuti ei ole kostja rikkunud hageja eraelu puutumatust kujutise kasutamisega ega

muid põhiseadusest tulenevaid õigusi. Ka ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist.

Videosalvestisest on aru saada, et politsei heitis hagejale ette üksnes mittetöötavat sõiduki lähituld.

Hageja nime ei ole saatelõigus avaldatud, tema kohta ei ole esitatud valesid andmeid. Seega ei ole

tema õigusi rikutud määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide kajastamisest

tuleneva preventiivse toime vastu. Videolõik kestis 46 sekundit, lõik hageja kohta kestis 24 sekundit

ja see avaldati vaid üks kord "Seitsmestes uudistes".

4. Harju Maakohus jättis 15. detsembri 2008. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus lähtus võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 1046 sätestatust ja leidis, et hageja kujutise kasutamine

uudistes ei olnud õigusvastane. Nimelt teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja

igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Märgitud videosalvestusest nähtub, et vaidlusaluse

uudise eesmärgiks oli teavitada üldsust politsei korraldatud operatsioonist Tallinn-Narva maanteel,

seal tuvastatud õigusrikkumiste hulgast ja olemusest. Uudise, milles avaldati ka salvestus hageja ja

politseiniku vahelisest vestlusest, avaldamisega sooviti juhtida tähelepanu asjaolule, et politsei

reageerib liikluses toimunud õigusrikkumistele, sealhulgas ka väikestele. Sellise informatsiooni

avaldamine on avalikkuse huvides, kuna eelduslikult vähendab see autojuhtide karistamatuse tunnet

ning tagab turvalisema liikluskeskkonna. Saatelõigus, kus oli hageja vestlus politseinikuga, ei

mainitud tema nime, ei olnud näha tema sõiduki numbrit, ei avaldatud ebaõigeid andmeid ega antud

hageja kohta väärtushinnanguid. Uudise põhiosa taustaks oli videopilt Tallinn-Narva maanteest ning

operatsioonis osalenud politseinikest, videopilti hagejast on näidatud üksnes mõnekümne sekundi

vältel. Videolõik anti eetrisse ainult üks kord "Seitsmestes uudistes" ning seega ei ole hageja kujutise

kasutamine tema nõusolekuta tema isiklike õiguste rikkumine määral, mis kaaluks üles avalikkuse

huvi politseioperatsioonide kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu. Hageja kujutise

kasutamine kostja uudistes ei olnud õigusvastane.

Uudis kajastas politseioperatsiooni, millel kontrolliti avalikul maanteel liiklusohutusnõuetest

kinnipidamist. Liikluses osalemine on seotud suurema ohuga selles osalejatele ja ümbruskonnale ning

seega on iga liikluses osalev isik suurema tähelepanu all ja peab arvestama, et liikluses osalemine

avalikul teel toob talle kaasa suurema kohustuse taluda kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Filmiti

avalikus kohas avalikul teel, kus isiku privaatsuse kaitseala on minimaalne. Märgitud vaidlusaluses

situatsioonis, kui avalikul teelõigul kontrolliti liikluses osalevate isikute turvavöö kinnitamise nõuet,

sõidukiirust ja peeti hageja kinni seetõttu, et sõiduki üks tuli ei põlenud, ei olnud hageja filmimine ja

tema näitamine uudistes mõnekümne sekundi vältel tema nõusolekuta selline eraelu puutumatuse

rikkumine, mis oleks hinnatav õigusvastasena ja põhiõiguse riivena, kõrvutades seda ühiskonna ja

avalikkuse huviga liikluses toimuva vastu. Hageja saanuks vältida enda kinnipidamist ja filmimist,

kui sõiduki kõik tuled oleksid põlenud.

Andmed, mis käisid politseioperatsiooni kui terviku kohta, on hageja kohta käivast videolõigust

eristatavad tulenevalt teistsugusest taustapildist, millest on näha Tallinn-Narva maantee liiklus, peale

loetud diktori tekstist ning avaldatud andmete iseloomust. Hageja kohta käivast videolõigust on

selgelt aru saada, et politseinik heitis hagejale ette vaid mittetöötavat lähituld ja et hagejale ei

koostatud protokolli. Eeltoodust järeldub otseselt, et hagejat ei karistatud, hageja ei ületanud lubatud

sõidukiirust ega sõitnud lahtise turvavööga. Vastupidiselt eristub hageja märgitud saatelõigus kui

mitterikkuja, sest karistust kajastavad andmed puudutavad vaid neid fakte, mis seostusid toonitud

tuuleklaaside kasutamise, turvavöö kinnitamata jätmise ja lubatud kiiruse ületamisega, kuid

niisuguseid asjaolusid hageja kohta saates ei avaldatud. Eeltoodu alusel on kostja tõendanud, et ta ei

ole avaldanud hageja kohta ebakohast väärtushinnangut ega tegelikkusele mittevastavaid andmeid,

mistõttu ei ole kostja riivanud uudise avaldamisega hageja au ja seega on asjas ümber lükatud hageja

väide, justkui oleks teda kujutatud vaataja silmis seadusrikkujana.

Kuna hageja viibis avalikus kohas, tema nime ega sõiduki andmeid videolõigus ei avaldatud, samuti

ei avaldatud tema kohta andmeid, et teda oleks karistatud, ning kuna uudise põhiosa taustaks oli

videopilt Tallinn-Narva maanteest ning operatsioonis osalenud politseinikest ning lühike videolõik

anti eetrisse üks kord, siis ei ole hageja huve ülemääraselt kahjustatud ning teda uudises näidates ei

ole kostja hageja eraellu sekkunud määral, mis kaaluks üles avalikkuse huvi politseioperatsioonide

kajastamisest tuleneva preventiivse toime vastu.

Kuivõrd tuvastatud on, et kostja ei ole käitunud õigusvastaselt, ei teki kahju hüvitamise kohustust ja

hinnangut ei pea andma hageja väidetele võimaliku ebameeldiva vastukaja kohta sõprusringkonnas,

samuti hageja võimalikele kannatustele ja nende tõendatusele.

Hageja viidatud PS §-des 19 ja 26 sätestatud põhiõiguste kaitse ja selle rikkumise korral õiguste

kaitse viis ongi sätestatud ülalmärgitud ja kohtu viidatud VÕS §-des 1046 ja 1047. Kuna kohus

tuvastas, et kostja käitumises puudub õigusvastasus, siis jäi rahuldamata ka hageja alternatiivne nõue

tuvastada tema põhiõiguste rikkumine.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

ja uue otsusega hagi rahuldada.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. mai 2009. a otsusega maakohtu otsuse muutmata osas, millega

jäeti rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

osas, millega jäeti rahuldamata hagi kostja käitumise põhiseaduse vastasuse tuvastamiseks, ja jättis

nimetatud nõude läbi vaatamata. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise

vastutuse kohaldamiseks tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seoses kostja teo ja kahju vahel ning

teo õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt kahju, siis

vabaneb kostja vastutusest, kui tõendab süü puudumist. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise

õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis tõendamiskoormusest

tulenevalt peab ta sellist rikkumist tõendama.

Praeguses asjas on hageja muu hulgas seisukohal, et tema näitamisega vaidlusaluses uudises andis

kostja talle ebakohase väärtushinnangu, tekitades televaatajas arusaama, nagu oleks hageja olnud

seotud liiklusseaduse rikkumisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-05 asunud seisukohale, et

isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et ei viidata faktidele, vaid

esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad

hageja kohta, ning et sel juhul on rakendatav VÕS § 1047 lg 4. Seega on sellisel juhul tegemist

ebaõigete andmete avaldamisega, mida saab ümber lükata või parandada. Praeguses asjas saab

tegemist olla nimelt selliste andmetega, sest maakohus on asunud õigesti seisukohale, et

vaidlusaluses uudises ei ole kostja avaldanud hageja kohta ühtegi väärtushinnangut.

Väärtushinnanguga oleks olnud tegemist, kui kostja oleks andnud hagejale sellise hinnangu, mis oma

sisu või vormi tõttu oleks konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega.

Vaidlusaluse uudise kohta kohtule esitatud salvestist uurides jõudis ringkonnakohus veendumusele, et

selles ei ole avaldatud selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaksid mõistlikule televaatajale alust pidada

hagejat isikuks, kes ületas lubatud sõidukiirust või sõitis lahtise turvavööga või oleks muul viisil

seadust rikkunud. Uudisest on üheselt arusaadav, et hageja peeti politseioperatsiooni käigus kinni

põhjusel, et tema autol ei põlenud üks lähituli, et politseinik juhtis hageja tähelepanu sellele asjaolule,

kuulas ära tema selgituse ning juhtis tähelepanu märgadele teeoludele. Õige ei ole hageja seisukoht,

nagu ei oleks vaidluses tähtsust hageja ja politseiniku vahelise vestluse sisul. Televisioonis omab

tähtsust nii kujutis kui ka heli, sest vaid nii saab tekkida terviklik ülevaade saatelõigust. Kostja ei

pidanud eeldama, et mõni televaataja võib uudistesaadet vaadata näiteks ilma helita, vähemalt ei tee

ringkonnakohtu arvates nii ükski mõistlik televaataja, kelle eesmärgiks on meedia kaudu saada infot

ühiskonnas toimuvast. Kõigile vaatajatele hageja ja politseiniku vahelisest vestlusest ühese

arusaamise tagamiseks olid uudisele lisatud subtiitrid. Asjaolu, et hageja sõidukil tõepoolest ei

põlenud üks lähituli, on hageja ise toonud esile hagiavalduses. Seega vastas nimetatud asjaolu

tegelikkusele ja selle avaldamine iseenesest ei saanud rikkuda isiku õigust olla kujutatud üldsuse ees

õigesti.

Hageja on seisukohal, et konkreetses kontekstis (politseioperatsiooni kajastava uudise taustana)

hageja kujutise näitamine kahjustas tema au ja head nime. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on õigusvastane

isiku au ja hea nime teotamine. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et hageja esile

toodud asjaolude alusel ei ole tõendatud vaidlusaluse uudisega hageja au ja hea nime teotamine. Kuna

viidatud normid annavad kaitse teotamise vastu, siis on selle oluliseks tunnuseks ründe taotluslikult

pahatahtlik iseloom ja häbistav ning alandav viis. Teotamise üks olulisi tunnuseid on teadlikkus ja

pahausksus. Pahausksuse üks tunnuseid on teadvalt valede andmete kasutamine eesmärgiga isikut

kahjustada ning teiseks tunnuseks kasutatava viisi häbistav, alandav, naeruvääristav iseloom. Mitte

igasugune enda puudutatuna tundmine ei ole veel teotamine - teotamine on tugevam rünne kui

näiteks solvamine. Hageja ei tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et uudise

väljendusviis oli hagejat naeruvääristav ja alandav või et temasse kui politseioperatsiooni käigus

peatatud isikusse oleks keegi kaaskodanikest selle lõigu tõttu hakanud suhtuma teravalt ja kriitiliselt

(hageja väited kaebuses). Kohtule esitatud uudiselõigu salvestis ei võimalda selliseid järeldusi teha.

Hageja on samuti seisukohal, et tema filmimise ja kujutise näitamisega rikuti PS § 26, mille kohaselt

on igaühel õigus muu hulgas eraelu puutumatusele, ehk tema õigust elada omaenda elu minimaalse

sekkumisega, samuti kontrollida enda kohta käivat infot. Esmalt juhtis ringkonnakohus hageja

tähelepanu Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, milles on rõhutatud põhimõtet, et

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei saa otse tugineda põhiseadusele, vaid lähtuda tuleb

tsiviilõiguslikest kaitsevahenditest. Samas on PS § 26 teises lauses reguleeritud kaitse piirid ning muu

hulgas on sätestatud õigustatud sekkumine avaliku korra kaitseks. Ringkonnakohus nõustus

maakohtuga, et hageja, osaledes vabatahtlikult avalikul teel liikluses, pani end olukorda, kus tema

tegevust jälgivad liikluspolitseinikud, ning kuna hageja autol ei põlenud üks esituli, reageeris politsei

sellele. Kuna peatamine toimus sellise politseioperatsiooni käigus, mida salvestati üldsuse

informeerimiseks ühiskonnas toimuvast, siis ei olnud tegemist õigustamatu sekkumisega hageja

eraellu, vaid ühe osaga mõistlikust demokraatlikust ühiskonnaelust.

Praeguse vaidluse lahendamisel ei saa kohaldada isikuandmete kaitse seaduse sätteid, kuna nimetatud

õigusakt hakkas Eestis kehtimas alates 1. jaanuarist 2008, s.o pärast väidetava õigusrikkumise

toimumist 22. septembril 2007. Küll aga pidi kostja oma tegevuses tõepoolest lähtuma PS §-st 19,

mille reguleerimisalasse kuulub üldise põhiõigusena ka enesekujutamise õiguse kaitse. Isikul peab

olema õigus ise otsustada, kas ja millisel viisil ta tahab end avalikkuse ees kujutada. Samas tuleb

arvestada ka sama sätte teise lausega, mille kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste

kasutamisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Sellega on

määratud selle sätte reguleerimisalasse kuuluvate põhiõiguste kasutamise piirid, millest tulenevalt

võib üldist vabaduspõhiõigust piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole PS-iga otseselt keelatud. Riive

põhiseaduspärasuse mõõtmisel tuleb lähtuda proportsionaalsusest. Sama põhimõte on sätestatud

VÕS §-s 1046, mida maakohus ongi asja lahendamisel kohaldanud.

Tulenevalt PS §-st 9 on isikul põhiõiguse kandjana üldjuhul õigus otsustada, kas ta loobub põhiõiguse

kaitsest või mitte. Praeguses asjas on tõendatud, et hageja ei andnud nõusolekut ennast filmida. Kuigi

uudise salvestise uurimisel sellist selgesõnalist keeldu ei kuuldu, esitas hageja niisuguse väite

hagiavalduses ja kostja seda maakohtus ei vaidlustanud. Seega tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg 4 alusel eeldada, et kostja võttis selle faktilise asjaolu omaks, ning maakohus ongi

otsuse tegemisel lähtunud sellest kui tõendatud asjaolust.

Samas ei tähenda asjaolu, et vaatamata hageja vastuväitele teda siiski filmiti ja üldsusele näidati,

iseenesest vaieldamatut põhiõiguse rikkumist. Maakohus on piisavalt põhjendanud kostja tegevuse

õigustatust. Isegi kui asuda seisukohale, et tegemist oli hageja põhiõiguse õigustamatu riivega, siis

kindlasti ei annaks see alust määrata rahalist hüvitist. Sellise rikkumise esmaseks ja

proportsionaalseks õiguskaitsevahendiks on nii PS § 19 eesmärgi kui ka VÕS § 1047 lg 4 kohaselt

avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt. Hageja on kostja niisugusest ettepanekust

keeldunud. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi, mis tuleb hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, kehaline või hingeline valu seda

õigustab (VÕS § 128 lg 5, § 134 lg 2).

Isegi kui oleks leidnud tõendamist kostja käitumise õigusvastasus, ei ole hageja tõendanud asjaolusid,

mis annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Hageja tõi

negatiivsete tagajärgedena vaidlusaluse uudise ilmumisele hagiavalduses esile ebameeldiva vastukaja

sõpruskonnas ja halvustavad kommentaarid Internetis (tl 21), esitamata aga ühtki tõendit nimetatud

asjaolude tõendamiseks. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Teised

apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud - positsiooni nõrgenemine tööl, ebameeldivused

igapäevaelus - tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on uued asjaolud, mida maakohtus ei esitatud.

Alternatiivse nõude korral ei ole tegemist TsMS-i mõttes iseseisva tsiviilõigusliku nõudega, mida

oleks võimalik iseseisvalt menetleda, ja see tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.

TsMS § 1 kohaselt on tsiviilasi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja on alternatiivselt nõudnud

kahe põhiseaduses sätestatud õigusnormi (§-de 19 ja 26) kohaldatavuse tuvastamist kostja käitumise

suhtes. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nõue, et kohus tuvastaks, et kostja

rikkus põhiõigusi, ilma et taotletaks tsiviilõiguses sätestatud õiguskaitsevahendi rakendamist, ei ole

tuvastushagi TsMS § 368 mõttes. Kohus ei tuvastaks ainuüksi selle nõude lahendamisel õigussuhte

olemasolu või puudumist poolte vahel. Kostja teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju

õigusvastasest põhjustamisest tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse

element, mille iseseisval tuvastamisel ei ole hageja jaoks õiguslikku huvi. Mittevaralise kahju nõude

analüüsimisel nõustus ringkonnakohus maakohtu järeldustega, et kostja õigusvastane käitumine

hageja esile toodud faktiliste asjaolude alusel tõendatud ei ole.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule

uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud jätnud andmata hinnangu kujutisõiguse kaitseõigusele.

Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1 koosmõjus PS §-ga 19. Kohtuotsusega on antud piiramatud

õigused kujutisõigust kasutada. Kassaator on seisukohal, et kui isik on keelanud enda filmimise, siis

keelu eiramine peab olema äärmiselt põhjendatud ja kaalutletud. Kohtud on VÕS § 1046 lg-t 2

sisustanud kui kostja õigust kasutada kujutisõigust piiramatult üksnes seetõttu, et eksisteerib

avalikkuse kõrgendatud huvi. Ebaõige on seisukoht, et pelgalt liikluses osalemine toob kaasa suurema

kohustuse taluda kriitikat. Liikluses osalemine on tavapärane ja igapäevane tegevus. Põhjendatud ei

ole hageja kujutise kasutamine ka seetõttu, et hageja auto peeti politseioperatsiooni käigus kinni.

Avalikkus oleks saanud politseioperatsiooni kohta teavet ka ilma hageja osaluseta. Euroopa riikides

on kujutise kaitse probleem lahendatud selliselt, et nende isikute näod, kes ei anna nõusolekut enda

kujutise avaldamiseks, on kaetud. Hageja ei ole ka avaliku elu tegelane.

Samuti on ringkonnakohus valesti kohaldanud VÕS § 1046 lg-t 1 koosmõjus PS §-ga 26. Kahtlemata

on eraellu tungimine see, kui kostja avaldas hageja tahte vastaselt videolõigu hagejast telekanali

uudistesaates. Auto sisemus on erasfäär, siiski ei ole tähtsust, kas eraelu rikkumine pandi toime

avalikus kohas või eraruumis. Nii on leidnud Euroopa Inimõiguste Kohus.

Kohtud on jõudnud ekslikule seisukohale, et hagejast kohta ei antud ebakohast väärtushinnangut.

Valesti on kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1 ja § 1047 lg-t 4. Videolõiguga on loodud kujutelm, nagu

olnuks hageja üks rikkujatest. Uudislugu, mille eesmärk on juhtida ühiskonna tähelepanu diktori

loetletud rikkumistele, peab kajastama sisule vastavat pilti.

Kohtud on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja au ja head nime ei ole kahjustatud. Valesti on

kohaldatud VÕS § 1046 lg-t 1, § 1047 lg-t 2 ning § 1050 lg-t 1. Uudises esitati kaudselt ekslikke

asjaolusid, st kujutelma hagejast kui seadusrikkujast. Kokkuvõttes käitus kostja õigusvastaselt,

st kasutas õigustamatult hageja kujutist, rikkus eraelu puutumatust, andis ebakohase väärtushinnangu

ning teotas au ja väärikust.

Ringkonnakohus on valesti kohaldanud VÕS § 127 lg-t 6 ja § 1047 lg-t 4. Ebaõige on

ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse otsustada

diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle. Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08

asunud seisukohale, et mittevaralise kahju suurust ei ole võimalik tõendada ja et piisav on üldjuhul

nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Samuti märkis Riigikohus, et mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Hageja isikuõigusi on rikutud.

Alternatiivnõude korral oleks ringkonnakohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja õigustatud

huvi põhjendamiseks (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06). Ringkonnakohtu viidatud

õigusvastasus on kohane kahjunõude korral, kuid tuvastamaks, kas kostja on rikkunud PS §-st 19

tulenevat üldist isikuõigust ning PS §-s 26 sätestatud eraelu puutumatust, ei ole tegu kohase

põhjendusega. Hagejal on õigustatud huvi lasta tuvastada kostja käitumise õigusvastasus, sest kui

kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, ei tähenda see automaatselt seda, et rikutud ei oleks eraelu

puutumatust või kujutisõiguse kasutamise korda.

8. Kostja leiab vastuses, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik. Menetluskulud palub kostja jätta

hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas,

millega ringkonnakohus jättis rahuldamata Villu Tammeri hagi AS-i TV 3 vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks, ning menetluskulude jaotuse osas. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata tühistatud

osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus

jätta muutmata.

10. Praeguses tsiviilasjas on kassatsioonimenetluses vaidluse all järgmised olulisemad õiguslikud

küsimused:

- kas kostja on kasutanud õigusvastaselt hageja kujutist ja sekkunud hageja eraellu;

- kas kostja on teotanud hageja au ja head nime;

- kas hagejal on tekkinud mittevaraline kahju.

11. Kolleegium analüüsib esmalt kassatsioonkaebuse väiteid hageja kujutise õigustamatu kasutamise

kohta.

Ringkonnakohus on praeguses asjas tuvastanud, et hageja ei andnud kostjale nõusolekut ennast

filmida. Hageja keeld ennast filmida hõlmab loogilise järelduse kaudu ka keeldu endast tehtud

filmilõik (avalikult) esitada. Seega ei ole hageja olnud nõus enda kujutise kasutamisega.

Põhiseaduse § 19 lg 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Nimetatud üldisest

isiksuspõhiõigusest tuleneb enesekujutamise õigus, mille all tuleb muu hulgas mõista õigust oma

kujutisele. Õigus kujutisele hõlmab nii kujutise pildis kui ka liikuvas pildis. PS § 19 lg 1 on lihtsa

seadusreservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole

PS-ga otseselt keelatud. Õigus oma kujutisele kuulub ka PS § 26 kaitsealasse, mille esimese lause

kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

12. Seega on igal isikul õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta

õigus. Piirangud tulenevad muu hulgas VÕS §-st 1046. Nimetatud paragrahvi lg 1 esimese lause

kohaselt on õigusvastane isiku kujutise õigustamatu kasutamine ja eraelu puutumatuse rikkumine.

Siiski ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.

13. Praegusel juhul on kohtud leidnud, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud

õigusvastane, kuna avalikkusel oli õigus saada teada maanteel toimunud politseioperatsioonist.

Avalikus liikluses osalemine toob isikule kohtute seisukoha järgi kaasa suurema kohustuse taluda

kriitikat ja tema käitumise jälgimist. Salvestamise eesmärk oli teavitada üldsust ühiskonnas

toimuvast.

Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kostja tegevus hageja kujutise kasutamisel ei olnud

õigusvastane. Iseenesest on õige kohtute järeldus selle kohta, et avalikkusel on õigustatud huvi teada

saada, kuidas politsei liiklust korraldades tagab turvalisema liikluskeskkonna. Samas ei ole kostja

tõendanud ega kohtud põhjendanud, miks tuleks jaatada avalikkuse huvi olemasolu just hageja

kujutise kasutamise vastu politseioperatsiooni kajastamisel. Kolleegiumi arvates on isiku kujutise

kasutamine ilma tema nõusolekuta üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse

päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on

päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi. Praegusel juhul ei

ole täidetud ükski nimetatud eeldus. Politseioperatsiooni korral ei olnud tegemist hagejaga seotud

aktuaalse päevasündmusega, hageja kujutise kasutamine ei olnud politseioperatsiooni kajastamiseks

vajalik ning avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja huvi.

Avalikkuse huvi võinuks kolleegiumi arvates eelkõige jaatada juhul, kui hageja oleks pannud toime

tõsise õigusrikkumise, millest teavitamine on üldsuse huvides, eelkõige selliste õigusrikkumiste

avastamiseks või ärahoidmiseks tulevikus. Seega ei oleks hageja kujutise kasutamine ilma tema

nõusolekuta olnud praegu lubatav ka nt juhul, kui politsei oleks talle koostanud protokolli lähitule

mittekorrasoleku tõttu.

Eelnevast tulenevalt on üldjuhul keelatud kasutada isiku kujutist juhuslikus seoses kajastatava

päevasündmusega. Praegusel juhul on aga kostja ning kohtud leidnud, et hageja kujutise kasutamine

ei olnud seotud konkreetse politseioperatsioonist kõneleva uudislooga, hagejat ei puudutanud

uudisloos märgitud õigusrikkumised, talle ei koostatud protokolli ja hageja eristus seetõttu

saatelõigus kui korralik liikleja. Kolleegiumi arvates ei asenda isiku kujutamine ka neutraalses või

positiivses toonis isiku puuduvat nõusolekut. Kujutise kasutamine ilma nõusolekuta on lubatav vaid

eespool nimetatud eelduste olemasolul.

14. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et kostja tegevus oli õigusvastane, kui ta kasutas hageja kujutist

hageja nõusolekuta, sekkudes sellega ka hageja eraellu. Kohtud ei ole VÕS § 1046 lg-t 2 õigesti

tõlgendanud, kaaludes avalikkuse huvi hageja kujutise kasutamise vastu valesti.

Kolleegium märgib lisaks, et isiku kujutise ilma nõusolekuta kasutamine ei ole üldjuhul õigusvastane

ka siis, kui isik ise asetab end teadvalt sellisesse olukorda, mille korral võib eeldada tema kujutise

kasutamist avalikkusele nähtavalt, nt osaledes erinevatel seltskonnaüritustel, mille vastu tunneb

eelkõige huvi nn kollane ajakirjandus. Samuti märgib kolleegium, et isiku kujutise kasutamine võib

olla lubatav siis, kui kujutist muudetakse tehniliste vahenditega selliseks, mis ei võimalda isikut

tuvastada. Seejuures ei tohi kolleegiumi arvates isiku tuvastamist võimaldada ka kontekst. Isiku

kujutise äratuntamatuks muutmise võimalusele on tähelepanu juhtinud Euroopa Inimõiguste Kohus nt

asjas Peck vs. the United Kingdom (Euroopa Inimõiguste Kohtu 28. jaanuari 2003. a otsus asjas Peck

vs. the United Kingdom, p 80).

15. Vastuseks kassatsioonkaebuse väidetele hageja au ja hea nime teotamise kohta ebakohase

väärtushinnanguga märgib kolleegium järgmist.

Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on tõendeid hinnates leidnud, et vaidlusaluse uudisega ei

teotatud hageja au ja head nime, mh ebakohase väärtushinnanguga. Ringkonnakohus on otsuse

kohaselt sellele järeldusele jõudmiseks vaadanud ka uudise salvestist. TsMS § 688 lg-te 3-5 kohaselt

ei saa Riigikohus tõendeid hinnata. Kaebuses ei ole väidetud, et asjaolude tuvastamisel oleks rikutud

menetlusõiguse norme, TsMS § 688 lg 4.

Ebakohase väärtushinnangu mõiste on Riigikohus sisustanud 10. juunil 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-

43-09 tehtud otsuse p-s 16, leides, et ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), mille

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Uudises

selliste väärtushinnangute esitamist ei ole hageja väitnud. Hageja on kogu menetluse käigus

"ebakohase väärtushinnangu" mõistega tähistanud "kujutelma", s.o väärtushinnangut hagejast kui

seadusrikkujast, mille kostja lõi uudises kaudselt ekslike asjaolude esitamisega. Isiku au ja head nime

kahjustav väärtushinnang võib põhineda ka tema kohta avaldatud andmetel. Väärtushinnangud, mida

võimaldavad tegelikkusele vastavad andmed, võivad põhimõtteliselt kahjustada isiku au ja head

nime, kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt üldjuhul õigusvastane. Kohtud

ei ole tuvastanud, et uudises avaldati hageja kohta tegelikkusele mittevastavaid või moonutatud

andmeid.

16. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et isegi kui tegemist oleks hageja põhiõiguse

õigustamatu riivega, ei annaks see kindlasti alust määrata rahalist hüvitist. Ringkonnakohus on

põhjendanud oma seisukohta mh sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, mis

annaksid kohtule aluse otsustada diskretsiooni korras võimaliku kahju suuruse üle.

Kolleegium peab vajalikuks mittevaralise kahju tõendamise kohta märkida järgmist. Isikliku õiguse

rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles

tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende

suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa

mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. Riigikohus on 9. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 3-2-

1-19-08 tehtud otsuse p-s 13 mittevaralise kahju suuruse kohta leidnud järgmist: "Kui varalise kahju

hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis

mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks

on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju

hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus

VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel." Mittevaralise kahju rahalisel

hüvitamisel tuleb kolleegiumi arvates järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku

rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust,

rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt

asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle

kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja 22. oktoobri 2008

otsus nr 3-2-1-85-08, p 14).

Seega on ringkonnakohtu seisukoht tõendite esitamise vajaduse kohta ekslik, valesti on kohaldatud

TsMS § 230. Kuna see eksimus võis koos käesoleva otsuse p-s 14 nimetatud VÕS § 1046 lg 2 vale

tõlgendamisega kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Asja uuel

läbivaatamisel peab ringkonnakohtus hindama, kas hageja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise

nõue rahuldada. Kostja vastutuse eeldusena tuleb tuvastada ka delikti üldkoosseisu muud elemendid:

tegu, põhjuslik seos teo ja tekkinud mittevaralise kahju vahel, teo õigusvastasus (vt käesoleva otsuse

p-d 13 ja 14) ja süü.

Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Võlaõigusseaduse § 134 lg 2

kohaselt tuleb vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au

teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaraline kahju

hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab.

Kolleegium on seisukohal, et kuna praegusel juhul on hageja selgesõnaliselt keelanud enda kujutise

kasutamise, kuid kostja on seda sellest hoolimata tahtlikult teinud, tuleb tahtlikku rikkumist lugeda

VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks. Seetõttu ei ole ka piisav

õiguste kaitse vahend vabandamine. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et esmaseks

õiguskaitsevahendiks on avaldatu ümberlükkamine sama ringhäälinguasutuse poolt, millest hageja

olevat keeldunud. Isiku kujutise õigustamatut kasutamist ei ole võimalik ümber lükata.

17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuse põhjendustega hageja alternatiivse nõude läbi

vaatamata jätmise kohta. Kui teo õigusvastasuse tuvastamine on kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva vastutuse kohaldamisel üks kontrollitav vastutuse aluse element, ei ole võimalik ega vajalik

seda elementi veelkord eraldi kontrollida. Tähtaja andmata jätmine õigusliku huvi põhistamiseks ei

ole kaasa toonud ebaõiget lahendit.

18. Menetluskulude jaotus poolte vahel tuleb lahendada asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle

tulemustest.

19. Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Siim Tammer.

Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et

kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada Siim Tammerile.

Ants Kull, Villu Kõve, Jaak Luik